Jump to ratings and reviews
Rate this book

Vihainen leski

Rate this book
Ulla-Riitta Raiskio on elänyt tunnollisesti. Porannut päivittäin ihmisten hampaita, tehnyt suurella vaivalla kaksi lasta, elänyt rivitaloelämää ja ollut sairaan miehen omaishoitaja. Miehen lopulta kuoltua kaikki tuntuvat näkevän 74-vuotiaan lesken hauraana, omaan kuolemaansa valmistautuvana vanhuksena. Mitä vielä! Ullis on viimein vapaa. Enää pitäisi vain keksiä, mitä vapaudella tekisi. Moni ystävä on kadonnut tai kuollut, mutta onneksi Pike ja Hellu vielä tanssivat kahdella jalalla. Heidän kanssaan tulee koluttua Ikivihreä-diskoteekin leskimarkkinat, senioriväen hot joogat ja aikuisopiston kielikurssit. Ulliksen lapset ovat valistuneita keski-ikäisiä, jotka haluavat ajoissa varautua pahimpaan eli äitinsä vanhuuteen. Ikävästi vaalien he järjestävät edunvalvonnan, testamentit ja loppusijoituspaikan ymmärtämättä, mitä äiti elämäänsä kaipaa. Välillä Ullis itsekin menettää toivon ja luiskahtaa yhteiskunnan vanhuselämälle asettamiin odotuksiin, mutta hedelmäpeli, neliöiden virkkaaminen ja sukututkimus eivät sittenkään tuo sisältöä elämään.

Vihainen leski on riemukas tarina ystävyydestä, rakkaudesta ja stereotypioista. Monet kysymykset, kuten vaikkapa omaishoitajuus, nivoutuvat huumorin ja lämmön kautta tietyn ikäryhmän paikkaan maailmassa: mitä on olla viriili ja vapaa seitsemänkymppinen yhteiskunnassa, jossa gallupien viimeinen ikäluokka on 61–65 vuotta?

247 pages, Paperback

Published March 1, 2018

4 people are currently reading
165 people want to read

About the author

Minna Lindgren

34 books31 followers

Ratings & Reviews

What do you think?
Rate this book

Friends & Following

Create a free account to discover what your friends think of this book!

Community Reviews

5 stars
48 (12%)
4 stars
106 (28%)
3 stars
147 (39%)
2 stars
59 (15%)
1 star
14 (3%)
Displaying 1 - 30 of 62 reviews
Profile Image for Nuryta.
419 reviews14 followers
November 16, 2024
Ella Ulla-Riitta Rauskio, conocida como Ullis. tiene 74 años, los últimos 12 años los ha dedicado a cuidar de su esposo Olli debido a un cáncer que le postró en cama y que consumió también a Ullis, pues además fue la culminación de un matrimonio desafortunado, con un esposo alcohólico al que sus hijos nunca vieron sobrio. Ahora, tras la muerte de su marido, decide hacer cambios, buscar a sus amistades y reencontrarse con ellos, renunciar a las atenciones interesadas de sus hijos y abrirse a nuevas compañías.

Los hijos siempre la verán como su madre, sin derecho a vivir a disfrutar, la quieren encerrar en un hospicio, pero que cuide de los nietos y sus mascotas. A Ulli le habían enseñado a vivir callada, sin reclamar. Había vivido encerrada en su casa la mitad de su vida, odiaba esa casa, quería y necesitaba un cambio. Ahora siente un deseo incontenible de comenzar a vivir a sus 74 años, según ella lo expresa, es como despertar.

En general es una novela que, aunque fue catalogada de humor, es más de reflexión sobre la vejez y sus implicaciones, pero también sobre diferentes formas de asumirla. El derecho a volver a vivir, o hacer un cambio de vida si es que consideras que no haz disfrutado en el pasado me parece muy apunto, sea por situaciones como las de la protagonista, o por el corre corre de la actualidad, muchas veces no nos damos el espacio, así que aceptar que nunca es tarde para ello, es un aspecto a favor de la novela.
Profile Image for La Libridinosa.
605 reviews241 followers
August 5, 2019
“Ricomincio da vedova” è un romanzo di cui è assolutamente difficile parlare. Mi aspettavo una storia leggera e ironica e, invece, ho dovuto fare i conti con un personaggio fastidioso e una scrittura che manca assolutamente di humor.

