What do you think?
Rate this book
Le Rhino #1
Le Rhino
„Le Rhino” on koomilises võtmes kirjutatud lugu noorest naisest, kelle ta kallim ootamatult maha jätab, misjärel kogu naise maailm variseb põrmu. Üsnagi veidratel asjaoludel satub ta mõne aja pärast kohta nimega Le Rhino – harjumuspärasest sootuks teise keskkonda, omamoodi imedemaale, kus tema kaaslasteks saavad isikupärased ja värvikad tegelased. Koos jagatakse nii suuri kui ka väikeseid rõõme, aga ka muresid. Tänu uutele sõpradele hakkab muutuma peategelase senine mõtteviis, kuni muutub kogu tema suhtumine maailma, inimestesse, armastusse ja iseendasse – mõistagi positiivses suunas.
Raamatut iseloomustavad mõnus huumor ja lustakas ning mänguline jutustamisstiil, tänu millele mõjub teos äärmiselt kaasakiskuvalt ja tujutõstvalt. Naerukohad on tagatud!
„Le Rhino” on Liisi Õunapuu (snd 1986) debüütromaan, mille käsikiri leidis äramärkimist Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel. Lisaks kirjutamisele tegeleb Liisi joogaga, õpib nüüdistantsu ning omandab tarkusi, mis õpetavad oma õnne eest vastutama ja elust rõõmu tundma. Ta usub siiralt, et huumor päästab maailma.
Raamatut iseloomustavad mõnus huumor ja lustakas ning mänguline jutustamisstiil, tänu millele mõjub teos äärmiselt kaasakiskuvalt ja tujutõstvalt. Naerukohad on tagatud!
„Le Rhino” on Liisi Õunapuu (snd 1986) debüütromaan, mille käsikiri leidis äramärkimist Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel. Lisaks kirjutamisele tegeleb Liisi joogaga, õpib nüüdistantsu ning omandab tarkusi, mis õpetavad oma õnne eest vastutama ja elust rõõmu tundma. Ta usub siiralt, et huumor päästab maailma.
- GenresRomance
197 pages, Paperback
Published January 1, 2017
2 people are currently reading
46 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 17 of 17 reviews
May 15, 2021
Lõpuks ometi olen saanud jälle järjestikku mitme hea raamatu peale. Ja seekordne lugemine oli ka võrratu. Tõesti raamat, mida oli raske käest panna. Tahtsid kohe kõik endasse ahmida. Nii kaarahaarav lugu. Ja kõike oli taaskord parajas annuses - ei olnud venitamist, ei olnud samas ka liigset kiirustamist. Kõik klappis.
Ja keegi võiks nüüd selle kohviku ka siis avada. Kui keegi kirjutas oma arvamuses, et ta läheks sinna kohe tööle, siis ma läheks sinna kohe kohvitama ja pidevalt :D Ilmselt läheks tööle ka, sest seltskond tundus olevat maruvahva :D
Mainimata ei saa jätta ka kaanekujundust - see raamat tõmbas mind enda poole juba üksnes selle välimuse pärast. Tegelikult võiks ta olla kõvakaaneline ja veel sellise käe all sametise pinnana tunduvana. Tundub, et tuleb ka teine osa siis kohe otsa ära lugeda.
