Fantoomrattur

Supilinna salaselts #9

by Mika Keränen, Marja-Liisa Plats (Illustrator)

Ühel sügisõhtul Tartus varastatakse Mari ema käekott ja tuleb välja, et süüdi on osav varas, kes kihutab linnas ringi jalgrattaga. Mari kutsub kokku salaselts Rampsu ning uus seiklus algab.
Autor Mika Keränen (sünd. 1973) on Tartus elav soomlane, kes kirjutab eesti keeles laste seiklusjutte. „Fantoomrattur“ on tema üheksas lastekrimka, mis jutustab Tartus Supilinnas tegutseva laste salaühingu seiklustest.

Genres: Childrens, Crime

160 pages, Hardcover

First published January 1, 2017

About the author

Mika Arto Juhani Keränen on sündinud 24. novembril 1973 Helsingis.
Lõpetanud Tartu Ülikooli 1999. aastal bakalaureuse kraadiga eriala eesti keel võõrkeelena.
Keränen on töötanud tõlkijana, kultuuriürituste korraldajana, eesti ja soome keele õpetajana.
Esimene lasteraamat ilmus 2008. aastal.
2011. aastal asutas Keränen oma kirjastuse Keropää, mis annab välja tema enda lasteraamatuid. Lisaks kirjutamisele õpetab Keränen käesoleval hetkel Tartu Ülikoolis soome keelt.

Reviews

[Tiit Sepp]

Tõenäoliselt kõige parem salaseltsi lugu. Kindlasti kõige seikluslikum.

[Evelin]

Aitäh, Mika, et jätkuvalt Supika krimkasid kirjutad! Need on nii toredad ja pole karta, et lugude lisandudes põnevus kuidagi hajuks. Pigem muutuvad ainult paremaks ja huvitavamaks. Käesolevas raamatus veidi häiris brändikultus (no et liiga palju pikki ja lastele keerulisi nimesid), aga eks teema oli selline ja teisalt tore idee lastele kodumaist disaini tutvustada. Loodetavasti Stella Soomlais ja Helen Valk-Varavin said ka oma eksemplari raamatust. Ja Büroohotell ;)

[Mama ant dviračio]

Knyga laimėjusi prizų.
Leidykla gavo finansavimą jai išleisti.
Leidykla uždėjo dirbtinio intelekto generuotą paveiksliuką ant viršelio.
Klausimas leidyklai: jums ne gėda?

[Helin Puksand]

Tore, et oleme soomlastelt ära napsanud sellise vahva kirjaniku nagu Mika Keränen. Tema lastekrimkad on põnevad, lahendatavad kuriteod argised ja tegevuspaik paljudele tuttav. Ka see raamat ei ole erand. Mari emalt varastab tundmatu jalgrattur käekoti, kuid peagi selgub, et sarnaseid vargusi on veel teisigi. Muidugi ei saa Supilinna salaselts jääda selliste kuritegude suhtes ükskõikseks ja noored asuvad asja uurima. Nagu heas krimkas ikka, on kahtlusaluseid mitmeid, kuid supilinlased suudavad saladuse lahendada.
Mulle meeldis, usun, et meeldib ka lastele. Ainuke asi, millega ma selles loos rahule ei jäänud, oli varguste põhjus, aga kuna see tuli välja alles viimastel lehekülgedel, siis see muidugi raamatu väärtust ei kahanda ja võib olla lihtsalt minu kiiks. Lugegem! :)

[Aimi Tedresalu]

Kalle Blomkvist, Lasse ja Maia ning kodumaine Supilinna Salaseltsi seltskond on minu jaoks lastekrimi märksõnad. Keräneni varasemaid raamatuid olen palju üle lugenud, aga see on selline, mille puhul täpset pahalast ei mäletanud ja see võiks ju mõnusa krimilugemise eeldus olla. Nauditav oli end pühadeootuses päikeselaigus kerra kerida ja laste seiklustele kaasa elada. Seekord ajavad nad taga rattaga kihutavat salapärast käekotivarast. Muidugi on selles raamatusse varjatuna peidetud taas kõik, mis mulle nende lugude juures meeldib: vana armas Tartu, mis reaalmaailmas ehitushullusesse kadumas; killukesed uusi teadmisi; laste vaikselt kasvamine ja oma tee otsimine; õrnad tunded nagu sõprus, armastus ja usaldus. Noor lugeja peab ka seda oma lemmikuks sellest sarjast.