La recensione completa qui: https://www.lalibridinosa.com/2019/08...
Profile Image for Ailin Skye.
Author 7 books84 followers
May 27, 2019
Alcohol, fiesta, independencia, sexo son cosas que siempre vienen acompañadas a la juventud, pero ¿es justo estigmatizar una edad? Conforme he ido leyendo, me he dado cuenta que el peor miedo que tenemos al ser jóvenes es a envejecer, pero que este miedo puede llegar a ser continuo, la vejez significa muchas veces la dependencia a algo, perder lo más importante y valioso. Es con comentarios ácidos o un gran sentido del humor cuando me enfrente al pensamiento de mujeres que pelean por no ser una cifra censal al y en cambio, sí mujeres que quieren seguir viviendo la vida.
Ulia, vivió un matrimonio mediocre y 12 años al cuidado de un hombre que más bien fue un total desconocido a su lado, descubrirse viuda significa libertad, pero es también llevar un lastre moral a las espaldas. Llegado el momento y la edad, una persona ¿Podría vivir nuevamente? como he dicho, en compañía de sus amigas, me he reído de las noches de borrachera o el hot yoga, así como un mundo que muchas veces nos resistimos a ver y que resulta por demás apasionante e inquietante. Viuda al fin, no es solo enviudar de un marido, es dejar atrás lo que fue para comenzar a vivir bajo una nueva perspectiva en donde la conciencia de que la vida de verdad es un suspiro, puede traerte enfermedades o ser un superviviente, es simplemente una nueva oportunidad para vivir aunque a los demás no les guste o no les ajuste para sus fines prácticos. La vida sigue y seguirá, es cuestión de como querer vivirla hasta el final.

Minna Lindgren para mi ha sido una sorpresa Finlandesa, con naturaleza te sumerge en una lectura intimista, ligera, divertida y realista en un mundo que tarde o temprano vamos a llegar y te recuerda que con optimismo y ganas de vivir todo se puede. ¡Feliz
Profile Image for Heidi.
1,026 reviews85 followers
February 14, 2020
Todettakoon taas: Lindgren on mestarillinen huumorissaan. On fressiä, että on olemassa viihdekirjallisuutta 70+-vuotiaille. Vielä fressimpää olisi, jos 70+-vuotiaita ei kirjoitettaisi esim. sukupuolineutraaliudelle naureskeleviksi. Tai jos raisuus/vihaisuus(?) ei syntyisi tarpeettoman paljosta kiroilusta.
Profile Image for Érica.
202 reviews62 followers
November 27, 2021
Viuda, al fin y El aliado se suben juntos al podio del peor libro que leí en el 2021.

La protagonista de esta novela, una señora de 74 años, acaba de enviudar luego de muchísimos años de matrimonio infeliz que le dejaron como fruto dos hijos apáticos y desconsiderados y de haber cuidado de su marido en estado vegetativo en las últimas etapas de su vida. Ahora que murió, puede por fin empezar a vivir.
La verdad es que no esperaba un libro que me volara la cabeza, pero la premisa prometía. Lo que encontré, en cambio, me dio ganas de darme un corchazo.

La historia es aburridísima. Es un día a día de las vivencias de una señora que no sabe qué hacer ahora que por fin puede hacer lo que quiera. El sexo es un tema recurrente; me da la sensación de que Lindgren buscaba hacer de este un tema polémico, y quizá no sin motivo, ya que es casi tabú pensar que lxs viejxs tienen vida sexual. Ahí está la crítica a la viejofobia que me interesaba. Sin embargo, nunca pasa nada, es una historia sin conflicto, pero incluso las historias sin conflicto tienen un atractivo que subyace en los personajes y sus dramas; acá ni eso hay. Los personajes son uno más insoportable que otro, la protagonista es una tarada, los dramas son exagerados o arrastrados más de lo necesario para conveniencia de la historia porque bien podrían haberse resuelto fácilmente, hay gordofobia y comentarios desubicados a personas con apariencias no hegemónicas, etcétera...
Lo único bueno que tiene el libro son, como anticipé, las críticas a la viejofobia –el motivo único y exclusivo por el cual comencé a leer este libro–, las críticas a un aspecto puntual de la maternidad y las críticas al sistema patriarcal que lleva a las mujeres a convertirse en amas de casa, cuidadoras del hogar y sus habitantes. Todas cosas muy centradas y necesarias, y creo que muy bien desenvueltas.

