Kogumikust leiab valiku luuletusi Leedu tunnustatud poeedi teosest „100 kaks”. Kujundlikes, kohati unenäolistes luuletustes loovad omavahel seotud elemendid korduvates peegeldustes üha uusi tähendusi. Raamatu lõpus leiduvas intervjuus tõlkija Rein Rauale ütleb autor: „Üritasin oma tekstidesse jätta võimalikult suure tõlgendamisvabaduse, sest sügavad hingepõhjad võivad küll kõigil inimestel olla sarnased, aga nende väline ilmnemisviis on igaühel siiski erinev. Nii et las saabki iga lugeja neist tekstidest aru sedasi, nagu tema hingeline, eluline ja intellektuaalne kogemus võimaldab.”
Selline mõtteluule, et on huvitav, aga üle ühe lause ei oska välja kirjutada. Või siis et üks lause või mitte midagi (ma püüan igast luulekogust midagi välja kirjutada, mille järgi hiljem mäletada). Peaks aeglasemalt ja mõtlikumalt ehk võtma.