What do you think?
Rate this book
Burning Cities
Opening up about her family history, Tiina revisits the first two decades of her life following World War II, in Tartu, Estonia. The city, destroyed by Nazi invasion then rebuilt and re-mapped by the Soviets, is home to many secrets, and little Tiina knows them all, even if she does not know their import. The adult world that makes up Communist society is one of cryptic conversations, dread, and heavy drinking. From the death of Stalin to the gradual separation of her parents, Tiina experiences both domestic and great events from the periphery, and is powerless to prevent the defining tragedy in her life—a suicide in the family.
320 pages, Paperback
First published January 1, 2016
12 people are currently reading
423 people want to read
About the author
Kai Aareleid
38 books26 followersKai Aareleid is an Estonian author and literary translator born in Tartu and sharing her life between Tallinn, Helsinki, London and travelling the world (and books).
She has had a background in the book world since early 2000s and has worked as a translator, editor, publisher and literary agent.
A prolific translator from Spanish, Finnish and English into her native Estonian, she has translated works by Bruce Chatwin, Javier Marías, Carlos Ruiz Zafón, Enrique Vila-Matas, Roberto Bolaño, Isabel Allende, and Jorge Luis Borges, among others.
Her own novels are about memory and roots, family bonds, secrets and silences. She is known for her sparse and aquarellic style; short, miniature-like chapters, and her special relationship to photography, food and cityspaces, both past and present.
She has won numerous literary prizes and her works have been translated into several languages.
She has had a background in the book world since early 2000s and has worked as a translator, editor, publisher and literary agent.
A prolific translator from Spanish, Finnish and English into her native Estonian, she has translated works by Bruce Chatwin, Javier Marías, Carlos Ruiz Zafón, Enrique Vila-Matas, Roberto Bolaño, Isabel Allende, and Jorge Luis Borges, among others.
Her own novels are about memory and roots, family bonds, secrets and silences. She is known for her sparse and aquarellic style; short, miniature-like chapters, and her special relationship to photography, food and cityspaces, both past and present.
She has won numerous literary prizes and her works have been translated into several languages.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 30 of 76 reviews
May 16, 2019
Even though Kai Aareleid’s Burning Cities covers a long period of Estonian and personal history, the years flow seamlessly together, forming a captivating narrative read much faster than the total number of pages (318) suggests. The novel is set in Tartu, a city I remember visiting once or twice as a child. A really enjoyable bildungsroman that in total suffers only from poor cover design thanks to which the novel will likely fail to attract many readers. Adam Cullen’s translation is fine, though. Interesting that I haven’t heard a word about this in the English-speaking literary scene, while it is a relatively high-profile novel over here.
February 9, 2025
Väikese hilinemisega otsustasin #EestiRaamat500 tähestikumängu lugemise väljakutsest osa võtta. Käisin Lelle Raamatukogus ja tulin A tähe raamatuga koju... Selleks osutus "Linnade põletamine", autor Kai Aareleid.
***
Täitsa lõpp. Sai teine ühe istumisega loetud... Kuidas raamat oli? See on väga lühidalt öeldes ühe pere lugu, mis saab alguse 40.aastatel ja tasapisi hargneb peretütre Tiina vaatenurgast avastuste, sirgumise ja asjaoludega leppimise saatel tänapäevani välja.
Võib tunduda võimatuna, et saab ühe raamatu vältel nii mitu erinevat elu elatud ja nähtud, aga Aarelaid just seda on suutnud teha. Tiina elu, tema isa elu, tema ema elu ja natukene ka Vovat.
Aga läbiv teema siiski üksindus ja hingevalu ja igatsus. Kui Tiina vanemad püüdlesid millegi parema poole enda hinge jaoks, kumbki omas suunas justkui, siis Tiina püüdles hinges oma vanemate poole.
Kõik oli Tiinal justkui olemas, kuid samas ei olnud seda kõige tähtsamat. Selles suhtes keeruline lugemine, hingel oli kohe raske, aga samas läbinisti realistlik ja selline "Nojah, elu on selline." Lõpuks võiks öelda, et just isa oli Tiina jaoks see keskpunkt, keda Tiina üritas kokku panna nagu puslet.
Oeh. Igatahes, soovitan seda raamatut kindlasti, aga võtke taskurätikud ligi, hinge kriibib kohati sügavalt, et suure tõenäosusega kisub siiski mitmes kohas silma märjaks.
"...uut elu ei ole olemas. On ainult see üks kõigi valikute ja eksitustega elu. Kõigi unistuste ja pettumustega, üks elu."
***
Täitsa lõpp. Sai teine ühe istumisega loetud... Kuidas raamat oli? See on väga lühidalt öeldes ühe pere lugu, mis saab alguse 40.aastatel ja tasapisi hargneb peretütre Tiina vaatenurgast avastuste, sirgumise ja asjaoludega leppimise saatel tänapäevani välja.