Pero esas críticas no cancelan el aburrimiento absoluto ni los temas de más desubicados que surgen. Tengo que hacer un párrafo nuevo para hablar de lo que sigue, lo peor de todo, la frutillita para coronar esta torta: el libro hace apología a la violencia animal.
Solo dos animales aparecen a lo largo de la novela, un perro y un gato, y los dos son maltratados a diestra y siniestra. Al perro lo patean y lo hacen ver como una gracia; al gato lo van paseando de casa en casa porque uno lo adoptó y su pareja no lo quiere más y hay que encontrarle hogar pero nadie lo quiere (ni siquiera quien lo adoptó inicialmente); uno se enferma y es visto como una molestia por el monto del ticket veterinario; le descubren un tumor y la protagonista se pone a llorar pero no porque haya que sacrificarlo, sino por sí misma y su angustiosa vida, pobrecita; la hija de la protagonista se entera de que le aplicaron eutanasia al animal y le pregunta a su madre cómo fue, porque pintó pareja, a su pareja no le gusta su mascota y dice, y cito, «y ella ya está bastante harta de su animal». Quiere matar a su mascota porque se aburrió de él. ¿Y se piensan que la madre saltó como loca al grito de «cómo se te ocurre semejante barbaridad»? No. Para nada. Lo tomó con naturalidad, le dijo «pues, adelante».
Gente, para empezar, no adopten animales si no se van a ocupar y responsabilizar de ellos durante el resto de sus vidas, y segundo, CÓMO MIERDA SE TE OCURRE MATARLO CUANDO TE ABURRÍS DE CUIDARLO??? DALO EN ADOPCIÓN, LA CONCHA DE TU MADRE, QUE SE OCUPE ALGUIEN QUE SÍ LO QUIERA, UN POCO DE HUMANIDAD TE PIDO.

Insoportable de leer este libro.
Lo peor peor PEOR P E O R que leí en mi vida.
Háganse un favor, pasen de este bodrio infecto.
Ojalá yo lo pudiera desleer, olvidarme de que existe.
Profile Image for Helena.
2,413 reviews23 followers
July 29, 2018
Hulvaton ja yllättävän roisi veto Lindgreniltä! Ehtoolehto-kirjoista tuttua hauskaa sanailua ja toisaalta terävää yhteiskunnallista kritiikkiä tässäkin. Sukupuolineutraalisti kasvatetut kaksoset Pisara ja Sammal, joiden sukupuolta mummokaan ei tiedä, olivat mainio juttu. Kaksosten vanhemmat eivät halunneet nähdä seksuaalisuutta myöskään ikääntyvässä mummossa, joka haluttiin julistaa holhouksen tarpeessa olevaksi, kun eli niin rietasta elämää :) Hauskasta vireestä huolimatta kirja jätti paljon ajateltavaa.
Profile Image for KM.
81 reviews
April 12, 2019
Aika samoja juttuja kuin Ehtoolehdoissa. Ei siinä, osuvia sekä synkänhauskoja ja hauskansynkeitä tilanteita tässäkin. Mutta vähän liikaa tuntui, että tämä on luettu Lindgreniltä jo aikaisemmin.

Lesken vihaisuus olisi myös mielestäni ollut napakampaa ilman niin lukuisia kirosanoja. Voimasanoista karisee voima, jos joka väliin ahdetaan, jumalauta.
Profile Image for Kirsi.
243 reviews
October 21, 2019
Puoliväliin luettu, hukkaan heitettyä aikaa. En saanut kirjalta mitään.
1,519 reviews28 followers
November 5, 2019
Znovu kniha, na ktoru mam rozporuplny nazor. Uz na strane 12 som ju chcela odlozit, ked som tam precitala slovo picivo. S makcenom. :astonished: Ked som si nalistovala prekladatela, aha muz, tak som si pomyslela, ze to mozno prelozil zbytocne doslova. Ved z ANJ sa bezne preklada slovo f**** ako poondiaty a nie rovno poj***.
Tak som pokracovala. Nuz, nebolo to jedine vulgarne slovo. Dokonca ich tam pouzivaju aj deti, stvorrocne dvojicky neidentifikovatelneho pohlavia, kym ich hlavna hrdinka nevidi nahych. A s menami Mach a Kvapka, ktore neviem, akeho su rodu vo Finstine, ani sa necudujem.

