What do you think?
Rate this book
Merivälja
Hoogsa põnevusromaani sündmused keerlevad müstilise Merivälja objekti ümber, mida suure saladuskatte all kunagi otsiti. Arvatavalt oli Merivälja moreenikihil all peidus iidsel ajal sinna kukkunud maaväline objekt. Romaani, mis elustab pöörase 90ndate õhustiku, tegelasteks on Merivälja inimesed, kes otseselt või kaudselt olid seotud maavälise objekti otsingutega, ja nüüd tungib nende ellu keegi väljapressija, kes sunnib neid tegema kummalisi asju.
Ehkki romaan on kohati üsna humoorikas, on selles avanev lugu traagiline ja šokeeriv. Merivälja saladuse pärast on inimesi tapetud ja punutud kohutavaid vandenõusid, millesse on segatud nõiad, selgeltnägijad, KGB käsilased, pankurid ja poliitikud.
Ehkki romaan on kohati üsna humoorikas, on selles avanev lugu traagiline ja šokeeriv. Merivälja saladuse pärast on inimesi tapetud ja punutud kohutavaid vandenõusid, millesse on segatud nõiad, selgeltnägijad, KGB käsilased, pankurid ja poliitikud.
560 pages, Paperback
First published January 1, 2017
7 people are currently reading
66 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 24 of 24 reviews
February 27, 2021
Õgisin selle raamatu läbi 3 päevaga. Nüüd näen, et Goodreadsi hinnang on üsna kriitiline. Ja ma ei mõista hästi. Iga autori raamat ei saagi olla Melchiori vääriline. Vahel on põnev näha ka teistsuguseid mõttekäike.
1997. aasta. Rikkamatel inimestel on õnnestunud hankida kohmakad mobiiltelefonid, käib pidev ilkumine naabrite kallal, ennast näidatakse alati parimas valguses, perekonnad on juba eos katkised ning Soome telekanalite vaatamine moes. Koduperenaistel puudub aktsepteeritav IQ tase. Ja teatud ringkondades räägitakse Merivälja ufost ja kaasuvatest paranormaalsetest nähtustest.
Autor hoiab, nagu talle omane, lugejat pidevalt kikivarvul tegeliku tõe ümber hiilimas, viskamata tõekatet ühtki lauset enne seda, kui selgub tõde. Ilmselt see tõe hoidmine "järgmise nurga taga" on just see, mis mind Hargla kirjutatus köidab ning mind ikka tema teoste lugemise juurde tagasi toob.
Tegelased on värvikad, tõetruud ja põhjalikult läbi mõeldud. Olukorrad ja asjaolud on sama uskumatud kui ufoteadus ise. Ja ometi nii realistlikud.
1997. aasta. Rikkamatel inimestel on õnnestunud hankida kohmakad mobiiltelefonid, käib pidev ilkumine naabrite kallal, ennast näidatakse alati parimas valguses, perekonnad on juba eos katkised ning Soome telekanalite vaatamine moes. Koduperenaistel puudub aktsepteeritav IQ tase. Ja teatud ringkondades räägitakse Merivälja ufost ja kaasuvatest paranormaalsetest nähtustest.
Autor hoiab, nagu talle omane, lugejat pidevalt kikivarvul tegeliku tõe ümber hiilimas, viskamata tõekatet ühtki lauset enne seda, kui selgub tõde. Ilmselt see tõe hoidmine "järgmise nurga taga" on just see, mis mind Hargla kirjutatus köidab ning mind ikka tema teoste lugemise juurde tagasi toob.
Tegelased on värvikad, tõetruud ja põhjalikult läbi mõeldud. Olukorrad ja asjaolud on sama uskumatud kui ufoteadus ise. Ja ometi nii realistlikud.
November 16, 2017
Meie peres on alati olnud väike ufopisik liikvel. Mu venna üks lemmikraamatutest väiksena oli Igor Volke "Ufopäevikud". Ta laenutas seda raamatukogust ikka kordi ja kordi. Ilmselt olid tal enamus raamatus kirjeldatud kontaktidest "tundmatute objektiga" peas. Vahel ta ikka jutustas mõnda, kui suvitasime Kaius, mis pidi samuti olema üks ufode maandumispaikadest Eestis.