"Enne kõike ja kõiki tuled sina," ütlesin ma tasakesi oma südamele, tundes käe all tema tugevaid väsimatuid lööke. lk 52
"Daam on alati daam, käib sirge seljaga ja naudib elu, ükskõik kas mehed tahavad sõpra, nunna või prostituuti!" Ta rüüpas lonksu teed, tõi kuuldavale naudinguohke ja sosistas: "Pealegi, nad tahavadki tegelikult kõike kolme korraga!" lk 77
Kui olin vähemalt tuhat sõna endast välja paisanud, võtsin lonksu teed ja mõistsin, et täna selles viskit ei olnudki. Madam Õmblejanna täpsustas, et valusaid tundeid ei ole mõtet tuimestada. Ei viski, ei millegi muuga, sest ära nad ei kao. Kõige lihtsam olevat valuga kohe tegeleda. On palju asju, mida saab elus edasi lükata, kuid valu /.../ nende alla ei kuulunud. lk 119-120
"Süüdistada kedagi selles, et ta ei vasta sinu ootustele, on sama hea kui vihastada ilma üle. On ju mõttetu karjuda tuule peale, et ta puhub, selle asemel tuleb sall kaela panna ja lasta tuulel tuul olla. Kummalisel kombel arvavad paljud, et teised inimesed on midagi vähemat kui loodus ise. Et nende üle saab võimutseda. Hahaa! Nad puhuvad, kui nad on puhumiseks loodud, nad säravad, kui on soojendamiseks loodud. Kuid võimu meil nende üle ei ole ega saagi kunagi olema. Looduse vastu ei saa, Mirth! Ei ole mõtet oodata, et tuul lõpetaks puhumise, kui sina seda parajasti ei taha." lk 121
Sest kui sa kord armastad, siis kirjutad alla ka lepingule, et lased end hammustada. Väga lihtne leping. Leping, millele olin vabatahtlikult jah öelnud. lk 186
Ja keegi võiks nüüd selle kohviku ka siis avada. Kui keegi kirjutas oma arvamuses, et ta läheks sinna kohe tööle, siis ma läheks sinna kohe kohvitama ja pidevalt :D Ilmselt läheks tööle ka, sest seltskond tundus olevat maruvahva :D
Mainimata ei saa jätta ka kaanekujundust - see raamat tõmbas mind enda poole juba üksnes selle välimuse pärast. Tegelikult võiks ta olla kõvakaaneline ja veel sellise käe all sametise pinnana tunduvana. Tundub, et tuleb ka teine osa siis kohe otsa ära lugeda.
"Enne kõike ja kõiki tuled sina," ütlesin ma tasakesi oma südamele, tundes käe all tema tugevaid väsimatuid lööke. lk 52
"Daam on alati daam, käib sirge seljaga ja naudib elu, ükskõik kas mehed tahavad sõpra, nunna või prostituuti!" Ta rüüpas lonksu teed, tõi kuuldavale naudinguohke ja sosistas: "Pealegi, nad tahavadki tegelikult kõike kolme korraga!" lk 77
Kui olin vähemalt tuhat sõna endast välja paisanud, võtsin lonksu teed ja mõistsin, et täna selles viskit ei olnudki. Madam Õmblejanna täpsustas, et valusaid tundeid ei ole mõtet tuimestada. Ei viski, ei millegi muuga, sest ära nad ei kao. Kõige lihtsam olevat valuga kohe tegeleda. On palju asju, mida saab elus edasi lükata, kuid valu /.../ nende alla ei kuulunud. lk 119-120
"Süüdistada kedagi selles, et ta ei vasta sinu ootustele, on sama hea kui vihastada ilma üle. On ju mõttetu karjuda tuule peale, et ta puhub, selle asemel tuleb sall kaela panna ja lasta tuulel tuul olla. Kummalisel kombel arvavad paljud, et teised inimesed on midagi vähemat kui loodus ise. Et nende üle saab võimutseda. Hahaa! Nad puhuvad, kui nad on puhumiseks loodud, nad säravad, kui on soojendamiseks loodud. Kuid võimu meil nende üle ei ole ega saagi kunagi olema. Looduse vastu ei saa, Mirth! Ei ole mõtet oodata, et tuul lõpetaks puhumise, kui sina seda parajasti ei taha." lk 121
Sest kui sa kord armastad, siis kirjutad alla ka lepingule, et lased end hammustada. Väga lihtne leping. Leping, millele olin vabatahtlikult jah öelnud. lk 186
December 22, 2017
Minu meelest üks ütlemata muhe ja meeldiv lugemine. Olgu, peategelase Iha kippus vahepeal meenutama juba "Varjundite" Sisemist Jumalannat, aga kui Sisemise Jumalanna tekstis kohtamine ajas lõpuks oma idiootsustega öökima, siis õnneks selle peategelase sisemaailm tekitas väheke paremaid tundeid.
Mulle tohutult meeldis ka autori kirjastiil. Igasugused erinevad lausendid ja väljendid, võrdlusmomendid ja üleüldiselt omapärane sõnavara. Selle raamatu ostaks endale küll riiulile, et vahepeal mustematel hetkedel paremaid kilde lugeda või siis Bossi tarkuseterad endale meelde tuletada.