Takze knihu urcite neodporucam, ak vam vulgarizmy vadia. Avsak, napriek tomu, ze 75. rocne starenky sa spravali na moj nazor neprimerane veku a zdravotnemu stavu, v urcitych momentoch sa mi kniha velmi pacila. Velmi som lutovala hlavnu postavu, Ullu. Vydala sa za manzela, ktory ju nelubil, spravil jej deti, kazdy den po prichode z prace sa opil. Ked uz deti vyrastli a Ulla si myslela, ze konecne zacne zit, on potom ochorel tak, ze sa onho musela 10 rokov starat, kym bol on priputany na lozko a ani ju nevnimal.
Ked ho konecne vykupila smrt, jej dve podarene deti ju chcu supnut do starobinca.
Toto boli velmi podarene postavicky. A mne bolo tak velmi smutno, ze mala take deti. Ale sama si uznala svoju chybu. Opisuje, ze na deti sa nekricalo, netrestali ich, a teraz z nich vyrastli takito nic si nevaziaci ludia.

Nuz, nie je to kniha pre kazdeho, niektore veci by som z nich urcite vyhodila, napr tomu som sa velmi zamyslela nad tym, ako seniorov vlatne berieme aj v nasej spolocnosti.
Profile Image for marionajx.
58 reviews17 followers
April 5, 2019
Si soy sincera, este libro no me ha gustado, ya que tenía unas expectativas bastante altas en lo que respecta a la trama y la historia no llegó a alcanzarlas.
Para empezar, en cuanto leí la sinopsis me monté la trama entera en mi cabeza, esperando que la trama real me sorprendiera pero que siguiese la línea de lo que había imaginado previamente. Pero, como es obvio, no fue así, sino todo lo contrario. Desde un inicio, yo me esperaba una historia divertida, que me haría reír un rato. Pero en cuanto empecé a leer las primeras páginas del libro, me di cuenta de que para nada cumplía mis expectativas, por una parte sí que me esperaba la historia de una viuda que vive la vida, pero por otra... me esperaba algo distinto, mas coherente, para decirlo de alguna forma.
Por otro lado, no me gustó para nada el final. Es decir, desde más o menos la mitad del libro ya dejé de prestar atención a la historia, pero el final me dejó descolocada, fue como si la historia no tuviese que terminar allí. Me pareció un final muy (demasiado) abierto, no creo que pueda ser considerado un final.
Por último, los personajes tampoco me gustaron lo más mínimo, me parecieron totalmente lejanos.
Y bien, esa es mi opinión sobre el libro, creo que el único motivo por el que le he dado 1'5/5 estrellas es porque en alguna ocasión me ha hecho reír, aunque han sido pocas.
Profile Image for Jenny Kangasvuo.
Author 21 books42 followers
February 15, 2020
Kirjasta on tehty näytelmä, joka pyörii Oulun Kaupunginteatterissa, ja luin kirjan lähinnä vertaillakseni näytelmää ja kirjaa. En oikeastaan osaa kunnolla erottaa näytelmää ja kirjaa toisistaan, sillä näytelmä vaikutti kirjan tulkintaani niin paljon. Osa kirjan dialogeista on suoraan lavalla, ja yksittäisiä merkittäviä poikkeuksia (kiinteistövälittäjä) lukuunottamatta kuulin ja näin kirjan kaupunginteatterin näyttelijöiden äänillä ja kasvoilla.

