Novellid

by Edgar Allan Poe, Giulia Landonio (Illustrator), Ragne Kepler (Translator)

Tegemist on raamatuga, mille koostamisel analüüsisime Edgar Allan Poe fännilehti ning selgitasime välja 15 kõige kõrgemalt hinnatud novelli, mida nüüd nautida saate. Kõik novellid said uue eestikeelse tõlke.
Kuna Poe'd inspireerisid tõestisündinud lood, võivad paljud seigad tema lugudes olla ka tegelikult juhtunud. Nagu Poe on ise öelnud: „Sõnadel pole jõudu vaimu mõjutada, kui nende taga pole reaalse elu õudust.“
Poe on üks maailma tuntumaid põnevus- ja õudusjuttude autoreid. Teda peetakse kriminaalromaani žanri leiutajaks, samuti andis ta panuse tärkavasse teadusliku fantastika žanri. Ta oli esimene tuntud Ameerika kirjanik, kes üritas elatuda vaid kirjutamisest.
Käesolevas kogumikus leiduvatele novellidele on loonud illustratsioonid Eestis elav ja töötav itaalia kunstnik Giulia Landonio.

Genres: Classics, Horror, Fiction, Short Stories, Audiobook, The United States Of America, Mystery

223 pages, Hardcover

Published January 1, 2017

About the author

The name Poe brings to mind images of murderers and madmen, premature burials, and mysterious women who return from the dead. His works have been in print since 1827 and include such literary classics as The Tell-Tale Heart, The Raven, and The Fall of the House of Usher. This versatile writer’s oeuvre includes short stories, poetry, a novel, a textbook, a book of scientific theory, and hundreds of essays and book reviews. He is widely acknowledged as the inventor of the modern detective story and an innovator in the science fiction genre, but he made his living as America’s first great literary critic and theoretician. Poe’s reputation today rests primarily on his tales of terror as well as on his haunting lyric poetry.

Just as the bizarre characters in Poe’s stories have captured the public imagination so too has Poe himself. He is seen as a morbid, mysterious figure lurking in the shadows of moonlit cemeteries or crumbling castles. This is the Poe of legend. But much of what we know about Poe is wrong, the product of a biography written by one of his enemies in an attempt to defame the author’s name.

The real Poe was born to traveling actors in Boston on January 19, 1809. Edgar was the second of three children. His other brother William Henry Leonard Poe would also become a poet before his early death, and Poe’s sister Rosalie Poe would grow up to teach penmanship at a Richmond girls’ school. Within three years of Poe’s birth both of his parents had died, and he was taken in by the wealthy tobacco merchant John Allan and his wife Frances Valentine Allan in Richmond, Virginia while Poe’s siblings went to live with other families. Mr. Allan would rear Poe to be a businessman and a Virginia gentleman, but Poe had dreams of being a writer in emulation of his childhood hero the British poet Lord Byron. Early poetic verses found written in a young Poe’s handwriting on the backs of Allan’s ledger sheets reveal how little interest Poe had in the tobacco business.

For more information, please see http://en.wikipedia.org/wiki/Edgar_al...

Reviews

[Janne · Rating 3 out of 5]

Aitäh raamatu eest, kirjastus Rahva Raamat!
•
See raamat ootas riiulil oma järge juba tükk aega ja ma tean, et ma poleks seda võib-olla üldse kätte võtnudki, aga #katstopreading augusti teema oli “raamat, mis on mingil põhjusel sinu jaoks eriline”. Nojah, novellid seda nagu on küll, sest mulle ei ole sellised lühilood kunagi väga meeldinud ja eelistan ikka terveid raamatuid.

Mul oli üsna raske selle raamatuga lugemissoonele saada ja seega seadsin omale eesmärgiks lugeda iga päev üks lookene. Mõned osutusid aga nii lühikeseks ja jõudsin kohe mitu. Kokkuvõtlikult ütleks, et mu jaoks oli see suht meh. Aga nüüd on see loetud vähemalt. Küll aga armastan ma selle kaane tumerohelist värvi 💚

[Agne · Rating 4 out of 5]

Loetud ja osaliselt Elisa raamatust kuulatud raamatuklubi jaoks. Lood olid kõhedusttekitavad ja alguses tundusid lihtsadki, aga kokku tuleb huvitav kompositsioon asjadest, mis 19. sajandi alguses inimestele hirmu pakkusid - muutuv globaliseeruv maailm, surma müstiline pool (kuid mitte surm ise), iseendale otsa vaatamine, pere, vägivald. Oli palju asju, mis tollal olid veel täiesti võimalikud - eksootilised peletised, silmamoondamine, varjusurm. Isegi klassikaliste piraatide kuldajastu oli tegelikult veel inimeste mälus - möödas oli vähem kui 100 aastat. Seikluslik ja jube kogumik, mis läheb ladusalt edasi.