Võib tunduda võimatuna, et saab ühe raamatu vältel nii mitu erinevat elu elatud ja nähtud, aga Aarelaid just seda on suutnud teha. Tiina elu, tema isa elu, tema ema elu ja natukene ka Vovat.
Aga läbiv teema siiski üksindus ja hingevalu ja igatsus. Kui Tiina vanemad püüdlesid millegi parema poole enda hinge jaoks, kumbki omas suunas justkui, siis Tiina püüdles hinges oma vanemate poole.
Kõik oli Tiinal justkui olemas, kuid samas ei olnud seda kõige tähtsamat. Selles suhtes keeruline lugemine, hingel oli kohe raske, aga samas läbinisti realistlik ja selline "Nojah, elu on selline." Lõpuks võiks öelda, et just isa oli Tiina jaoks see keskpunkt, keda Tiina üritas kokku panna nagu puslet.
Oeh. Igatahes, soovitan seda raamatut kindlasti, aga võtke taskurätikud ligi, hinge kriibib kohati sügavalt, et suure tõenäosusega kisub siiski mitmes kohas silma märjaks.
"...uut elu ei ole olemas. On ainult see üks kõigi valikute ja eksitustega elu. Kõigi unistuste ja pettumustega, üks elu."
September 12, 2019
Tale of family secrets & tragedy lightened by a coming-of-age story.
Review of the English language translation edition (2018) of the Estonian language original Linnade põletamine (2016)
It is explained about halfway through, but perhaps it is best to say right away that the original title for this book, Linnade põletamine (which literally translates as "The Burning of Cities"). is the Estonian name of the card game commonly known as "War." That makes for a clearer understanding of the title and the use of the playing card motifs in the various international cover designs.
Both possible readings of the title, i.e. the destruction of a city through fire and/or the one-on-one battle of the card game have actual or symbolic parallels in the story. Most of the story takes place in the town of Tartu, Estonia which suffered damage during the Second World War in recent memory, but also in history during past invasions. The human characters meanwhile have their meetings and interactions and then their own occasional "wars" when two different views or goals are in conflict.
The story is framed from the point of view of an adult woman Tiina looking back on her childhood from her birth in 1946 to the year 1962 when the most dramatic events of her family life unfolded (Note: I am not going to provide any spoilers here). There are also some flashbacks to the years before her birth in order to introduce her parents and then some interspersed flash forwards to later years. In the background to the story is the early years of the post-WWII Soviet Occupation of Estonia with the overhanging threat of Soviet deportations during the Stalin years and then the relative thaw of the Malenkov/Khrushchev years.
The story unfolds as almost a series of snapshots as the years pass. The yearly dates of the chapter headings always keep you oriented but the underlying secrets and tensions keep you engaged. Mostly you are learning the family secrets at the same time as the young Tiina but you have the added perspective of your own adult view to let you make further assumptions before the child can.
Lightening the tone amongst that ratcheting tension is Tiina's coming-of-age story along with a first boyfriend relationship what is both endearing and provides some joy and relief. These segments portraying youthful innocence in the midst of the Soviet occupation are what likely cause some reviewers to make comparisons to Viivi Luik's now classic Seitsmes rahukevad (The Seventh Spring of Peace) (1985) which similarly described a young girl's childhood during a part of that same time period (although the latter is limited to a single year).
I was very impressed by the flow and structure of the book and enjoyed the perspective of the adult view of their childhood in retrospect. Perhaps not all questions are answered but such is true to life as well. I hope to read further Kai Aareleid in the future including some of her original Estonian works.
The translation by now veteran Estonian translator Adam Cullen, who already has 10 books to his credit, flowed smoothly and felt entirely natural. The production quality and clean copy-editing (otherwise often one of my bugbear ranting issues) by Peter Owen Publishers is also to be commended.
Links
"Burning Cities" is published as part of an initial 3-book World Series: Baltics edition from Peter Owen Publishers. The other titles are "The Green Crow" (original title Zaļā vārna) by Latvian writer Kristīne Ulberga and "Darkness and Company" (original title Tamsa ir partneriai) by Lithuanian writer Sigitas Parulskis.
Review of the English language translation edition (2018) of the Estonian language original Linnade põletamine (2016)
It is explained about halfway through, but perhaps it is best to say right away that the original title for this book, Linnade põletamine (which literally translates as "The Burning of Cities"). is the Estonian name of the card game commonly known as "War." That makes for a clearer understanding of the title and the use of the playing card motifs in the various international cover designs.
Both possible readings of the title, i.e. the destruction of a city through fire and/or the one-on-one battle of the card game have actual or symbolic parallels in the story. Most of the story takes place in the town of Tartu, Estonia which suffered damage during the Second World War in recent memory, but also in history during past invasions. The human characters meanwhile have their meetings and interactions and then their own occasional "wars" when two different views or goals are in conflict.
