„Sellest mängust saab alguse ränk haigus, mis vaevab mind pikki aastaid ja vajutab pitseri kogu mu karjäärile. Sellest mängust saab alguse ka mu rännak Jumala juurde, kelle poole ma lõpuks abipalvetes pöördun. Selle mänguga lõpeb minu lapsepõlv.“ Nii kirjeldab Eesti kõigi aegade edukaim tennisist Kaia Kanepi oma elulooraamatus üht oma karjääri pöördepunkti, mis muutis kogu ta elu. Meie kauaaegne esitennisist jutustab elulooraamatus esmakordselt raskest haigusest, mis teda aastaid vaevas, kuid millest ta pole seni tihanud rääkida mitte kellelegi, isegi mitte oma kõige lähedasematele inimestele, sest pidas seda nii piinlikuks. Sama ausalt ja avameelselt räägib Kaia Kanepi raamatus ka oma keerulistest isiklikest suhetest treeneritega ja dramaatilistest treenerite vahetustest. Raamatus on kasutatud Kaia Kanepi päevikuid aastatest 1995-2012. Raamatu lõpus on eraldi statistikaosa põhjaliku ülevaatega kõikidest Kaia Kanepi võistlusmängudest.
Kahtlesin 3 ja 4 vahel, aga panin ikkagi 4. Häiris pisut ülesehitus - sorav tekst, seejärel mitmeid lehekülgi päevikuväljavõtteid ja nii lõpuni välja.
Raamatu tegi huvitamaks see, et osad inimesed, kohad ja sündmused olid mulle lapsepõlvest tuttavad. Samuti oli põnev lugeda millist vatti tenniseharrastaja noorteklassides treeningutel nii füüsilises kui psüühilises mõttes saab. Millised mõõnad ja meeleolumuutused võistlemisega kaasas käivad, kuidas end august uuesti välja kaevata jne.
Noorsportlastele kasulik lugemine, paljud ei tea millega ennast seovad ja milliseid ohverdusi tipptasemele jõudmine (ka noortespordis) reaalselt nõuab.
Keeruline isiksus, aga faktid räägivad enda eest - läbi aegade üks parimaid eesti sportlasi.
Aus ja avameelne raamat, suur tunnustus, et Kaia nii avameelselt oma söömishäirest ja treeneritega seotut kirjeldas. Kõige üllatavam minu jaoks oli ilmselt aru saamine, kui võimatu on tippsportlasel puhkuseid ja lihtsalt aega maha võtta. Tundub, et ühel hetkel kui nii sügavuti millegagi minna, siis muutub kõik ümbritsev lihtsalt meelelahutuslikuks müraks ümberringi. Ja muidugi vapustavad tennise tulemused - nii pikalt WTA maailma 100 hulgas püsimine on enneolematu! ja WTA 15 - vau!
Raamat võiks olla poole õhem - vähemtähtsaid matše on liiga palju välja toodud ja mulle tundub, et tennisekarusselliga vähem kursis olevat inimest suur osa tekstist ei kõneta.
Kindlasti saaksid paremad olla ka kirjutusstiil ja raamatu kujundus - arvan, et oleks leidnud nii parema kaanefoto, pealkirjafondi kui ka raamatuselja kujunduse.
Sellegipoolest oli tore lugeda, sain teada uusi asju ja meenutada sündmusi, mida isegi mäletan.
Väga hea raamat. Valusalt aus ja täis isikliku päeviku sissekandeid, eneseotsinguid, samas varustatud (ilmselt kaasautorite poolt) rikkaliku taustainfoga, mis samaaegselt Kaia kirjeldatuga tennises üldisemalt toimus või kellest täpsemalt jutt on. Väga inspireeriv raamat! Pisaraid sain ka üksjagu poetatud. Ma pole kunagi eriline tennisehuviline olnud, aga nüüd hoian küll Kaia ja ka Aneti (Kontaveit) tegemistel silma peal. Aitäh selle raamatu eest, Kaia ja kaasautorid!