[luise · Rating 3 out of 5]

Lugesin 6 novelli. Mõned olid päris traumeerivad

[InessaV · Rating 4 out of 5]

olen aus, ma lugesin ainult 5 novelli (kohustuslikuks kirjanduseks), aga ausalt öeldes olid need väga huvitavad ja loodan, et mul on motivatsiooni neid rohkem lugeda, sest tavaliselt ei loe ma väga novelle ja see on minu jaoks midagi uut.

[Mariann · Rating 5 out of 5]

a book you started but never finished

Gümnaasiumis olid meil mõned novellid siit (~5) kohustusliku kirjanduse seas ning tahtsin juba siis terve teose läbi lugeda, kuid uusi raamatuid aina kuhjus peale ja nii see plaan soiku jäi, vähemalt mõneks ajaks. Täna võin uhkusega öelda, et iga viimse kui lehekülje lugesin läbi!

Mingil perioodil ei lugenud ma üldse novelle, õige raamat oli ikka sadade lehekülgede paksuse looga ja ikka mitme osaga. Vanusega on nüüd tulnud kihk ka lühijutte lugeda. Kusjuures seda küll ei saa öelda, et paarileheküljeline jutt vähem mõtlemisainet annab kui paks romaan. Nii mõnigi lugu siit samast Poe novellidest hoiab mul kuklakarvu ikka püsti.

Novelle oli kogumikus mitmeid erinevaid, olid lihtsalt sünged õudusjutud, sci-fi alla kuuluvad lood, paar sügavalt iroonilist seika ning isegi mitu detektiivimüsteeriumi. Eelmisest lugemisest jäid meelde ainult see hirmujudinaid tekitav osa. Varem olin lugenud järgmisi lugusid: "Berenike", "Usheri maja hukk", "Ovaalne portree", "Reetlik süda" ja "Mõrv Rue Morgue'il". Neist meeldis mulle kõige rohkem "Reetlik süda", sest paremini pole südametunnistuse piinasid võimalik edasi anda. Kusjuures ähmaselt mäletasin neid kõiki, aga näiteks viimast poleks osanud autoriga küll kokku viia.

Lugudest, millega varem tutvunud polnud, avaldasid sügavamat muljet "Langemine Maelströmi", "Näpatud kiri" ja "Ärimees". Mõtlemisainet sain neist palju juurde, Maelströmiks nimetatud veekeerist isegi googeldasin. "Näpatud kiri" rääkis sellest, kuidas kõige paremini peidetud asjad, on otse kõigi silme all ning "Ärimees" oli ülepingutatud ja ühiskonnakriitiline, mis mõjus sügavalt, kuna oli teiste novellidega sügavas kontrastis.

Olles palju lugenud, meenutavad tihti uued lood varem loetudi. Nii lõin seose novelli "Berenike" ja Flynni romaani "Sharp Objects" vahel, kes mõlemat on lugenud, saab aru. Ma isegi ei oska öelda, kumb neist kahest võikam lugu oli. Sünge õhkkond oli mõlemas olemas. Huvitav, kas üks on teisest inspiratsiooni saanud või väike sarnasus on juhuslik kokkulangevus?

[Aimi Tedresalu · Rating 3 out of 5]

See raamat oli mul (kordus)lugemises juba alates eelmise aasta kevadest. Mitte et 20 novellikese lugemine tingimata nii kaua aega peaks võtma või et Poe mulle ei meeldiks. Temaga on lihtsalt nii, nagu nii mõnegi teise autoriga (esimesena tuleb kohe Lovecraft meelde) - liiga palju hääd kraami korraga ajab südame lõpuks läilaks ja tekitab küllastuse. Ikka vaikselt ja mekutades, ühe loo kaupa, siis on asjal õige mekk.