The story is framed from the point of view of an adult woman Tiina looking back on her childhood from her birth in 1946 to the year 1962 when the most dramatic events of her family life unfolded (Note: I am not going to provide any spoilers here). There are also some flashbacks to the years before her birth in order to introduce her parents and then some interspersed flash forwards to later years. In the background to the story is the early years of the post-WWII Soviet Occupation of Estonia with the overhanging threat of Soviet deportations during the Stalin years and then the relative thaw of the Malenkov/Khrushchev years.
The story unfolds as almost a series of snapshots as the years pass. The yearly dates of the chapter headings always keep you oriented but the underlying secrets and tensions keep you engaged. Mostly you are learning the family secrets at the same time as the young Tiina but you have the added perspective of your own adult view to let you make further assumptions before the child can.
Lightening the tone amongst that ratcheting tension is Tiina's coming-of-age story along with a first boyfriend relationship what is both endearing and provides some joy and relief. These segments portraying youthful innocence in the midst of the Soviet occupation are what likely cause some reviewers to make comparisons to Viivi Luik's now classic Seitsmes rahukevad (The Seventh Spring of Peace) (1985) which similarly described a young girl's childhood during a part of that same time period (although the latter is limited to a single year).
I was very impressed by the flow and structure of the book and enjoyed the perspective of the adult view of their childhood in retrospect. Perhaps not all questions are answered but such is true to life as well. I hope to read further Kai Aareleid in the future including some of her original Estonian works.
The translation by now veteran Estonian translator Adam Cullen, who already has 10 books to his credit, flowed smoothly and felt entirely natural. The production quality and clean copy-editing (otherwise often one of my bugbear ranting issues) by Peter Owen Publishers is also to be commended.
Links
"Burning Cities" is published as part of an initial 3-book World Series: Baltics edition from Peter Owen Publishers. The other titles are "The Green Crow" (original title Zaļā vārna) by Latvian writer Kristīne Ulberga and "Darkness and Company" (original title Tamsa ir partneriai) by Lithuanian writer Sigitas Parulskis.
December 29, 2020
"Linnade põletamine" on haarav raamat ühe tüdruku elust 1950. ja 1960. aastatel Tartus. Sõjajärgne aeg ei ole lihtne, kuid õnneks Tiina isa teenib piisavalt ja seetõttu elatakse hästi, vähemalt selles mõttes, et puudust ei olnud. Pereelu aga nii roosiline ei ole, Tiinal on vahel raske mõista oma vanemaid ja nende käitumist. Lõpuks kasvabki Tiina oma vanematest mööda, seda just vaimses plaanis.
Mulle meeldis see raamat. :) Huvitav oli jälgida Tiina mõttemaailma arengut, kui väikesest tüdrukust sirgus noor naine. Soovitan!
Mulle meeldis see raamat. :) Huvitav oli jälgida Tiina mõttemaailma arengut, kui väikesest tüdrukust sirgus noor naine. Soovitan!
October 7, 2017
Šķiet, ka modē ir nācis rakstīt par padomju laikiem - un ne tikai Latvijā. Un tas ir labi, jo galu galā arī nesenā vēsture ir vēsture, tā tiešākajā veidā mūs veidojusi un galu galā par pieaugušajiem jau kļuvusi paaudze kura šos laikus vairs nav piedzīvojusi nemaz.
Lai nu kā, "Pilsētu dedzināšana" man asociējās ar "Mātes pienu" - tikai igauņu versija man patika labāk. Visticamāk tāpēc, ka tajā aprakstītais vairāk atgādināja tās atmiņas, ko man nodevuši vecāki: kuri gan bija baltu sistēmas nelāgajā galā, tāpēc ne jau finansiāli, bet noklusēšanas atmosfēras ziņā. Kad it kā par "iepriekšējiem laikiem" runā, bet tik čukstus un fragmentāri, ka bērnam nav skaidrs nekas. Kad vecāki par bijušo klusē... Jā, man šķita viegli iejusties vidē.
Un, protams, kā jau visas labās grāmatas - tā nav tikai par laiku vai tikai tās varoņiem. Labas grāmatas ir par mums pašiem.
Lai nu kā, "Pilsētu dedzināšana" man asociējās ar "Mātes pienu" - tikai igauņu versija man patika labāk. Visticamāk tāpēc, ka tajā aprakstītais vairāk atgādināja tās atmiņas, ko man nodevuši vecāki: kuri gan bija baltu sistēmas nelāgajā galā, tāpēc ne jau finansiāli, bet noklusēšanas atmosfēras ziņā. Kad it kā par "iepriekšējiem laikiem" runā, bet tik čukstus un fragmentāri, ka bērnam nav skaidrs nekas. Kad vecāki par bijušo klusē... Jā, man šķita viegli iejusties vidē.
Un, protams, kā jau visas labās grāmatas - tā nav tikai par laiku vai tikai tās varoņiem. Labas grāmatas ir par mums pašiem.