Välja tooks veel ka autori oskuse nii muusas põnevust tekitada. Peatükk saab juba läbi ja järsku, viimasel real, on kirjas midagi, mis tekitab soovi kohe järgmist peatükki alustada. No ei saa kuidagi käest pandud! Boonuspunktid, et sellist lähenemist ei hüljatud ka viimases peatükis.
PS: Millegipärast kujutasin ma algusest peale ette, et Le Rhino peab olema kuskil (Lasnamäe) paneelikate vahel. Ju vist seetõttu, et kontrast sellise võrratu kohvikuga siis suurem oleks.
Mulle tohutult meeldis ka autori kirjastiil. Igasugused erinevad lausendid ja väljendid, võrdlusmomendid ja üleüldiselt omapärane sõnavara. Selle raamatu ostaks endale küll riiulile, et vahepeal mustematel hetkedel paremaid kilde lugeda või siis Bossi tarkuseterad endale meelde tuletada.
Välja tooks veel ka autori oskuse nii muusas põnevust tekitada. Peatükk saab juba läbi ja järsku, viimasel real, on kirjas midagi, mis tekitab soovi kohe järgmist peatükki alustada. No ei saa kuidagi käest pandud! Boonuspunktid, et sellist lähenemist ei hüljatud ka viimases peatükis.
PS: Millegipärast kujutasin ma algusest peale ette, et Le Rhino peab olema kuskil (Lasnamäe) paneelikate vahel. Ju vist seetõttu, et kontrast sellise võrratu kohvikuga siis suurem oleks.
December 27, 2017
Nii võrratu lugemine, ei saanud käest ära panna. Väga mõnus üllatus, eriti hea lugeda pimedatel lumevaestel talveõhtutel ja otseloomulikult kaneelilõhnalist kuuma jooki nautides. Ootan järge!
January 1, 2020
Kui see kohvik päriselt olemas oleks, läheks ma kohe sinna tööle :)
Read
February 9, 2018Kergemast kergem ja isegi päris naljakas, nagu yhele ajaviitele kohane.
July 25, 2020
Minu jaoks oli see üks viimase aja parimaid lugemiselamusi. Miks? Olen alati olnud suur lugeja, mistõttu on tekkinud tunne, et kõik on juba nähtud/kogetud, miski nagu ei üllata enam. Eks see ongi keeruline - leida kirjutamises mingi värske lähenemisnurk (tean omast käest). Aga minu kui lugeja jaoks "50 halli varjundi" taolised võtted ei tööta.
"Le Rhinos" oli uudsust küll ja veel. See maitses nagu värske maasika-piparmündi smuuti törtsu šampanjaga. Eredad, kiiksuga karakterid, muhedad võrdlused ja kõnekujundid, nauditav keelekasutus. Lugedes oli selline tunne, nagu oleks keegi mähkinud mu südame sooja vatiteki sisse. Näete - ka armastusest ja suhetest saab kirjutada nii, et see on küll kaneelilõhnaline ja roosa (vihjates kaanekujundusele), aga sellegipoolest mitte lääge.
"Le Rhinos" oli uudsust küll ja veel. See maitses nagu värske maasika-piparmündi smuuti törtsu šampanjaga. Eredad, kiiksuga karakterid, muhedad võrdlused ja kõnekujundid, nauditav keelekasutus. Lugedes oli selline tunne, nagu oleks keegi mähkinud mu südame sooja vatiteki sisse. Näete - ka armastusest ja suhetest saab kirjutada nii, et see on küll kaneelilõhnaline ja roosa (vihjates kaanekujundusele), aga sellegipoolest mitte lääge.