Mäletan, et mulle meeldisid alati need venna ümberjutustused, kus tegevuspaigaks oli Eesti. Need tundusid küll väga villaste ja lihtsakoelistena, kuid olid mulle palju mõistetavamad, kui mõni ülisalajane juhtum kusagil USA lõunaosariigi kolkalinnas. Nagu külapoe ees istuv Aadu oleks sulle oma üleloomulikust kogemusest rabametsas seenel käies rääkinud. Tead, et ta oli ja on praegugi natuke vindine, kuid mingi osa on tema lugudest alati ka tõsi.
Selline mõnus äratundmine tekkis mul ka Indrek Hargla uut romaani "Merivälja" lugedes. Tegevuspaik ja inimesed otse meie endi keskelt. Istu bussi ja oledki kahekümne minutiga nendel samadel tänavatel jalutamas, mille all võib peituda midagi erakordset. Kuulujutud on ju linna peal aastaid liikvel olnud, et seal Meriväljal on midagi eriskummalist toimumas. Öelgu need kõrgelt õpetatud TTÜ teadurid mida tahes!
Hargla ongi võtnud selle aastatega aina kerkinud linnalegendide ja kuulujuttude kuhja ning sellest igati kaasakiskuva loo kirjutanud. Tegelaste ja nende saladuste rägastik on romaani alguses ikka korralikus puntras. Sulle antakse harutamiseks kohe mitu otsa pihku, aga see tekitab ainult rohkem segadust. Kogu see Merivälja kant on ju igasugu kahtlase mineviku/olevikuga tegelasi täis. Tulbikasvatajatest pangabossideni! Hakkad ühte otsa harutama ja jõuad peagi umbsõlmeni. Alustad teisega ja see katkeb peale paari tõmmet. Kuid peale paari hilistesse õhtutundidesse läinud päeva jõuad siiski ootuspäraselt ootamatu lahenduseni. Saladuste pundar on lahti harutatud!
Lõpplahendus viskab siiski korraks õhku küsimuse võimaliku järje kohta. Õnneks vastas autor sellele küsimusele raamatuesitluses selge sõnaga "Ei!". "Merivälja" on terviklik lugu, mille osad kõrvalliinid võivadki kaduda lõpliku selguseta hämarusse, rajades nõndaviisi tee uutele kuulujuttudele ja linnalegendidele Merivälja kohta. Samas usun, et Kariniga ei kohtunud me siiski viimast korda, vaid meie teed temaga ristuvad mõnes muus romaanis taas. Ehk selleks ajaks on ta ka iseendas selgusele jõudnud, kas ta on hea või kuri nõid.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Mäletan, et mulle meeldisid alati need venna ümberjutustused, kus tegevuspaigaks oli Eesti. Need tundusid küll väga villaste ja lihtsakoelistena, kuid olid mulle palju mõistetavamad, kui mõni ülisalajane juhtum kusagil USA lõunaosariigi kolkalinnas. Nagu külapoe ees istuv Aadu oleks sulle oma üleloomulikust kogemusest rabametsas seenel käies rääkinud. Tead, et ta oli ja on praegugi natuke vindine, kuid mingi osa on tema lugudest alati ka tõsi.
Selline mõnus äratundmine tekkis mul ka Indrek Hargla uut romaani "Merivälja" lugedes. Tegevuspaik ja inimesed otse meie endi keskelt. Istu bussi ja oledki kahekümne minutiga nendel samadel tänavatel jalutamas, mille all võib peituda midagi erakordset. Kuulujutud on ju linna peal aastaid liikvel olnud, et seal Meriväljal on midagi eriskummalist toimumas. Öelgu need kõrgelt õpetatud TTÜ teadurid mida tahes!