[Dinnu Reads Books]

Tore lasteraamat oma mõnusalt tuttavate Tartu paikade kirjandusliku külastamisega! :) Tulgu veel palju Rampsu salaseltsi seiklusi! :)

[Oskar]

Jõudes kümnenda Rampsu ehk Supilinna salaseltsi poolt lahendatud juhtumiga lõpule, tabasin end mõttelt, et ilmselt on Eestimaa peal tuhandeid lapsi, kes tunnevad Supilinna tänavaid ja hoove palju detailsemalt kui oma kodukanti. Nad teavad, et Reilika, Anton ja Olav elavad Lepiku, Sadu Meloni ning Mari koos Matiga (minu vaieldamatu salaseltsi lemmikliige!) Emajõe tänaval. Olenemata sellest, et nad pole kunagi Tartu või Supilinna sattunud, need lapsed teavad, kus asub Herne pood, kui peaks tekkima isu jäätise järele. Selline võim on raamatutel!

Teine imeline oskus, mida raamatud nõnda hästi valdavad, on ajavoolu aeglustamine või hoopistükkis seisma panemine. Liisa, Lasse, Bosse ja nende naabertalude lapsed on jäänud koos väikese Bullerby külaga igavesti sellesse aega ja paika, mida võiks nimetada Lapsepõlvemaaks. Sama kehtib ka salaseltsi liikmete ja Supilinna kohta. See natuke veel räämas, luitunud majadega ning salapäraste rohtu kasvanud aedadega paik Emajõe kaldal jääb meile tänu Keränenile alatiseks alles. Selline võim on raamatutel!

Isiklikult loodan, et (kirjanduslikus) Supilinnas veel kurikaelade põuda niipea ei teki ning salaselts ei pea mõtlema uste sulgemisele. Aga kui tõesti tänu Rampsu tegevusele on kogu kuritegevus Supilinnast välja juuritud, siis ärateenitud puhkuse nautimist ei keela meie noortele sõpradele ilmselt keegi. Kui teil on aga hoovist midagi kaduma läinud või märkate õhtu koduaknast mingit kahtlast tüüpi ringi tatsamas, siis otsige kiiresti mõni salaseltsi liige Supilinna pealt üles ja kurtke oma muret. Küll ta juba salaseltsi kokku kutsub ning teie juhtum saab varsti lahendatud. Selline võim on raamatutel!

Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Dagne567]

Minu esimene raamat Supilinna salaseltsist ja osutus tõesti väga heaks. L-le läheb ka peale :) Keskkond on võluv, tegelased üsna mitmeplaanilised ja haridus proovib igast teisest lausest lastele ligi pugeda :D
Ühe tärni võtsin vähemaks, sest ka teistkordsel ülelugemisel jäi minu jaoks üsna arusaamatuks, kuidas Sadu raamatu kulminatsioonihetkeks toomkiriku varemetesse jõudis ning kogu sellele järgnenud tagaajamine tundus olevat kirjutatud kiirustades ja puiselt.

[Piret Peensoo]

Põnev kõrvalepõige disaini- ja seiklusmaailma ning puude otsas ronimisse. Natuke kurb ka, sest tegemist oli sarja lõpulooga, kuid õnneks on mul üks osa vahepealt lugemata (kuna oli raamatukogust pidevalt välja laenatud) ning nii pole lõpp päriselt lõpp.

[Vairo]

Jätkuvad noorte seiklused Supilinnas ja Tartus, sõlmitakse uusi tutvusi ja Sadu võistleb jalgrattaga. Muuhulgas tuleb tegeleda jalgratturiga, kes on asunud käekotte varastama - korralik tänavatel tiirutamine...

[Maru Mikkor]

Cool

[Reelika Raimet]

https://raamaturiiulike.wordpress.com...

[Anna Ly]

Väga vahva seiklus ja oli mõnus lugeda.

[Kati Mamo]

Tõeliselt tore lugemine. Hästi kirja pandud.

[Helena]

Viimase aja parim loetud lasteraamat. Põnevust jätkus nii 5-aastasele kui ka mulle. Kindlasti soovitan lugeda!

[Gea]

Olen suur Supilinna salaseltsi fänn ja raamat väga tore. Tegelased kasvavad ja põnevust jagub. Sisururundust siiski ei tahaks lasteraamatus näha.

[Eelika Rand]

Mika Keränen on mu lemmik ja selleks ta jääb.
Põnev lugu oli.