Teine osa Moira triloogiast, mida hakkasin lugema tänu oma tütrele. Ise poleks jällegi ilmselt neid raamatuid kätte võtnud, kuid argipäevaõhtuks väsinud peaga on tegemist piisavalt muheda meelelahutusega, kuhu end veidikeseks unustada. Esimest osa lugedes olin nii kaasa haaratud, et ei jõudnud õieti kohalegi, mis saar see müütiline Gaelimaa Britannia rannikul siis tegelikult on 😃
Loo peategelane on müstilist väge valdav 13-aastane Alea, kellest võrreldes eelmise teosega on sirgunud sihikindel noor neiu. Tema kaaskond on kirju: druiid ja magistel, päkapikk, bard, rändnäitlejad. Gaelimaa koosneb viiest krahvkonnast, millest üks on kristlik ja ülejäänud paganlikud. Maapõuest on päevavalgele ilmunud muistse tuathanni soo liikmed, kes neilt röövitud maid tagasi vallutama tulevad. Druiidide seast lahkulöönud kaks pahalast on oma võlujõu liitnud musta väega. Kõik jahivad iidseid talismane, mis maailma valitseda aitaksid ja muidugi ihuvad hammast Aleale, kes avastab muuhulgas ka oma päritolu saladusi. Ja pealkirja käsitleksin mina siin küll ülekantud tähenduses, kuigi ka reaalsed hundid on olemas.
Pean ütlema, et teine osa oli tunduvalt parem lugemine kui esimene. Lugu oli kuidagi tihedam, sisukam ja kaasahaaravam. Soovitaja jõudis muidugi selle peale ära öelda, et tegelikult see teine osa olevatki kõige parem. Aga ega ma kolmandat nüüd seepärast lugemata jäta.