Hargla ongi võtnud selle aastatega aina kerkinud linnalegendide ja kuulujuttude kuhja ning sellest igati kaasakiskuva loo kirjutanud. Tegelaste ja nende saladuste rägastik on romaani alguses ikka korralikus puntras. Sulle antakse harutamiseks kohe mitu otsa pihku, aga see tekitab ainult rohkem segadust. Kogu see Merivälja kant on ju igasugu kahtlase mineviku/olevikuga tegelasi täis. Tulbikasvatajatest pangabossideni! Hakkad ühte otsa harutama ja jõuad peagi umbsõlmeni. Alustad teisega ja see katkeb peale paari tõmmet. Kuid peale paari hilistesse õhtutundidesse läinud päeva jõuad siiski ootuspäraselt ootamatu lahenduseni. Saladuste pundar on lahti harutatud!
Lõpplahendus viskab siiski korraks õhku küsimuse võimaliku järje kohta. Õnneks vastas autor sellele küsimusele raamatuesitluses selge sõnaga "Ei!". "Merivälja" on terviklik lugu, mille osad kõrvalliinid võivadki kaduda lõpliku selguseta hämarusse, rajades nõndaviisi tee uutele kuulujuttudele ja linnalegendidele Merivälja kohta. Samas usun, et Kariniga ei kohtunud me siiski viimast korda, vaid meie teed temaga ristuvad mõnes muus romaanis taas. Ehk selleks ajaks on ta ka iseendas selgusele jõudnud, kas ta on hea või kuri nõid.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
November 18, 2017
Mu meelest jooksis vanameister selle raamatuga ikka lati alt päris sügavalt läbi...Nii et latti mitte ei puudutanudki, kusjuures torukübar oli veel peas...No ei olnud ei liha ega kala. Algus oli hoogne, raamat tõmbas käima päris hoogsalt ja kiirelt. Kuskil keskkohas aga kiilus kinni, muutus mingiks kummaliseks rosoljeks, mis ei lõppend õieti kuskil. Põhiline oli see, et sünge thrilleri kohta oli ta liiga kergekaaluline, isetegevuslike koomikute paar Inga & Indrek tõmbasid igasugusele tõsiseltvõetavusele kohe vee peale oma suvetuuri laadapalagani tasemel "naljadega". Karmi ja sünge thrilleri õhkkonda aitasid tublisti peletada ka esoteeriline udu, igasugused "nõiad" ja telepaadid. Ja no muidugi totaalne ebausutavus, alates puistest ebaloomulikest dialoogidest ja lõpetades kaugelt väljamõeldise järgi haiseva narkoteemaga. No ei ole sellist narkootikumi, ei ole kunagi olnudki, kogu see narkomaania ei käi ega pole kunagi käinud niimoodi ja narkodiilerlus käib ka niimoodi ainult mingis kodumaises sarjas võibolla. Ahjaa, algul oli seegi raamat ju sari (mida ma pole sekunditki näinud).
Lugedes proovisin kogu aeg seda romaani lugeda esiteks tõlkekirjanduse seisukohalt, noh et kui autoriks poleks kodumaine rahvakirjanik-superstaar, vaid ütleme mingi põhjamaine scandic noiri autor, ja jõudsin tulemuseni et sellist soga ei tõlgiks keegi. Teiseks proovisin seda lugeda välismaise raamatuhuvilise pilgu läbi, noh et kui tegemist oleks tõlketeosega eestist mingisse muude keelde, ja tulemus oli sama - see romaan paraku ei kannata mingit tõlget, tegemist on kohapeal tarbimiseks mõeldud kergekaalulise ja vähekvalitetse meelelahutusega. Mina igatahes olen pettunud, ma ootasin sellist etnohorrorit nagu "Süvahavva" esimene osa või varasemad meistriteosed "Väendru", "Minu päevad Liinaga", "Tammõküla viljakuivati" või mõni muu, Harglal on selliseid jutte tegelikult palju, võtke vaevaks tutvuda.
Eesti kontekstis nõrk "4", tõlkimise (võimatuse) seisukohalt "2", kokku tuligi selline nõrgapoolne "3".