Näytelmä on selvästi komediallisempi, kun taas kirjassa on enemmän synkkiä sävyjä. Kirjassa kiroillaan paljon, mutta lähinnä päähenkilön sisäisessä monologissa, ikään kuin ristiriitana hillitylle käytökselle arjessa. Näytelmässä kiroillaan lavalla paljon, mikä syö kiroilun tehoa. Näytelmästä on tehty farssi, jossa on musikaalikohtauksia, kirja puolestaan on hauskuudestaan huolimatta kitkerä.

Lisäksi näytelmässä alkoholinkäyttö on lähinnä hupaisaa kännihuumoria, ja jo lavalla se ahdisti. Piken juoppohahmo on epämiellyttävä ja kaoottinen. Niinpä oli ilahduttavaa, että kirjassa myös käsitellään alkoholismia, eikä vain käytetä alkoholia hauskuuttajana, koska kännisissä ihmisissä ei ole mitään hauskaa.

Jollain tavalla tuntuu myös siltä, että näytelmä oli "helppo", vaikka sen juoni noudatti kirjaa varsin uskollisesti. Näkipä taas (kuten aina), miten paljon ohjaus vaikuttaa siihen, miten tarinan voi tulkita.
Profile Image for Ariadna Rodriguez.
452 reviews1 follower
November 4, 2019
Lo siento, no puede conectar con esta novela, se me hizo lenta y el humor negro o sarcasmo que me gusta en este caso no lo sentí más que un poco pesimista, aunque nunca había leído una novela que narrara la vida de una persona de la tercera edad, por más que hice el esfuerzo no me convenció, pero no deja de ser buena, todo lo que Ulla vive y recuerda de sus años perdidos junto a su marido y su despertar hacia la libertad
Profile Image for Michaela.
1,877 reviews77 followers
July 15, 2025
Toto je kniha, kde si postavy nemáte vôbec obľúbiť - sú doslova tak napísané, al ak vá m je blízky sarkazmus a nadsázka, kniha sa vám môže zapáčiť. (A áno, nadáva sa tu často.)
Príbeh o žene, ktorá sa nevydala z lásky, mala dve deti a a jej muž sa každý deň opíjal, až kým neskončil pripútaný na lôžko a ona ho obetavo opatrovala 12 rokov. A po jeho smrti chce konečne začať žiť. No a čo, že má 73 rokov, je neskutočne aktívna. Jej dve mimoriadne odporné a sebecké deti ju chcú šupnúť do domova dôchodcov za 3000€/mesiac (ale otca, keď už z neho bola zelenina, tam vôbec nedali), no ona sa nedá - predá byt, ktorý neznášala, chodí s kamošmi na drinky a venuje sa svojej sexualite. V knihe sa zle zaobchádza aj so zvieratami (dcérin mega pes je zbytočný a ona ho chce dať utratiť, kamošova mačka trpí rakovinou a teda tam je koniec istý, no mezičasom ju presúvajú hore-dolu po rôznych domácnostiach ako zbytočnosť). Scéna, kde mačka leží pri nohách umierajúcej kamarátky a pradie, je neskutočná...
V podstate zaujímavá téma - ageizmus - ako k starým ľuďm pristupuje spoločnosť. Zoberme si, že sa berú ako seniori pomaly už od 55+ a čo potom tí ťahajúci na osemdesiatku? A teda nielen vdovy po 70-tke chcú aktívne žiť. Čo majú robiť, ak nechcú len opatrovať špinavé zvery a potomstvo? Háčkovať? Dobrovoľníčiť? Vrhnúť sa na genealógiu? Alebo sa naučia cudzí jazyk, budú tancovať a piť, hľadať si partnera na sex?
Čierny humor je miestami skostnatelý a potrebuje chodúľku, ale niektoré scény o seenegeroch (seniori správajúci sa ako teenegeri s výhodami- nemusia pracovať, ale dostávajú peniaze, majú vlastné bývanie, vodičský preukaz a auto, nemajú zákaz vychádzania a ani strach z otehotnenia) sú dokonale absurdné. Keď sa hlavná hrdinka odpojí pri prehliadke domova dôchodcov a zatúla sa, nechcú ju stadiaľ pustiť, lebo si myslia, že je len neposlušnou klientkou (všetci hovoria, že tam nepatria a že si ich deti prídu vyzdvihnúť - no to určite, babička, zjedz tú sivú kašu a nerob problémy). Alebo ako sa štvorrčné dvojičky (vnúčatá sú pomenované Mach a Kvapka a ona dlho nevedela, akého sú pohlavia, lebo ich rodičia obliekajú rodovo neutrálne) naučia nadávať (a tvoriť pritom rýmy). Alebo babčino búrlivé vyvrcholenie s geologickými prirovnaniami spojenými so zubárskou terminológiu.