August 7, 2016
Ei peaks muidugi üllatuma, kui Eesti kirjandus pakub lugemiselamuse, aga näed ikkagi üllatusin. Nagu teisedki öelnud, on see ilusti ja täpselt kirjutatud raamat - keel kõlab õigesti. Aga see on ka hästi kokku pandud: hoolimata rahulikust, vaikselt kulgevast stiilist ei kao pinge kunagi ära, PÄRIS turvaline ei ole hetkekski olla. Tore, kui inimesed oskavad. Lugege.
April 18, 2020
Väga meeldiv üllatus. Pean ikka tõesti rohkem eesti kirjanike teoseid lugema.
August 21, 2018
Ik pa laikam nodomāju, ka vajadzētu labāk pārzināt kaimiņu literatūru. Vienā dienā nodomāju, otrā - šī grāmata skatās uz mani no Bērnu un vecāku žūrijas plaukta. Paņēmu un, jāatzīstas, tai pašā dienā dažās stundās izlasīju. Lasās tiešām raiti.
Manuprāt, ļoti interesants ieskats kādas ģimenes dzīvē Tartu piecdesmitajos un sešdesmitajos ar sasaisti pagātnē un nākotnē. Galvenie varoņi ir visai neparasti, jo Tīnas vecāki, kas, kā nu māk, izdzīvo un cešas dzīvot pēc iespējas labāk padomju realitātē, nav nekādi turīgie un krietnie pirmskara zemnieki. Tīnas tēvs, par ko būtībā ir šis romāns, ir zvaniķa dēls no Latvijas pierobežas, kas vēl pirms kara iesaistīts tumšos darījumos, bet viennozīmīgi ir mīlošs un gādīgs tētis Tīnai. Māte, kara laikā steidzīgi salaulājusies, drīz kļūst par sarkanarmieša atraitni, kas, vēlāk, iespējams, viņas otro ģimeni pasargā no izsūtīšanas. Arī no viņas nekāda supermamma nesanāk. Un centrā tūlīt pēc kara dzimusī Tīna, kas par "tiem laikiem" uzzina vien no dažiem nejauši pasprukušiem vai noklausītiem vārdiem.
Simpātiski un talantīgi.
P.S. Manuprāt, ļoti neglīts vāks, kas drīzāk atbaida, nekā aicina. Bet izskatās, ka labāki nav arī pārējiem izdevumiem. Nebūtu žūrijas un igauņu autores faktoru, nejauši diez vai paņemtu rokās.
Manuprāt, ļoti interesants ieskats kādas ģimenes dzīvē Tartu piecdesmitajos un sešdesmitajos ar sasaisti pagātnē un nākotnē. Galvenie varoņi ir visai neparasti, jo Tīnas vecāki, kas, kā nu māk, izdzīvo un cešas dzīvot pēc iespējas labāk padomju realitātē, nav nekādi turīgie un krietnie pirmskara zemnieki. Tīnas tēvs, par ko būtībā ir šis romāns, ir zvaniķa dēls no Latvijas pierobežas, kas vēl pirms kara iesaistīts tumšos darījumos, bet viennozīmīgi ir mīlošs un gādīgs tētis Tīnai. Māte, kara laikā steidzīgi salaulājusies, drīz kļūst par sarkanarmieša atraitni, kas, vēlāk, iespējams, viņas otro ģimeni pasargā no izsūtīšanas. Arī no viņas nekāda supermamma nesanāk. Un centrā tūlīt pēc kara dzimusī Tīna, kas par "tiem laikiem" uzzina vien no dažiem nejauši pasprukušiem vai noklausītiem vārdiem.
Simpātiski un talantīgi.
P.S. Manuprāt, ļoti neglīts vāks, kas drīzāk atbaida, nekā aicina. Bet izskatās, ka labāki nav arī pārējiem izdevumiem. Nebūtu žūrijas un igauņu autores faktoru, nejauši diez vai paņemtu rokās.
March 27, 2017
Katkend mu väikesest veebi-lugemispäevikust.
Ei oskagi öelda, kui palju oli sel ajal üldse inimesel võimalik olla oma õnne sepp. Raamatuski samamoodi - nagu tundub, et kõik algab hästi, aga siis kisub kõik jälle kas viltu või lõpeb äkitselt ära.
Võibolla meil siin Saaremaal olid asjad rahulikumad, külaelu värk, aga see sõjajärgne Tartu, millest kirjutab Aareleid, on hoopis teine koht ja hoopis teine Tartu, kui mina seda mäletan. Minu Tartu oli rõõmus, nooruslik ja tulvil elu. "Linnade põletamise" Tartu on koht, kus elud purunevad, allmaailm poeb ülalmaailma ja lõpuks on kõik üksi.
Kirjutab Aareleid muidugi hästi. Kui juba raamatusse sisse elad, siis loedki ühe hingetõmbega, sest kuidagi reetlik tundub neid tegelasi üksi jätta. Tahaks mingil imelisel moel nendele näidata, et ma olin teiega koos kuni lõpuni välja.