Lugedes proovisin kogu aeg seda romaani lugeda esiteks tõlkekirjanduse seisukohalt, noh et kui autoriks poleks kodumaine rahvakirjanik-superstaar, vaid ütleme mingi põhjamaine scandic noiri autor, ja jõudsin tulemuseni et sellist soga ei tõlgiks keegi. Teiseks proovisin seda lugeda välismaise raamatuhuvilise pilgu läbi, noh et kui tegemist oleks tõlketeosega eestist mingisse muude keelde, ja tulemus oli sama - see romaan paraku ei kannata mingit tõlget, tegemist on kohapeal tarbimiseks mõeldud kergekaalulise ja vähekvalitetse meelelahutusega. Mina igatahes olen pettunud, ma ootasin sellist etnohorrorit nagu "Süvahavva" esimene osa või varasemad meistriteosed "Väendru", "Minu päevad Liinaga", "Tammõküla viljakuivati" või mõni muu, Harglal on selliseid jutte tegelikult palju, võtke vaevaks tutvuda.
Eesti kontekstis nõrk "4", tõlkimise (võimatuse) seisukohalt "2", kokku tuligi selline nõrgapoolne "3".
October 27, 2020
Minu arust täiesti kaasahaarav raamat. Inimestest, olukordadest ja müsteeriumist on kirjutatud nii... mh...hubaselt või kuidagi reaalselt, et olin pidevalt hetkes sees. Nautisin! Ja naerda sai ka korralikult!
April 4, 2021
Väikese ettevaatusega kättevõetud raamat, negatiivseid arvustusi on lihtsalt liiga palju aga tegelikult osutus täielikuks üllatajaks. Hargla on siin minuarvates suutnud päris lahedalt panna kokku terve hulga karikatuurseid ja vastikuid tegelasi ning lasknud neil oma mahlas marineerida ning üksteist hulluks ajada. Lugejale jääb osaks vaid põnevusega lehti keerata, et näha kui nurka nad suudavad üksteist värvida. Boonuse lisas veel seegi, et kogu tegevus oli omakorda kaetud Harglale omase huumoriga, mis suutis mind küll korduvalt kui mitte naerma siis vähemalt muigama võtta. Mis puutub ulmeosa vähesusse siis rohkem polekski siia sobinud. Jah, Hargla oleks võinud viia meid vabalt veel kuskile pimedasse tunnelisse, hämarusest vilkuva objekti juurde aga see poleks loole lõpuks väga midagi juurde andnud. Kui millegi üle nuriseda siis kogu see narko-panga-kunstiäri jäi kuidagi õhku rippuma, oleks oodanud sealt mingit tihedamat kulminatsiooni. Hinne jääb seetõttu sinna nelja-viie vahele aga olgu siis viis juba seepärast, et tasakaalustada pisut varasemaid põhjendamatult negatiivseid hindeid.
October 19, 2025
vauvauvau, ei oodanud, et mind nii endasse see raamat tõmbab! jube hästi jutustatud audioraamat ja no Harglal on imeline oskus tõsist teemat läbi huumori jutustada. tegelased olid nii mitmekülgsed ja lugejana olin nagu kärbes seinal, kelle meelt Merivälja elanikud oma intriigidega lahutasid 🪰👀
June 13, 2018
Minu arvamuse raamatust leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...
December 5, 2017
Vähe tegelikku ulmet. Palju suhteseepi. Mõistatusi, vandenõusid. Kokkuvõttes mõned üllatused. Tegelikult pole paha :)
September 4, 2024
Huvitaval kombel oli mul õnnestunud niimoodi ära elada, et ma polnud Merivälja UFOle eriti tähelepanu pööranud. Midagi ikka teadsin. Et oli mingi tulnuka-kuulujutt ja et Vahur Kersna soolo-telekarjäär algas seda kuulujuttu uurides. Kusagilt korra jäi mul ka radarile, et Hargla tehtud stsenaariumi järgi jooksis ”Merivälja” põneviksari, aga mul polnud telekat või polnud ma Eestis, igatahes pole ma sellest seriaalist sekunditki näinud.
Nii et lähenesin teosele kui puhtale lehele. Isegi žanri täpselt ei teadnud. Nüüd, kui raamat läbi, ei oska ma ikkagi žanri määratleda. Humoristlik-esoteeriline põnevuslugu?