Prečo by ste mali žiť život, ktorý sa vám snaží nanútiť vaše okolie? Optimizmus hlavnej hrdinky jej pomáha preplávať všetkými úskaliami - od opatrovateľky, do roly ktorej ju nanútila spoločnosť - až po súčasnú spokojnú seniorku - lebo začína objavovať svoju slobodu a šťastie.
A nech sa tie drahé deti aj poserú. (Sú výsledkom zhovievavej výchovy, ako to uznáva aj hlavná hrdinka.
Kniha Rozhnevaná vdova je skvelá karikatúra súčasnej spoločnosti.
432 reviews
February 14, 2024
Ulla ha settantaquattro anni e dopo aver trascorso ben dodici anni ad accudire il marito malato finalmente si sente libera di vivere la sua vita, una vita che ha trascorso tra lavoro, figli e un marito assente che si chiudeva nello studio per bere e scappare da tutte le responsabilità familiari.
Ulla prende in mano il cellulare per scorrere la rubrica e ricontattare le sue amiche e uscire con loro, vende l'appartamento per comprarne uno più piccolo in centro e inizia una serie di hobby e attività per riappropriarsi del suo tempo.
I due figli Susanna e Marko sono allarmati dalla reazione della madre, cercano di pressarla, di ostacolarla e gestire la sua vita, come priorità delle loro preoccupazioni è assolutamente la gestione dei soldi, l'eredità fa loro gola e non hanno intenzione di mollare, di lasciarla libera di far le sue scelte che ai loro occhi sono avventata, ridicole e pericolose.
Divertente e quasi comica la descrizione dei figli che portano Ulla in una casa di cura, come divertente è la reazione della madre che dopo aver tanto sopportato la presunzione e l'arroganza di Marko e l'accondiscendenza fintamente smielata di Susanna, si ribella ai loro attacchi, fino a trascorrere dei giorni in compagnia di un perfetto sconosciuto spegnendo il cellulare e non dando spiegazioni ai figli.
Un libro che con ironia e quasi comicità tratta temi di una certa rilevanza, il rapporto tra genitori anziani e figli, la supposizione dei figli di poter parcheggiare un genitore anziano e appropriarsi dell'eredità, credendo che un anziano non sappia più decidere da solo, che non abbia più una volontà e che non abbia più diritto a godersi la vita. Il rapporto di solidarietà e di amicizia tra persone anziane, lo scorrere del tempo che è un fattore completamente diverso di gestione rispetto ad un'età più giovane, il rapporto con la malattia e con la morte.
Mi sono imbattuta casualmente in questo libro e sempre casualmente ho scoperto che la scrittrice ne ha scritti altri spero con la stessa protagonista, che leggerò al più presto.
Profile Image for Helena.
378 reviews
March 19, 2022
Mõnus leid Soome kirjanduse vallast. Võimalik, et mulle meeldis, kuna mul on mitmeid häid seeniori eas tuttavat (tänu tööle). Raamat oli kohati nagu sõbranna ütles Bridget Jones eaka formaadis. Nalja sai ja nii mõnigi koht ajas ikka südamest lõkerdama.
Samas raamat oli ka teisalt väga tõsine ja eluline, sellest kas tõesti 70selt muutud ühiskonna silmis suureks nulliks. Ma ise küll oma töös ei ole vanuselist piirangut kuhugi tõmmanud ja vahet teinud 60 ja 70 vahel ehk kui inimene on tore ja krepsakas, siis minu meelest on naised 60-100 üldse kõige ägedamad!

Peategelaseks on Ullis, kes pole elus julgenud alati selliseid otsuseid vastu võtta, mis teda ennast õnnelikuks teeks. Ikka, et meeldiks emale, mehele, lastele jne. Lõpuks olles 70 aastaselt leseks jäänuna otsustab, et viimane aeg on hakata elama nii nagu tema seda tahab. Seltsi pakkumas parajalt pöörased eakaaslased.