Ei oskagi öelda, kui palju oli sel ajal üldse inimesel võimalik olla oma õnne sepp. Raamatuski samamoodi - nagu tundub, et kõik algab hästi, aga siis kisub kõik jälle kas viltu või lõpeb äkitselt ära.
Võibolla meil siin Saaremaal olid asjad rahulikumad, külaelu värk, aga see sõjajärgne Tartu, millest kirjutab Aareleid, on hoopis teine koht ja hoopis teine Tartu, kui mina seda mäletan. Minu Tartu oli rõõmus, nooruslik ja tulvil elu. "Linnade põletamise" Tartu on koht, kus elud purunevad, allmaailm poeb ülalmaailma ja lõpuks on kõik üksi.
Kirjutab Aareleid muidugi hästi. Kui juba raamatusse sisse elad, siis loedki ühe hingetõmbega, sest kuidagi reetlik tundub neid tegelasi üksi jätta. Tahaks mingil imelisel moel nendele näidata, et ma olin teiega koos kuni lõpuni välja.
October 19, 2016
Kiire lugemine, mõned momendid olid, aga enamasti oli tavaline noore naise kassimine. Lootsin enamat.
September 19, 2018
This book is like a little gem. I had requested it because it sounded interesting and had a lot of elements (Estonia, 1950s and 1960s, plenty of history) that I found intriguing. However, for the first 50 or so pages I couldn't really get into the story. Then, the point of view shifts away from the couple in the beginning and to their daughter and the whole thing changes. I am not usually a fan of stories told from children's point of view, because they tend to be naivë or try to be too much. Here, the author avoids those pitfalls and Tiina, the daughter, has a very authentic voice, feels and sounds like a child, but still matures along the way. There were some small moments when I could see myself as a child there, doing the same thing, which also made me smile. This is a surprising story, because there is a lot of sorrow and even some despair, many things that are written between the lines, but there is a lot of happiness and good moments. It is a coming-of-age story, but it isn't cheesy. The chapters are short, glimpses into every day life during those times instead of a strongly developed plot that encompasses everything. It's like this was an album full of photographs turned into words. This was a wonderful and exquisite read. I don't often feel like rereading a book the moment I've finished it, but with this I had that feeling. This was so much more than I expected, and I am so glad about that.
July 25, 2016
Puuduvad üleliigsed sõnad ja olemasolevad annavad edasi lisaks lausetele ja jutule ka lõhnad, emotsioonid, valguse ja varjud. Soovitan.
October 11, 2025
Ez a regény több szempontból megragadott. Eddig nagyon kevés észt történetet olvastam el, bár itt nincs is kifejtve különösebben az észt történelmi háttér, de nagyon hangsúlyosan jelen van. A gyerek-szemszögű elbeszélés-visszaemlékezés a második világháború, és azt követő orosz megszállás, az 50-es 60-as évek szovjet időiben játszódik. Coming of age történet és családi dráma: szenvedélybeteg apa, jólét és nélkülözés, barátság és elválás. Érdekes, érzékeny történet és mesélés, Segesdi Móni magyar fordítása is igazán kiváló.
A másik ami határozottan megfogott, az a forma. Aareleid az egész regényet kis epizódokban tálalja, többnyire 2-3 oldalnyi esemény egy fejezet. (Hogy-hogy nem, talán a technika mellett a fiatal lány szemszöge miatt, de gyakorta Dragomán György prózája jutott eszembe.) Időnként épp csak a szöveg fejezet-elválasztásán zökkenünk át, de többnyire hónapok, van hogy évek is eltelnek egy-egy folytatás (vagy épp előzmény) között. Ez az elliptikus szerkezet nagyszerű narrációval párosul, az érzelmek és hangulatok kifejező és evokatív készletével dolgozik az író, nincs pátosz és bár van reflexió, de ritka a magyarázás. Következetes szöveg, egyszerre élvezetes és komoly.
A másik ami határozottan megfogott, az a forma. Aareleid az egész regényet kis epizódokban tálalja, többnyire 2-3 oldalnyi esemény egy fejezet. (Hogy-hogy nem, talán a technika mellett a fiatal lány szemszöge miatt, de gyakorta Dragomán György prózája jutott eszembe.) Időnként épp csak a szöveg fejezet-elválasztásán zökkenünk át, de többnyire hónapok, van hogy évek is eltelnek egy-egy folytatás (vagy épp előzmény) között. Ez az elliptikus szerkezet nagyszerű narrációval párosul, az érzelmek és hangulatok kifejező és evokatív készletével dolgozik az író, nincs pátosz és bár van reflexió, de ritka a magyarázás. Következetes szöveg, egyszerre élvezetes és komoly.