Mind isiklikult see ei häiri, kui raamat pole žanripuhas, minu meelest on see loomingulise vaimu õigus, et sa ei ürita end alati liialt ”kasti” kirjutada ja lihtsalt lased voolata. Mu enda ”Linnutee koodid” romaanile on just sedasama ette heidetud, et mis see siis ikkagi plaanitud oli, huumor või tõsine põnevik. Ma ei oska vastata ega põe sellepärast.
Igal juhul on Merivälja lugu täis kentsakaid tegelasi ja uskumatuid juhtumisi, kohati on see ikka täitsa farss. Tundub, et omamoodi nauding oli autorile kirjeldada 1990ndaid, toonast materialismi, kõiki neid ”kunstneerusid” ja mullivannisid. Aga tegelased mõjuvad kohati rabedalt, vahepeal jääb justkui puudu inimlikust empaatialoogikast tegelastevahelistes suhetes... samas, seda korvab teadmine, et kohe keeratakse kusagil taas huumorivinti üle.
Ja põnev on küll! Arvan, et Hargla on omal ajal ”X-faile” (”Salatoimikuid”) vaadanud: valitsus teab kõike, aga salgab, inimestega tehakse katseid, ja kes saab liiga palju teada, see jääb haigeks, kusagil kiiritab ja kusagil on maa-alune raudtee jne. Ja kuidagi peab see pundar lahenema hakkama, aga veel pole selge, kas lahendus saabuv ratsionaalse maailma loogikat pidi või saabuvad lõpuks ikkagi UFOd ka platsi...?
Nii et lähenesin teosele kui puhtale lehele. Isegi žanri täpselt ei teadnud. Nüüd, kui raamat läbi, ei oska ma ikkagi žanri määratleda. Humoristlik-esoteeriline põnevuslugu?
Mind isiklikult see ei häiri, kui raamat pole žanripuhas, minu meelest on see loomingulise vaimu õigus, et sa ei ürita end alati liialt ”kasti” kirjutada ja lihtsalt lased voolata. Mu enda ”Linnutee koodid” romaanile on just sedasama ette heidetud, et mis see siis ikkagi plaanitud oli, huumor või tõsine põnevik. Ma ei oska vastata ega põe sellepärast.
Igal juhul on Merivälja lugu täis kentsakaid tegelasi ja uskumatuid juhtumisi, kohati on see ikka täitsa farss. Tundub, et omamoodi nauding oli autorile kirjeldada 1990ndaid, toonast materialismi, kõiki neid ”kunstneerusid” ja mullivannisid. Aga tegelased mõjuvad kohati rabedalt, vahepeal jääb justkui puudu inimlikust empaatialoogikast tegelastevahelistes suhetes... samas, seda korvab teadmine, et kohe keeratakse kusagil taas huumorivinti üle.
Ja põnev on küll! Arvan, et Hargla on omal ajal ”X-faile” (”Salatoimikuid”) vaadanud: valitsus teab kõike, aga salgab, inimestega tehakse katseid, ja kes saab liiga palju teada, see jääb haigeks, kusagil kiiritab ja kusagil on maa-alune raudtee jne. Ja kuidagi peab see pundar lahenema hakkama, aga veel pole selge, kas lahendus saabuv ratsionaalse maailma loogikat pidi või saabuvad lõpuks ikkagi UFOd ka platsi...?
July 6, 2023
Indrek Hargla "Merivälja"
⭐⭐⭐⭐⭐
"Merivälja" räägib Eesti kuulsamast lahendamata juhtumist, maa-alusest Merivälja ufost, mida nimetati koondavalt "Objekt M-iks".
