arne Üksküla on üks neid väheseid, kes eesti rahva jaoks identifitseerub eesti teatriga (ilmselt ka teleteatriga, kuid miks mitte ka raadioteatriga). Sestap ei vaja tema nimi tutvustamist. Küll aga vajab seda nime taga olev. Ja mitte ainult tutvustamist. Käeshoitav teos on 20. sajandi teise poole ning 21. sajandi alguse ühe võimsaima ja armastatuima (rahvaga sama meelt on ka mitme põlvkonna teatrikriitikud) teatri- ja filminäitleja ning näitlejate õpetaja elu ja loomingu jäädvustamispüüe. Säilitamiskatse. Koondamine.
768-leheküljelises raamatus räägib oma elust ja tööst Aarne Üksküla ise ning Aarne Üksküla elust ja loomingust räägivad paljud tema kolleegid erinevatest teatritest, sõbrad, õpilased lavakunstikoolist ning teatri- ja filmivaatlejad. Raamatu 200 fotol näeme läbilõiget Aarne Üksküla 80st eluaastast – alates fotodest esimestest sammudest kuni fotodeni viimastest teatri- ja filmirollidest.
«Kõige tähtsam on inimeses headus», on Aarne Üksküla öelnud. See raamat sellest räägibki. Ja loodetavasti innustab teisigi inimestena (kuid miks mitte ka näitlejatena) paremaks saama. /Raamatukoi/
Kui peaksin hindama näitleja Aarne Üksküla, paneksin tärne lõpmatul hulgal, aga kahjuks raamat sellest imelisest inimesest ja näitlejast saab minult vaid 3 tärni. Koostaja töö on olnud muljetavaldav, koondada kokku Ükskülast kirjutatud artiklid, arvustused, tema intervjuud, mälestused kolleegidelt, õpilastelt ja pereliikmetelt, see töö oli kindlasti aeganõudev ja tulemuseks ongi üle 700-leheküljeline raamat, mis annab näitelaja Ükskülast väga põhjaliku ülevaate. Miinuseks, mis minu jaoks tärne maha võttis, oli suur hulk korduseid. Kui juba viienda meenutaja loost saab lugeda, kuidas Aarne Üksküla arvestas partneriga, et ta oli tagasihoidlik, et ta andis suurepäraselt edasi teksti mõtet, siis tekib väheke tüdimus. Meenutusi ja mäletusi oleks ju saanud koondada, toimetada, üldistada. Lisaks ei olegi raamatus mingeid üldistusi, analüüsi; on vaid kunagised artiklid, arvustused, meenutused. Ilmselt on raamat kohustuslik kirjandus ka lavaka üliõpilastele, oli ju Üksküla omal ajal väga austatud õpetaja tudengite seas ning raamatus püütakse mõningaid Üksküla näitlejanõkse avada. Edaspidi teatris vaatan ma küll näitlejatööd teise pilguga ja mõistatan, mis küll on "partnerile alla mängimine" ehk hariv on raamat teatrit armastavale inimesele küll.
Raamat heast inimesest. Ja selle eest ka 5☆. Kõigi 700+ lehekülje jooksul jääb endiste kolleegide, partnerite, pereliikmete ja õpilaste jutustatus kõlama Aarne Üksküla iseloomustav headus, tagasihoidlikkus ja teistega arvestamise oskus. 130+ rolli, õpetaja töö (kelle tunde väga oodati ja mäletatakse siiani) - ja ikka arvas ta endast kui keskpärasest näitlejast. Võrratu raamat pikaajaliseks lugemiseks, mis igal lugemiskorral annab lugejale positiivset energiat.