June 11, 2017
Alustasin skeptiliselt. Sõjajärgse maaelu jäledus, mis siin uut saab olla. Aga mida edasi, seda rohkem autor mulle hinge puges. Päris inimesed, päris elud, päris aeg. Kokkuvõttes - väga hea emotsioonilaks.
Lugemine läheb kiiresti, ja kõik räme on kirjeldatud uskumatult delikaatselt. Soovitan :)
Lugemine läheb kiiresti, ja kõik räme on kirjeldatud uskumatult delikaatselt. Soovitan :)
August 6, 2018
Raamat, mis esimeste lehekülgedega ei tekitanud mingeid emotsioone, muutus käigupealt nii omaks, et enne ei saanud käest, kui läbi oli. Oleks kohe ka järge tahtnud, et mis edasi sai. Natuke vastuoluliseks jäi ema tegelaskuju - algul tundus lihtne ja tagasihoidlik, mingil hetkel oli linnadaam ja siis jälle kõigegaleppiv - ei saanud aru, kes ta siis hingelt oli. Peategelase suhted vanematega jäid veidi pinnapealseteks, samas väga kaasaelavalt oli edasi antud tema läbikäimine naaberkooli vene poisiga. Ka siin oleks tahtnud teada, et miks nende suhtele selline lõpp oli valitud. Võib ju ise edasi mõelda, aga autori nägemus oleks just huvitav.
Väga soe ja südamlik lugu.
Väga soe ja südamlik lugu.
November 6, 2017
Mõned nädalad tagasi kuulasin raadiosaadet, kus seda raamatut võrreldi Viivi Luige "Seitsmenda rahukevadega". Et raamat ajastust lapse silmade läbi. Pole nõus. Ajastu on taust kuivõrd me kõik elame mingis ajas. See raamat ei ole minu arust niivõrd ajastu pilt kui pilt inimestest. Suutmatusest kontakti luua. Sellest, kuidas inimesed kaovad. Mitte sellest, miks nad kaovad, vaid sellest kuidas.
Lühikeste piltidega loodud maailm sobib sellise loo rääkimiseks hästi. Mäletamine kui killud, mille vahel on tühjus ja vaikus.
Lühikeste piltidega loodud maailm sobib sellise loo rääkimiseks hästi. Mäletamine kui killud, mille vahel on tühjus ja vaikus.
September 20, 2018
Igauņu rakstnieces Kai Ārelaidas darbs "Pilsētu dedzināšana" par Tartu 1950-tajos un 1960-tajos gados. Igaunijā grāmata iznāca 2016.gadā un esot ieguvusi lielu popularitāti, latviešu valodā grāmata bija pirmais tulkotais izdevums un, manuprāt, lieliski iekļaujas laikā, kad Latvijā iznāk latviešu autoru darbi sērijā "Mēs. Latvija, XX gadsimts". Tas ir vēl viens stāsts par laiku kad daudz runāt bija bīstami. Cilvēki ir tik ļoti pazuduši klusumā, ka paši kļuvuši par klusumu.
Plašāk par grāmatu blogā: https://lalksne.blogspot.com/2018/09/...
Plašāk par grāmatu blogā: https://lalksne.blogspot.com/2018/09/...
August 2, 2024
Tik ļoti fragmentos salauzts stāstījums man šoreiz traucēja. Kā salauzti cepumi - garšīgi, bet tomēr salauzti gabalgabalos.
Nespēju uztvert ne tēva dzīves plūdumu, ne meitas redzējuma veselumu. Mamma vispār palika otrajā plānā.
Dīvaini, bet kopumā patika. Neuzdrošinos teikt, ka slikta. Un tomēr - vai uzrakstīt plūstošu, laika līnijā nesaņurcītu stāstu mūsdienās ir grūti vai tikai nemoderni?
Nespēju uztvert ne tēva dzīves plūdumu, ne meitas redzējuma veselumu. Mamma vispār palika otrajā plānā.
Dīvaini, bet kopumā patika. Neuzdrošinos teikt, ka slikta. Un tomēr - vai uzrakstīt plūstošu, laika līnijā nesaņurcītu stāstu mūsdienās ir grūti vai tikai nemoderni?
June 26, 2018
Lugu isast, II MS järgsest Tartust, mängukirest ja ennekõike sellest, mis jääb ütlemata. Kuidagi ootamatult elegantne tekst. Isegi kohatine murdekeel ei häiri nagu tihtipeale juhtub - hoopis toimib. Meeldib, et mõtisklus ja tunded toetuvad ajastutäpsetele detailidele; ümbritsev lugu elab, nagu piiluks Ungerite pere lukuaugust.
November 30, 2019
raamatus kirjeldatud paigad on mulle mõne tartus elatud aastaga täitsa armsaks saanud, kastani tänav mu igapäevaseks kaaslaseks. korp! estica kõrval oleva helesinise majas tänavapoolsel esimesel korrusel on akende peal tihti kaks kassi ning vabriku tänava tondilossist on saanud üks ilusamaid maju tartus.
ja mul on nii hea meel, et meil eestis nii mitmeidki ilusa keelekasutusega autoreid on.
ja mul on nii hea meel, et meil eestis nii mitmeidki ilusa keelekasutusega autoreid on.