Poe looming ja maailm on vaieldamatult selline, millesarnast teist ei leidu. Ja kui tekib tunne, et leidubki, siis on lõpuks ikka temalt šnitti võetud. Kerge lugemine see reeglina just pole, sest olgu lugu nii põnevuslugu kui tahes, ikka on seal pikad kirjeldused ja filosoofilised mõtisklused ja Poe ajastule iseloomulikud isikud, kes järgmistel sajanditel enam üldse nii tuntud pole. Ja tema jutustamisstiil - ratsionaalne, kohati kiretu ja siis hoopis kirglik, vahepeal justkui eemalt vaatav. Kirjeldamas asju, mis sellist jutustamisstiili kasutades võiksid ju täitsa vabalt tõena kõlada - elusalt maetud; surnud, kuid samas siiski elavad isikud; kummituslikud majad; kummastavad mõrvalood. See kõik imbub vaikselt su sisse. See kummalisus ja mitmekihilisus ei tohiks küll kedagi külmaks jätta, kes end tema loomingust läbi närida suudab.

On siingi raamatus lugusid, mis köitsid rohkem ja sööbisid mällu. Ning on ka neid, mis erilist muljet ei jätnud ja kuskile kaugemale mälusoppidesse hajusid. Kindlasti selleks, et parajal hetkel sealt pinnale tõusta.

PS! Avastasin, et Ligeiast on värskelt film tehtud. Vaadata ei ole veel julgenud.

PSS! Raamat on küll novellikogu, aga panen siia lõpu isutamiseks hoopis luuletuse "Ulalume" algusvärsid. Noorena fännasin just Poe luulet kõige enam.

The skies they were ashen and sober;

The leaves they were crispéd and sere—

The leaves they were withering and sere;

It was night in the lonesome October

Of my most immemorial year;

It was hard by the dim lake of Auber,

In the misty mid region of Weir—

It was down by the dank tarn of Auber,

In the ghoul-haunted woodland of Weir.

[Hedi · Rating 3 out of 5]

See pisike raamat on Edgar Allan Poe lühijuttude kogumik, millest mõned lood minu jaoks olid väga head, teised jälle täiesti ajuvabad. Eriti meeldis mulle "Äraandlik süda", mid annab selgelt mõista, et südametunnistusest pole pääsu ja see närib sind seni, kuni ei suuda enam sellega võidelda.

[Sandra · Rating 4 out of 5]

It was quite enjoyable but after a while the themes got repeatative in the novels and the plots got predictable: the dead don't stay dead, clever men solve the puzzles easily, immorality comes to haunt, arrogance and wrongdoing gets paid harshly.
But overall I enjoyed the writing style and the true to its time vocabulary.

[irmeli ✧･ﾟ: *✧･ﾟ:* · Rating 5 out of 5]

ma ei lugenud ei tervet raamatut ega tegelt ka seda novellikogu aga let’s pretend i did 🎀

[Mihkel Mikkelsaar · Rating 5 out of 5]

Poe jutud on suhteliselt ajatud. Lugedes ei teki muljet 200 aasta tagusest olustikust, sama hästi võivad osad nendest juhtumistest aset leida ka tänapäeval. Põnevalt üles ehitatud lood ja püandid. Kindel klassikaraamat.

[sonja · Rating 4 out of 5]

Ma ei oleks oodanud et mulle see raamat nii vaga meeldib. Vaga huvitavad kirjeldused ja poe oskab ikka nii hasti ohustikku luua

[Michael · Rating 2 out of 5]

I often read English books I know well translated into German, to keep my German sharp without too much effort. In this case, it was a bad idea. If you can read Poe in English, you should. But there's no point to reading him in another language if you don't have to. He can be hard enough to follow sometimes, due to the complexity of his language and imagery, when you read him in the original. In translation, it often comes out as gobbledygook. I try not to read Goethe and Rilke in English translation, and one really shouldn't read Poe or Shakespeare in any language but the original.

[Tiina · Rating 4 out of 5]

Poe on Poe, polegi nagu midagi öelda. Raamatusse on kogutud viisteist novelli, osad sellised, mille vähemalt mina pidin kooliajal läbi lugema ja seetõttu väga tuttavad-äratuntavad olid. Illustratsioonid olid huvitavad, neid oleks võinud raamatus rohkemgi olla.