October 19, 2020
Palun mulle üks kaneelisai ja kohv just selles kohvikus 🥰
May 24, 2024
2020. aasta lugemismuljed:
Kaneelilõhnaline ja värvikirev, roosalt romantiline ja samas nii eluline, kohati pisarateni naerma ajav - selline see autori esikteos on. Ega meist keegi tahaks end leida olukorrast, kus järsku teed elukaaslasega lahku lähevad ja sina sõidad täiesti vales suunas. Eriti veel, kui selle liikluskorralduse muudatusega kaasneb ka töökohast ilma jäämine. Kui mitu kuud elamist kohupiimasaiakestega ahistatud ja vaikselt kuulava apelsinipuuga köögilaua taga kohvi joodud, ei jäägi muud üle, kui kollasetäpiline seelik üle pekise kõhu vedada ja astuda sisse lummavalt maagilise kohviku uksest, mis paneb elu teistmoodi käima. Ainult et see lumm ja maagia tulevad kõik täiesti reaalsetest inimestest, kellel kõigil on oma kiiksud, mured ja rõõmud. Ja kui teos algab naerupisaratega, siis lõpeb hoopis kurvemate nootidega. Selle vahele mahub paljugi, muidugi ka üks ookeanisiniste silmadega Max, kes salaja su juukseid nuhutab.
Kui kogu see kaneeli ja roosa pitsivahu kombo tundub iiveldamaajavalt lääge, siis tegelikult ei ole. Minule mõjus see ühe mõnusa ja pealegi kodumaise naistekana selle paremas mõttes. Natuke naiivsust on vahel ju lubatud. Ja unistusi ka, kus istun oma maakodu köögiakna all ümmarguse laua taga. Laud on kaetud valge heegeldatud linaga ja sellele on asetatud vaas värskete lilledega, küünal ja klaaskauss küpsistega. Muidugi tassike lõhnavat kohvi ja Marie Underi imelise kujundusega luulekogu. Ei, sel kõigel pole enam raamatuga midagi pistmist, peale selle, et unistustel on tiivad :)
Kaneelilõhnaline ja värvikirev, roosalt romantiline ja samas nii eluline, kohati pisarateni naerma ajav - selline see autori esikteos on. Ega meist keegi tahaks end leida olukorrast, kus järsku teed elukaaslasega lahku lähevad ja sina sõidad täiesti vales suunas. Eriti veel, kui selle liikluskorralduse muudatusega kaasneb ka töökohast ilma jäämine. Kui mitu kuud elamist kohupiimasaiakestega ahistatud ja vaikselt kuulava apelsinipuuga köögilaua taga kohvi joodud, ei jäägi muud üle, kui kollasetäpiline seelik üle pekise kõhu vedada ja astuda sisse lummavalt maagilise kohviku uksest, mis paneb elu teistmoodi käima. Ainult et see lumm ja maagia tulevad kõik täiesti reaalsetest inimestest, kellel kõigil on oma kiiksud, mured ja rõõmud. Ja kui teos algab naerupisaratega, siis lõpeb hoopis kurvemate nootidega. Selle vahele mahub paljugi, muidugi ka üks ookeanisiniste silmadega Max, kes salaja su juukseid nuhutab.
Kui kogu see kaneeli ja roosa pitsivahu kombo tundub iiveldamaajavalt lääge, siis tegelikult ei ole. Minule mõjus see ühe mõnusa ja pealegi kodumaise naistekana selle paremas mõttes. Natuke naiivsust on vahel ju lubatud. Ja unistusi ka, kus istun oma maakodu köögiakna all ümmarguse laua taga. Laud on kaetud valge heegeldatud linaga ja sellele on asetatud vaas värskete lilledega, küünal ja klaaskauss küpsistega. Muidugi tassike lõhnavat kohvi ja Marie Underi imelise kujundusega luulekogu. Ei, sel kõigel pole enam raamatuga midagi pistmist, peale selle, et unistustel on tiivad :)
September 5, 2020
Meis kõigis on ilmselt veidike veidrikut, seepärast on väga kerge nende raamatute tegelastega end samastada. Ilmselt on see üks neist asjadest, mis teeb "Le Rhino" lugemise meelepäraseks. Mis mind aga jälle üllatama pani oli see, et autor on eestlane. Tekib küsimus, miks ma veel mõne aasta eest juhtusin lugema vaid üht laadi kirjutamise stiiliga eesti kirjanikke, kelle stiil mulle väga ei istunud. Seepärast kammitses mind aastaid miski eelarvamus. Nüüd aga olen avastanud mitmeid, kes suudavad positiivselt üllatada. See teeb vaid rõõmu. Ja siis veel see, et tahes tahtmata hakkab lugeja mõtlema neile hetkedele, mis enda elus, oleks võinud kõik hoopis teises suunas veerema panna. Nende raamatute juures sai mõeldud tunduvalt rohkem kui loetud. Seepärast ei saaks ma kerget laadi kirjanduse alla, enda puhul, neid raamatuid liigitada. 😎
March 31, 2019
Le Rhino... üks huvitav koht, kus juhtuvad imelikud asjad. Mulle meeldis see raamat huvitavate karakterite tõttu. Lugemine oli lihtne ja tegevus liikus kiiresti. Tuleb teine osa ka ikka läbi lugeda.
