Erika Salumäe. Südame põhjast

by Erika Salumäe

"Umbes kümme inimest on minult küsinud, miks mul on vaja veel üht elulooraamatut. Jah, ma räägin uuesti üle paljud seigad oma elust, kuid tegelikult pole see mitte elulooraamat, vaid mälestusteraamat. Ma ei keskendu kronoloogiale ega pretendeeri täielikule loetelule kõigest, mis elus juhtunud. Hoopis meenutan sündmusi ja inimesi, mis või kes on minu elu enim mõjutanud - tänasest vaatenurgast. Selliselt, oma südame põhjast, pole ma paljudest asjadest iial varem rääkinud.
Veelgi tähtsam motivatsioon seda raamatut teha on see, et viimased paar aastat on nii mõndagi tahku minu mõtlemises kõvasti muutnud. Ma ei tea, kas saan just öelda, et olen saatusele tänulik selle hingelise kadalipu eest, millesse ma seoses oma tütre abiellumisega ja sellest Eesti meedias tehtud „järjejutuga“ sattusin, aga see andis mulle väga palju mõtlemisainet. Õpetas uuesti olema üksi. Vaatama oma elu üle ka selle pilguga, et mis ma olen valesti teinud.
Ütlen lihtsalt ja selgelt – mu keha on omadega täitsa läbi. Niikaua, kuni vaim on veel virge (ja seda ta on!), tahtsin oma tee korra uuesti mõttes läbi käia."

208 pages, Hardcover

Published December 1, 2017

Reviews

[Triin · Rating 3 out of 5]

Seoses German Golubi uue filmiga "Meie Erika" tekkis huvi enne filmi vaatamist biograafia läbi lugeda. Saada teada Erika enda mälestused, tunded ja mõtted, nii nagu Erika neid ise koos Signe Lahteini abiga) kirja on pannud.

Raamat oli kirjutatud lihtsas stiilis, suhteliselt kiire lugemine. Võiks öelda, et tulemus oli sportlaslikult konkreetne - eesmärk oli rääkida oma lugu, omas kronoloogias, ilma suurema kirjandusliku peenutsemise ja kujunditeta. Biograafia käis laias laastus kõik Erika elu tähtsamad peatükid üle - kas ka tähtsuse järjekorras - see jääb lugejale ilmselt mõistatuseks ja põnevaks spekulatsiooniks. Sport on Erika kindel number üks, lohutaja-toetaja-elupäästja, aga süda on ihanud alati oma perekonda.

Veidi oli tunne, et mõni peatükk oli kirjutatud lihtsalt selleks, et vastata kuulujuttudele või üldsuse arvamusele, et kinnitada või lükata ümber mõnda (kollase) ajakirjanduse pealkirja või kellegi pahatahtlikku kommentaari. Erika on aus, otsekohene ja ei karda puudutada ka ebaõnnestumisi oma elus - tippsportlase mentaliteet jääb temaga igaveseks, sportlased analüüsivad oma vigu põhjalikult ja üritavad alati neist õppida. Vead viivad edasi.

Mina arvan, et Erikal poleks neile vaja olnud paljudele teemadele isegi oma raamatus reageerida, ta ei võlgne rahvale midagi, aga Eesti rahvas võlgneb talle oma tänu surmani.

[Britt Suits · Rating 2 out of 5]

Üsna tavapärane elulooraamat. Erikast on see juba mitmes ja ka mina olen tema elust varem lugenud. Erika ise ütleb, et see on kõige rohkem südamest tulnud. Ju siis on. Kuigi mõne seiga kohta ta ütleb, et seda räägib esmakordselt, siis need olid minu jaoks pigem väiksemad täiendused ning kokkuvõtvalt midagi väga üllatavat ja uut ei olnud. Praegu elab ta arsti soovitusel Hispaanias, kus kliima on tema tervisele sobivam kui Eestis. Lisaks sellele, et tervisega on tal kehvasti, on ka tütrega suhted keerulised. Raamatus ta väga pikalt praegusest olukorrast tütrega ei räägi, aga eks ajakirjandus on meile seda teemat juba küll lahanud. Pigem on peatutud sellel, kuidas ta väga soovis lapsi saada ja kuidas ta elaski tütre nimel. Tal oli ka kindel plaan lisaks lastekodust laps võtta, kuid infarkti tõttu ei julgenud ta sellega riskida.