Põnev lugemine!🎾 Iga sportlase lugu on erinev ja sündmusterohke, aga Kaial tundub neid vigastusi/treenerivahetusi/haigusi jne kuidagi eriti palju. Tekst oli muidu ladus ja mõnus lugeda, kuid pikad päevikusissekanded muutusid peagi igavaks ja üksluiseks.
Ma poleks elus uskunud, et Kanepi sellist elu läbi elanud. Respect! (Vähem oleks võinud olla päeviku sissekandeid, kohati ei andnud nende sissekannete lugemine midagi juurde).
Üsna tennisekauge inimesena oli mul ehk pisut raskem mõista mängude kirjeldusi (mis läks tehniliselt valesti, mida trennis harjutati, tennise üldine reeglistik), kuid vaatamata sellele oli väga värskendav lugeda midagi täiesti ausat ja avameelset. Midagi, mille kohta tõe avaldamine muudab inimest selgelt veelgi haavatavamaks.
Ajakirjanduse (loe: Priit Pulleritsu) poolt "hüsteeriliseks eideks" tituleeritud Kanepil võiks ju olla sada põhjust, miks vaikida ja mitte selgitusi anda (näiteks oma tihedate treenerite vahetuste kohta), aga sellisel tasemel sportlase käekäigu kohta lugemine aitas minu silmis kujundada pilti sportlasest kui veelgi reaalsemast inimesest (mitte ainult iseenesestmõistetavast Haapsalu imelapsest). Inimesest, kes põdes pidevalt oma kehakaalu pärast, kes pidi lahenduse leidma märkustele laadis "see kõik on su peas kinni", oli keerukates olukordades/suhetes oma treeneritega ja nii edasi.
Ootan põnevusega juba Anett Kontaveidi raamatut, et tõmmata võimalikke paralleele.
Ega ta õhuke raamat just pole, samas väga haarav ning tuleb tunnistada, et üpris keeruline on aina uut peatükki lugemata jätta. Mis selle siis nii haaravaks teeb? Lugesin hiljuti Mart Poomi elulugu ning selle foonil on erinevus selge - Kaia mõtted ja kirjad on samastatavad. Ma elan talle kaasa justkui see kõik juhtuks mu endaga ja ometi olen ma keskealine diivanikaunistus, kes isegi tennisel piisavalt tihti silma peal ei hoia. Ma ei ole kunagi Kaia fänn olnud, kuid olles selle emotsioonidest täidetud kirjapeekri lõpuni joonud, olen ma seda nüüd kindlasti ja olen ilmselt ka edaspidi, mida iganes see suurepärane naine ette võtab.
Sattus juhuslikult kätte ning oli väga huvitav lugemine meie tipptennisisti kohta. Ma tennist ei jälgi, seega lugesin võrdlemisi valge lehena, sest n-ö meediakajastused Kanepi treenerivahetuste, kehakaalu ning mõnede nurjunud hooaegade osas olid mul vahele jäänud. Avameelne ja innustab eesmärkidele pühenduma. Tippsport on ikka ränk ja üksildane. Kanepi muutus mulle läbi selle raamatu väga sümpaatseks!
Kindlasti kohane ja huvitav lugemine tennisesõpradele. Minu jaoks oli tennisekauge inimesena natukene palju mängude kirjeldusi, tulemusi jne. Aga siiski oli loos huvitavaid tahke, mida varem ei ole teadnud või teadvustanud.
Mulle meeldib elulugusid lugeda. Kõige skandaalsemad laused olid juba ajakirjanduses välja toodud, nii et midagi erilist ei leidnud. Tüdruk oli õigel ajal õiges kohas ja on piisavalt "õige" iseloomuga ka ning seetõttu ongi tippu jõudnud.
Turundus on hea ja raamat väga põhjalik. Liigagi põhjalik, sest lõviosa on mängude kirjeldused. Ehk et raamat on tehnilisevõitu ja huvitav pigem neile, kes konkreetsete matšide tagamaadesse tahavad süüvida. Kaia ausaid ja avameelseid sisekaemuseid on keeruline tehno seest üles leida, kuid need on olemas. Kirjutamisstiil pole siiski eriti haarav. Tubli 3. Oleks 4, kui raamat oleks poole õhem (tehno arvel).