June 7, 2020
Positiivselt hoogne muinasjutt
August 8, 2020
Väga lihtne lugemine, mis möödus väga kiirelt. Autor osaks kirjutata koomiliselt armastusloo kummalisest "perekonnast" ninasarviku kohvikus. Kindlasti loen raamatu teist osa!
January 20, 2022
Vau! Mulle pole üle tüki aja üks raamat nii väga meeldinud.
March 19, 2021
Raamat tuli täpselt õigel hetkel. Olles lugenud mitu kriminaalset raamatut järjest, mõtlesin, et tahaks nüüd midagi, kus kogu sisu oleks lihtsalt ilus ja hea. Mitte just imal, aga selline tavaline.. ja et tegelased riburadapidi ei sureks, veel vähem tapetaks, vägivallatsetaks jms. Ja see raamat vastas mu soovidele täielikult! Armas lugemine! Meeldis see kontseptsioon, et peategelane oli ikka päris omamoodi, ütleks, et veidi isegi aspergeri moodi, ja teised ka igaüks omamoodi veider, aga milline hiiglaslik aktsepteerimine ja armastus just nende üksteise erinevuste suhtes. See meeldis ka, et loo toimumise geograafiline koht on saladuseks ja iga lugeja fantaasia saab erineva koha ette kujutada! Äge ja armas raamat!
January 7, 2021
Õde kinkis mulle selle raamatu, sest selle kaas oli nii ilus! On küll!
Ja kui ma lõpuks, palju aega hiljem, selle kätte võtsin, et "hea küll, ma siis vaatan, mis see on!" siis... MA OLIN TÄIESTI SILLAS!
Üli-üli-ülimõnus lugemine! Ja ma siiralt soovitan seda kõigil lugeda! Muheda keelekasutuse tõttu sobib see ka meestele! See on nii naljakas raamat lihtsalt!
Ehkki kese on ummikus naisterahvas, on teose toon väga kerge, ladus ja lõbus. Minu meelest oskab autor erakordse kergusega ja ilma igasuguse vahuta! edasi anda naiseks olemist identiteedikriisi ajal, madalseisus, kirjeldades tundekeeriseid ja ootusi.
Ja kui ma lõpuks, palju aega hiljem, selle kätte võtsin, et "hea küll, ma siis vaatan, mis see on!" siis... MA OLIN TÄIESTI SILLAS!
Üli-üli-ülimõnus lugemine! Ja ma siiralt soovitan seda kõigil lugeda! Muheda keelekasutuse tõttu sobib see ka meestele! See on nii naljakas raamat lihtsalt!
Ehkki kese on ummikus naisterahvas, on teose toon väga kerge, ladus ja lõbus. Minu meelest oskab autor erakordse kergusega ja ilma igasuguse vahuta! edasi anda naiseks olemist identiteedikriisi ajal, madalseisus, kirjeldades tundekeeriseid ja ootusi.
September 18, 2025
Armas lugemine, mõnus meelelahutus. Soovitan ka teist osa.
December 28, 2020
Koomilises võtmes lugu sellest, kuidas peategelane leiab pärast mehe ja töö kaotust endale uue töö, sõbrad ja mehe. Raamat on eriti tore sellepärast, et inimestel lastakse seal olla sellised, nagu nad end kõige paremini tunnevad – kõigi oma eripärade ja kiiksudega. Just eripära muudabki inimesed võluvaks ja omanäoliseks, vabaks ja elavaks ning elu värvikamaks. Samuti annab raamatule värvi hea huumorisoonega jutustamislaad ja naljakad juhtumised.
Displaying 1 - 17 of 17 reviews