January 27, 2018
Nappide vahenditega saab jutustada valusalt ausa ja südamesse pugeva loo 40ndate kuni 60ndate Eestist. Soe soovitus, see on hea kirjandus! Süda on nüüd hell.
July 26, 2017
Hävinud Kivisild ja varemetes Vanemuine. Jäljetult kaduvad sõbrad ja küsimata jäävad küsimused. Vaikivad suud, aga kõnelevad silmad. Selline on Tartu, kuhu sünnib 1946. aastal Tiina. Põleng on möödas, kuid söed hõõguvad veel kuumalt.
Lihtne oleks öelda, et Kai Aareleidi romaan "Linnade põletamine" on lugu väikese Tiina suureks saamisest ning lapsepõlvega hüvasti jätmisest sõjajärgses Tartus. Kuid on Tiina üldse laps? Tundub, et esimesel rahuaastal ei sündinud Peetri ja Liisi perre väike maimuke, vaid lapse kehasse sattunud vanainimene. Vaikne, rahulik ja kohusetundlik. Vähemalt nõnda suhtuvad Tiinasse enamus tema lähedastest. Hoolitse siis isa eest! Vaata siis kodu järele! Küll sina tead paremini, sa oled juba suur tüdruk. Romaani lugedes tunned, kuidas Tiina sees kasvab järjekindlalt soov karjuda vastu: "Miks mina?! Ma ei ole täiskasvanu! Teie peate hoopis minu eest hoolitsema!". Kuid täiskasvanutel on tegemist sõja tõttu elamata jäänud noorusaastate tasategemisega ning lapsevanemate mängimine jääb paratamatult tahaplaanile. See koorem lükatakse meil leskedest vanatädikesed kaela, kelle mõju väikese tüdruku maailmapildi kujunemisele on äraütlemata suur. Nõnda kasvabki selles uues maailmas suureks üks noor vanainimene.
Aareleidi romaan köidab sind oma lihtsuse ja siiraste emotsioonidega. Sa elad kaasa nii Tiina vanemate traagilisele loole kui ka tüdruku vaiksele kannatamisele ja arengutele selle kõige keskel. Selle tasandi olemasolu muudabki "Linnade põletamise" millekski palju enamaks kui lihtsalt ajaloo- või olmeromaaniks nõukaaegsest Tartust. Tegemist on teosega, mis jääb sind kohe kauemaks kummitama.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Lihtne oleks öelda, et Kai Aareleidi romaan "Linnade põletamine" on lugu väikese Tiina suureks saamisest ning lapsepõlvega hüvasti jätmisest sõjajärgses Tartus. Kuid on Tiina üldse laps? Tundub, et esimesel rahuaastal ei sündinud Peetri ja Liisi perre väike maimuke, vaid lapse kehasse sattunud vanainimene. Vaikne, rahulik ja kohusetundlik. Vähemalt nõnda suhtuvad Tiinasse enamus tema lähedastest. Hoolitse siis isa eest! Vaata siis kodu järele! Küll sina tead paremini, sa oled juba suur tüdruk. Romaani lugedes tunned, kuidas Tiina sees kasvab järjekindlalt soov karjuda vastu: "Miks mina?! Ma ei ole täiskasvanu! Teie peate hoopis minu eest hoolitsema!". Kuid täiskasvanutel on tegemist sõja tõttu elamata jäänud noorusaastate tasategemisega ning lapsevanemate mängimine jääb paratamatult tahaplaanile. See koorem lükatakse meil leskedest vanatädikesed kaela, kelle mõju väikese tüdruku maailmapildi kujunemisele on äraütlemata suur. Nõnda kasvabki selles uues maailmas suureks üks noor vanainimene.
Aareleidi romaan köidab sind oma lihtsuse ja siiraste emotsioonidega. Sa elad kaasa nii Tiina vanemate traagilisele loole kui ka tüdruku vaiksele kannatamisele ja arengutele selle kõige keskel. Selle tasandi olemasolu muudabki "Linnade põletamise" millekski palju enamaks kui lihtsalt ajaloo- või olmeromaaniks nõukaaegsest Tartust. Tegemist on teosega, mis jääb sind kohe kauemaks kummitama.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
January 23, 2020
Nav jau daudz to tematu, par ko dziesmās dzied – man pieskaitās tikai divi – vai par mīlu, vai par karu. Tāpēc nav tik svarīgi par ko ir dziesma, bet svarīgi ir “kā” to dzied. Ar grāmatām būs visai līdzīgi – ne tik ļoti būtiski par ko ir stāsts, bet gaužām svarīgi ir, kā tas pastāstīts.
Šis ir izstāstīts eleganti.