Aasta on 1997 ja kaevamised on juba ammu lõpetatud. Meriväljale saabub noor neiu nimega Karin, kes hakkab hooldama Juljuse nimelist vanemat meest, kelle terve keha on invaliidistunud. Üsna varsti leiab Karin ennast väljapressija haardes, kellega ka ülejäänud Merivälja inimesed on sunnitud mõnda aega rinda pistma ning täide viima tema palveid, vastasel juhul paljastab anonüümne tegelane inimeste tumedaimad saladused. Kui tänu sellele julmale mängule, saab esimene ohver kannatada, mõistavad kõik, et teatud inimesed Meriväljal on seotud "Objektiga M". Vene võimud kasutasid väljakaevamistel sensitiivide kõikvõimast abi ning kõik, kes asjast liiga palju teadsid, kõrvaldati elavast maailmast. Kuhu kadus omal ajal viiulivirtuoos Georg Sinimets või on mees siiski veel elus? Oli Meriväljal tõepoolest peidus tundmatu lendav objekt? Kui oli, siis kuhu ta kadus? Või kas üldse kadus? Indrek Hargla romaan lahendab kõik need salapärased küsimused.
Nägin kunagi "Merivälja" seriaali, aga lõpuni ei saanud millegipärast seda vaadata ja ühel päeval raamatukogus ringi vaadates, hüppaski mulle silmade ette seesama müstiline teos. Kuna seriaalis jäi lõpp lahendus mul nägemata ning teadmata, siis võtsin raamatu kaenlasse ja lugesin kodus ühe hooga raamatu läbi. Seda olen sunnitud tunnistama, et seriaal oli enam-vähem täpselt raamatu järgi tehtud, ei leidnud ma suuri erinevusi. Kuigi ma ufodest eriti ei huvitu ja ei ole kunagi huvitunud, siis lugeda oli küll väga põnev. Järgmine kord raamatukokku satun, siis võtan mõne teisegi Indrek Hargla teose lugemiseks.
⭐⭐⭐⭐⭐
"Merivälja" räägib Eesti kuulsamast lahendamata juhtumist, maa-alusest Merivälja ufost, mida nimetati koondavalt "Objekt M-iks".
Aasta on 1997 ja kaevamised on juba ammu lõpetatud. Meriväljale saabub noor neiu nimega Karin, kes hakkab hooldama Juljuse nimelist vanemat meest, kelle terve keha on invaliidistunud. Üsna varsti leiab Karin ennast väljapressija haardes, kellega ka ülejäänud Merivälja inimesed on sunnitud mõnda aega rinda pistma ning täide viima tema palveid, vastasel juhul paljastab anonüümne tegelane inimeste tumedaimad saladused. Kui tänu sellele julmale mängule, saab esimene ohver kannatada, mõistavad kõik, et teatud inimesed Meriväljal on seotud "Objektiga M". Vene võimud kasutasid väljakaevamistel sensitiivide kõikvõimast abi ning kõik, kes asjast liiga palju teadsid, kõrvaldati elavast maailmast. Kuhu kadus omal ajal viiulivirtuoos Georg Sinimets või on mees siiski veel elus? Oli Meriväljal tõepoolest peidus tundmatu lendav objekt? Kui oli, siis kuhu ta kadus? Või kas üldse kadus? Indrek Hargla romaan lahendab kõik need salapärased küsimused.
Nägin kunagi "Merivälja" seriaali, aga lõpuni ei saanud millegipärast seda vaadata ja ühel päeval raamatukogus ringi vaadates, hüppaski mulle silmade ette seesama müstiline teos. Kuna seriaalis jäi lõpp lahendus mul nägemata ning teadmata, siis võtsin raamatu kaenlasse ja lugesin kodus ühe hooga raamatu läbi. Seda olen sunnitud tunnistama, et seriaal oli enam-vähem täpselt raamatu järgi tehtud, ei leidnud ma suuri erinevusi. Kuigi ma ufodest eriti ei huvitu ja ei ole kunagi huvitunud, siis lugeda oli küll väga põnev. Järgmine kord raamatukokku satun, siis võtan mõne teisegi Indrek Hargla teose lugemiseks.
Read
August 9, 2024Otsustasin lõpuks selle üllitise siiski läbi lugeda, enamasti siinse grupi lugejate soovitusel, et raamat ON seriaalist parem. Pidin tõdema, et nii oligi ja ilmselt ongi tegemist reegliga, et Hargla on eelkõige siiski kirjanik ja alles seejärel seriaali stsenaariumite autor. Raamatus avanesid paljud tegelased hoopis sügavamalt ja tulid välja ka nüansid, mis seriaalis puudu jäid. Ma ei ütleks, et see nüüd mul eriliseks lemmikraamatuks saab, aga põnev lugemine oli küll ja võimalik, et võtan veel kunagi elus kergema meelelahutusena kätte (Süvahavvat loen pidevalt üle).
