Kummitusmaja

by Helen Käit, Sirly Oder (Illustrator)

Mia ja Lia on kaksikõed, kelle pere kolib linnast ära maale. Vähe sellest, et õed peavad minema uude võõrasse kooli, nende uueks koduks saab maja, millest kuuldes kõik õhku ahmivad ja näost valgeks lähevad – nõia maja! Koolikaaslaste räägitud jubedad lood surnud nõiast ei tee asja paremaks. Mia ja Lia ei usu kummitusi, aga seda, mis majas juhtma hakkab, on küll raske loogikaga ära seletada. Isegi nii raske, et Lia, kes alguses hirmunud Mia kummitusejutust kuuldagi ei taha, on sunnitud möönma – siin on midagi korrast ära. Siis aga tuleb lumi maha. Väljas ulub tuul ja hundid. Hirmus on. Aga talve ja lume tulekuga avastavad tüdrukud midagi ootamatut, mis heidab kummitusloole täiesti uut valgust …

Genres: Childrens

203 pages, Hardcover

First published February 6, 2018

Reviews

[Oskar · Rating 3 out of 5]

Lasteraamatu hindan ikka kui kirjaniku ja kunstniku koostööna valminud taiest. Üksteisele toetudes loovad nad teose, mis võib meelitada noore lugeja pikkadeks aastateks raamatute võlumaailma rändama. Just sellise koostöö parimad näited saavadki meie lapsepõlve lemmikraamatuteks ning jäävad meid helge mälestusena aastateks saatma (tihti soovitame just neid oma lastele lugemiseks). Maailmakirjandusest on ilmselt selle parimaks näiteks Astrid Lindgreni ja Ilon Wiklandi tandem.

Üks meie andekamaid illustraatoreid, kellele ootaks kirjanike seast sellist pikaajalist koostööpartnerit, on Sirly Oder. Tema kujundatud raamatut sattusin lugema esimest korda eelmisel aastal (Anu Auni "Eia seiklus Tondikakul") ning jätsin kohe nime meelde. Nüüd otsisingi raamatukogust just tema joonistatud piltidega lasteraamatuid, et uurida, kas mõne puhul saaks juba rääkida potentsiaalsest superduost.

Nõnda lugesingi see nädal läbi kolme erineva autori toredat lasteraamatut. Kõigi kolme raamatu tegelasteks olid kohe kooli minemas või algklassides käivad põngerjad, kes satuvad mingi elus aset leidnud suurema või väiksema muutuse tõttu seiklustesse ja sekeldustesse ("Kummitusmajas" kolivad kaksikõed linnast maale; "Meie uues kodus kummitab" saavad lapsed vastutahtsi omale hoidjaks ühe vanaproua; "Õnnekaare õdedes ja Vimkavendades" on just alanud suvevaheaeg). Kolmest raamatust jäin kõige enam rahule Jana Maasiki teosega, mis kujutas ühe tänava toredat sõpruskonda, kelle väikestele rõõmudele ja muredele sai kaasa elada. "Kummitusmaja" põhiliin oli ehk liiga ettearvatav, kuid samas tegi rõõmu raamatusse mahtunud ühe õe arenguliin inimesena. Kristi Piiperi raamatu puhul oli vist peamiseks pettumuse põhjustajaks raamatu pealkirja ja sisu peaaegu olematu seos, mis jättis mulje kirjastuse tehtud otsusest paremate müüginumbrite lootuses (pealkiri oleks võinud olla "Meie uus lapsehoidja", kuid ilmselt kummituslood müüvad paremini).

Kuigi superduot ma veel ei leidnud, siis usun, et väikesed lugejad jäävad nende raamatute sisu ja välimusega igati rahule. Kui pildid veel värvilised oleksid!!! Rääkisin eile õhtul abikaasaga raamatukogu poole jalutades, et mõni Sirly Oderi joonistus võiks meil vabalt ka koduseinal rippuda. Ta lappas kaasas olnud raamatuid ja oli kohe 100% nõus. Samuti lisas ta, et väikese tüdrukuna oleks ta neid raamatuid küll aina uuesti ja uuesti riiulist kätte võtnud, et lihtsalt pilte vaadata. Raamatute võlumaailma uks oleks ristseliti lahti olnud.

Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Ulla Saar]

Illustratsioonide eest 5 +

[Eloise Sunshine · Rating 3 out of 5]

Selle raamatu parim külg on kindlasti kujundus ja illustratsioonid. Ilma nendeta oleks lugu ise suht tuim olnud, aga pildid panid selle paljuski "elama".

Lugu ise räägib siis kaksikutest plikadest, kelle vanemad otsustavad maale maja osta linnakorteri asemel ning neil tuleb vahetada kooli. Uustulnukaid on aga teadagi kõige lihtsam kiusata, sest need ei tea ju kohalikest oludest midagi. Nõnda siis töötlevadki teised koolis kaksikuid arvama, et nood on kolinud elama kummitavasse majja.
Kui Lia suhtub teemasse esialgu pigem külmalt, siis peagi nakatab Mia hirm ka teda. Ratsionaalne mõtlemine ning detektiivivaim visatakse ruttu nurka ja hirmust tehakse meeleheitlikke samme.
Õnneks lõpuks vanemad märkavad, et miskit on lastega viltu ja sekkuvad.

Raamatu taustal oli hea ka enda omaga läbi arutada koolikiusamise aspekt ning mõistlikkuse piir üleloomuliku ning absurdi vahel.

[Emma · Rating 4 out of 5]

ostsin suht illustratsioonide pärast ja oh boy need küll ei vedanud alt (slp kõrge rating ka)
....aga lugu ise oli suht... meh.... kohati oli sõnastus ka väga imelik
aga samas, lasteraamat nii või naa... äkki lastele meeldib siis

[Birgit · Rating 3 out of 5]

Ma pean tunnistama, et võtsin selle raamatu lugemiseks kaanekujunduse ning illustratsioonide tõttu. Sirly Oder on teinud hea töö raamatu illustreerimisega. Teised tema illustreeritud raamatud ("Üks koll läks ükskord kooli : Eesti lapse kõige uuemad jubejutud", "Eia seiklus Tondikakul") on mulle samuti silma torganud riiulitel. Lugu ise kummitavast majast ning sinna äsja sisse kolinud perekonnast oli hea ajaviide, kuid tundsin, et miski oli puudu selles loos (ehk lõpp oli liiga kiiresti kokku võetud ja eellugu liiga pikk?). See oli mu esimene raamat sellelt autorilt, kindlasti loen läbi tema teised lasteraamatud.

[Marion · Rating 2 out of 5]

Suurepärased illustratsioonid ja kujundus päästavad - mingil määral - muidu äärmiselt nõrga raamatu. (Hindan siinkohal ainult teksti, sest tegu pole kahjuks pildiraamatuga.)
Sõnakasutus ja lausekonstruktsioonid nullivad pea täielikult ära potentsiaalselt täitsa toreda loo. Lastele võib ehk meeldida, sest põnevust justkui on, aga täiskasvanuna mina seda lastele lugeda ei tahaks.

[Helin Puksand · Rating 4 out of 5]

Mia ja Lia kolivad maale vanasse majja. Koolis kuulevad nad, et see on kummitusmaja. Peagi hakkavadki imelikud asjad juhtuma.
Raamatu kujundus on super ja toetavad kogu lugu: hirmsamad kohad on mustadel lehtedel ja loovad vastavat meeleolu.
Sobib algklassilastele (ei ole väga hirmus). Ma ei ole kindel, kas see paigutub ulmekirjanduse alla, kuna tegelikult on ju tegemist üsna realistliku looga.

[Kristina · Rating 3 out of 5]

Imelise kujunduse taga peitis end keskmine lasteraamat. Minu jaoks igavapoolne, kuid loen seda pühapäeval lastele ette ja vaatan, kuidas neile meeldib. Ma siiski 30-aastane naine, kes võib-olla ei oskagi lasteraamatuid enam hinnata. (Tahaks kangesti, et see nii ei oleks).

[Mirjam · Rating 5 out of 5]

See raamat oli väga tore ja huvitav üks mu lemmik raamatutest.

[Karmen · Rating 5 out of 5]

Veits õudne raamat aga äge.