Stāsts par cilvēkiem, par laiku. Par laikmetu un mēģinājumiem iekļauties tajā, neskrienot ar pieri sienā. Bez karogu vicināšanas un himnām. Bez pārmetumiem un aizvainojuma. Ļoti, ļoti ticami.
Es sajūsminos par formu, kā šis darbs ir uzrakstīts. Es apbrīnoju Kai Āreleidas prasmi gleznot ar īsiem, ārkārtīgi precīziem un smalkiem teikumiem - neizplūstot aprakstos, tomēr pasakot pat vairāk nekā gaidīts. Brīnišķīga valoda un ritms.
Tikai viena rinkopa! Gandrīz uz pirkstiem skaitāmi vārdi, bet saturs episks – pateikts ir viss. Un kā! Es kūstu, es apskaužu, es sajūsminos.
Es noteikti lieku šo grāmatu plauktā, kur glabāsies tās skaistās grāmatas kādreizotrreizpārlasīšanai.
Šis ir izstāstīts eleganti.
Stāsts par cilvēkiem, par laiku. Par laikmetu un mēģinājumiem iekļauties tajā, neskrienot ar pieri sienā. Bez karogu vicināšanas un himnām. Bez pārmetumiem un aizvainojuma. Ļoti, ļoti ticami.
Es sajūsminos par formu, kā šis darbs ir uzrakstīts. Es apbrīnoju Kai Āreleidas prasmi gleznot ar īsiem, ārkārtīgi precīziem un smalkiem teikumiem - neizplūstot aprakstos, tomēr pasakot pat vairāk nekā gaidīts. Brīnišķīga valoda un ritms.
“… Martā Maskavā sākas Botviņņika un Tāla revanša mačs. Vova Tīnai izspēlē visas partijas. Aprīlī Gagarins dodas kosmosā, un avīzes sāk sludināt jaunu laikmetu. Bet vēl pirms tā visa Tartu iestājas priekšpavasaris. Tīnas un Vovas jaunais laikmets sākas agrāk nekā padomju tautai.”
Tikai viena rinkopa! Gandrīz uz pirkstiem skaitāmi vārdi, bet saturs episks – pateikts ir viss. Un kā! Es kūstu, es apskaužu, es sajūsminos.
Es noteikti lieku šo grāmatu plauktā, kur glabāsies tās skaistās grāmatas kādreizotrreizpārlasīšanai.
October 18, 2018
Pēdējā laikā lasīts gana daudz stāstu par šo laiku mūsu visu vēsturē, tomēr šī grāmata patīkami atšķiras un ne tik daudz stāsta, kā rezonē ar to, kas nav pateikts. Tomēr šo nu reiz lasīt bez vēstures priekšzināšanām galīgi nebūtu vērts.
Bet tad atkal - cik interesants un šī laikmeta grāmatām neparasts leņķis paņemts galvenās varones ğimenei. Ļoti interesanti.
Bet tad atkal - cik interesants un šī laikmeta grāmatām neparasts leņķis paņemts galvenās varones ğimenei. Ļoti interesanti.
dnf
August 28, 2020öhhh--
DNF kuni keegi toob mõne hea põhjuse, miks teine pool lugemist väärib. Ajastu hõngu ju on, aga igast joba (tõesti igast joba, ma ütlen!) küllaga rohkem. Olen juba väsinud lugemisgruppide raamatuvalikutest :( grrhh grgh ma suren.
DNF kuni keegi toob mõne hea põhjuse, miks teine pool lugemist väärib. Ajastu hõngu ju on, aga igast joba (tõesti igast joba, ma ütlen!) küllaga rohkem. Olen juba väsinud lugemisgruppide raamatuvalikutest :( grrhh grgh ma suren.
January 13, 2023
Godīgi teikšu - interesanta grāmata, kura aizrauj, tomēr, kurai vienlaikus ir arī mīnusi. Pie plusiem noteikti ir norādāms, ka grāmata "lasās" raiti un stāsts pats par sevi ir aizraujošs. Pie mīnusiem - man konkrētā grāmata likās pārāk sadrumstalota, līdz ar to, varbūt nenolasījās autora doma.
January 7, 2024
Pildikesed tüdruku ja tema vanemate elust 1950.-1960. aastate Tartus. Lood on dateeritud ja omavahel loogiliselt seotud, samas annavad edasi selle aja olustikku. Ise seda aega ei tea, aga nostalgia on siin märksõna, mitmed teemad olid aktuaalsed ja tuttavad ka aastakümned hiljem.
September 2, 2017
..šī grāmata pierādīja, ka spēju iejusties arī meitenes ādā un sajust viņas stāstu caur sevi!
May 23, 2022
nii lihtne, nii ilus
February 19, 2019
Nopealukuinen perhetarina, jonka kehyksenä toimii Neuvosto-Viro. Kauniisti kerrottu ja otteessaan pitävä tarina.
Displaying 1 - 30 of 76 reviews