Sisu vast erilist tutvustamist ei vaja, sest ma usun, et seriaali kaudu on sellega kursis kõik: 1990. aastate Merivälja oma erinevate karakterite ja Nõukogude ajast pärineva saladusega, et kuskile on maetud UFO. Pinget kruvib moonutatud häälega väljapressija ja erinevad inimsuhted, salapärase viiuldaja majas toimuv ja pidevalt on kuklas kummitamas küsimus, kes siis on need ühe isa lapsed.
Sisu vast erilist tutvustamist ei vaja, sest ma usun, et seriaali kaudu on sellega kursis kõik: 1990. aastate Merivälja oma erinevate karakterite ja Nõukogude ajast pärineva saladusega, et kuskile on maetud UFO. Pinget kruvib moonutatud häälega väljapressija ja erinevad inimsuhted, salapärase viiuldaja majas toimuv ja pidevalt on kuklas kummitamas küsimus, kes siis on need ühe isa lapsed.
October 27, 2018
Selle üle, kas tegemist on ulmekaga või mitte, on vaieldud ja arutletud palju. Minu arvates ei ole, sest müstikat ja fantaasiat jäi siin tsipa väheks. Jah, nõidumine on olemas, ufo on ka olemas aga.... kõige selle ümber oli veidi liiga palju inimsuhteid, petmist, ja muud sehkendamist. Kas see raamatu halvaks tegi? Ei ütleks, lihtsalt mina ei ole selliste teemade suur fänn
P.S. ka seda sai loetud 12,5 h kestnud lennureisi ajal, ja ka siis hakkas paar korda igav. VB oli probleem ka selles, et väsimus oli, aga und ka polnud.
P.S. ka seda sai loetud 12,5 h kestnud lennureisi ajal, ja ka siis hakkas paar korda igav. VB oli probleem ka selles, et väsimus oli, aga und ka polnud.
May 19, 2019
4,5*
Raamatu alguses oli mul natuke raske, seal kus Undel vatras midagi, oli nii pikk, mõtlesin, et jään tuttu.
Väga meeldis see raamat. Merivälja sari meeldis mulle väga, arvasin, et raamat peab veel parem olema ja oligi. Lõpu poole mulle tundus nagu Indrek Hargla oleks Fringe'st ja X-files'ist inspiratsiooni saanud, sest nii mitu asja oli mulle tuttav.
See on esimene Indrek Hargla raamat, mis ma olen lugenud. Ma julgen soovitada seda raamatut.
Pean mainima, et sari on minu määlest hästi tehtud, sest selline tunne oli nagu ma oleks raamatut varem lugenud, kuigi ei ole.
Raamatu alguses oli mul natuke raske, seal kus Undel vatras midagi, oli nii pikk, mõtlesin, et jään tuttu.
Väga meeldis see raamat. Merivälja sari meeldis mulle väga, arvasin, et raamat peab veel parem olema ja oligi. Lõpu poole mulle tundus nagu Indrek Hargla oleks Fringe'st ja X-files'ist inspiratsiooni saanud, sest nii mitu asja oli mulle tuttav.
See on esimene Indrek Hargla raamat, mis ma olen lugenud. Ma julgen soovitada seda raamatut.
Pean mainima, et sari on minu määlest hästi tehtud, sest selline tunne oli nagu ma oleks raamatut varem lugenud, kuigi ei ole.
This entire review has been hidden because of spoilers.
November 7, 2025
Oeh, kui raske see lugemine oli, huumor küll säästis mind pooleli jätmast, kuid muus osas oli see nii kohutavalt mahukas ja segane lugemine- need lõputud naabrite omavahelised nääklemised, mis olid nii ebaloomulikud isegi aasta 1997 kohta. Aastal 2025 ei kujuta ette et seal Meriväljal nii meeletult palju naabritevahelist suhtlust võiks olla, see oleks kindlasti omaette ulme ja mingeid ufosid polekski vaja:). Kunagi kui seriaali vaatasin, siis ega sealgi ma vist esimesest 2-st episoodist kaugemale ei jõunud, seega võib vist uhke olla, et suutsin läbi lugeda.
December 26, 2017
Lugu oli huvitav. Tegelasi oli palju, aga neil jõudis silma peal hoida. Ainuke jama oli see, et nende elu ja saladused jätsid mind külmaks. Ehk siis tegelastega ei tekkinud minul mitte mingit emotsionaalset sidet. Eks ta ole veidi ajasturomaan ka ja mina ei ole sellistes '90ndates elanud. Meeldis, et loo kõik niidid jooksid lõpuks kokku. Kirjutatud oli ladusalt, ei olnud uimane nagu eestlaste kirjutised kipuvad olema.
July 19, 2019
No miks ka mitte. Päris hoogne lugemine, igav ei hakanud. Mis veidi üllatas oli see, et lõpus jäid mitmed karakterid justkui ripakile. Kuna lugu oli karakteritekeskne ja neid oli palju, siis ootasin, et kõik lahtised otsad saavad ilusasti kokku seotud. Tekkis tunne, et autor mingil hetkel otsustas, et enam ei viitsi ja pani lihtsalt punkti.
August 20, 2020
See oli mu esimene Hargla raamat lugeda ja olin tõsiselt üllatunud kui hea nong laasahaarav see oli. Ausalt, ei tahtnud raamatut eriti käest ära panna enne lõppu, kuigi selle lõpu kallal võiks veidi viriseda. Siiski, oli suurelt lugemist väärt ning see ei jää mul viimaseks Hargla raamatuks, mida loen.
September 30, 2024
Tavapärasest Hargla juttude atmosfäärist jäi puudu. Tegelased olid igavavõitu, mistõttu lugu ei kiskunud kaasa. Viimane peatükk oli leebelt öeldes veider. Lõpplahendus jäi minu jaoks arusaamatuks ning ajas isegi naerma ja seda mitte heas mõttes. Iseenesest mitte halb, aga isiklikult pean seda Hargla nõrgimaks soorituseks.
January 15, 2026
Tõepoolest saab siin muuhulgas ka Merivälja juhtumi kohta targemaks.
Lugu jutustatakse läbi huumori ja pidevalt toimub miski tants, trall ja tagaajamine - huvitav järgida ja näha, kuidas tegelaste sasipundar lahti hargneb või hoopis vahepeal rohkem sõlme läheb. Tõe huvides tuleb mainida, et toimub ka traagilisemaid sündmusi.
Lugu jutustatakse läbi huumori ja pidevalt toimub miski tants, trall ja tagaajamine - huvitav järgida ja näha, kuidas tegelaste sasipundar lahti hargneb või hoopis vahepeal rohkem sõlme läheb. Tõe huvides tuleb mainida, et toimub ka traagilisemaid sündmusi.
February 1, 2018
Meh. Hargla kirjutab stabiilse kvaliteediga, aga ei midagi erilist. Oma suhe on mul Meriväljaga täiesti olemas (elasin seal nii pool aastakest, pmst sealsamas), üheksakümnendatest on ka tore lugeda, aga raamat oli ikkagi ... meh.
February 22, 2018
Lugemakiskuv lugu - check!
Kummalised karakterid - check!
Üllatavalt üleloomulik - check!
Imelised intriigid - check!
Sajaga salapära - check!
Lahe lõpplahendus - check!
Hargla.
Kummalised karakterid - check!
Üllatavalt üleloomulik - check!
Imelised intriigid - check!
Sajaga salapära - check!
Lahe lõpplahendus - check!
Hargla.
October 3, 2019
Selline 2.5 tärni, aga mitte rohkem. Lugu justkui oli, aga kogu see suhete virvarr, intriigid ja keerutamine olid veidi liiga otsitud. Ulmelist poolt oli ka veidi liiga vähe.
February 9, 2018
Parem kui telesari, aga mitte Melchiori-väärne
Displaying 1 - 24 of 24 reviews