Äärmiselt ebameeldivad on aga Ullise keskealised lapsed. Siinkohal muidugi Ullis ise saab ka aru, et süüdi on nende vastikus käitumises tema ise. Vabakasvatuse vili. Hetkel tundub, et laste ainus soov on ema kuhugi hooldekodusse ära sokutada ja saada kiiremini kõik pärandus endale.
Vürtsi lisavad ka kasvatamatud lapselapsed (kaksikud), kes oma ropu suuvärgi ja lollustega toovad vahepeal Ullise ellu küll pigem nalja (ok ohtralt plekke ja sodi ka).

Igatahes väga mõtlemapanev raamat ja soovitan kõigile, kes soome huumorit hindavad ja ei pelga elu selle kõigis värvitoonides, sealhulgas sitapruuniga ehk ilma roosa filtrita ;)

Profile Image for Esencia a libro nuevo.
251 reviews2 followers
December 19, 2022
Casi nunca pienso en cómo será mi vejez, pero cuando lo hago aparecen dos escenarios: o mi destino es de suicidio, como dice aquella canción, o me veo como un viejo jovial, libre, irreverente, desenfrenado y sin ningún tipo de resquemor hacia la sociedad, sus estúpidos prejuicios o los convencionalismos sociales. Así son el trío de amigas de este libro: setentonas mordaces, alcohólicas, libertinas, despendoladas, arrugadas y desinhibidas. ¡Qué maravilla de lectura! Ha sido un libro ligero, ameno y divertido, aunque también tenga sus momentos tensos. Con capítulos cortos, la autora finlandesa nos narra la nueva vida de Ullis ahora que ha enviudado. Tras cuidar 12 largos años de su marido dependiente, decide que va a empezar a vivir y a tomar sus propias decisiones, pero sus hijos no se lo pondrán nada fácil. Junto con Pike y Hellu y el agradabe Valtonen, (y algún que otro polvo esporádico por el camino), Ullis se enfrenta a sus propios miedos, a las excesivas preocupaciones de sus hijos, a los prejuicios de la sociedad y al empeño absurdo de que las mujeres mayores no pueden disfrutar de su sexualidad, su vida o deben quedar parapetadas en un sillón haciendo ganchillo. “Viuda, al fin” es un libro que, a través del humor, trata temas como el empoderamiento femenino, la vejez, la enfermedad y la muerte, el amor, la soledad, las cadenas autoimpuestas y los prejuicios que rodean la ancianidad. Lo recomiendo especialmente si buscas una lectura ligera con la que pasar el rato y divertirte.
Profile Image for Ly Leek.
198 reviews1 follower
July 17, 2022
Ma ei teinud eeltööd, et millise looga on tegu. Lugesin kaanelt sisu tutvustuse ja marssisin raamatuga kassasse. Hetkel on see raamat mu ema öökapil. Ema muide, on Ullisest paar aastat vanem. Ma põnevusega ootan, et kui ta ükskord raamatuni jõuab ja läbi loen, et mis ta loost arvab.
Aga tegelikult on see, üle lahe naaberriigi kirjaniku poolt kirjapandud lugu elu ise.
Lihtsalt sealmaal tundub vananemine kuidagi eluloopivam kui meil, alalhoidlikel, siinpool vett.
Näpuotsaga roppust, näpuotsaga maailmavalu, näpuotsaga ... aga kõik koos selline erinevatest suvelilledest kokkupandud närtsiv kimp.
Jaa, mulle meeldis, sest ma pole veel nii vana, aga sellisel lihtsalt ja rõõmsal moel (ja ilma kunstpuusata) võiks isega sinna lõppu kepsutada. Vabaneda asjadest, mis enam ei loe ja mille sentimentaalsust hooman vaid mina ise; lubada pokaal-kaks sügishallis kohvik-baaris ja tuterdada siis ... kuhu? Hooldekodus ma ennast ei näe.
Tõenäoliselt istun ma sama diivani nurgas, käetoel jahtumas kruusis pärnaõietee ja kirjutan lastelastele luuletusi.
Ja kõhkluse korral - lugeda või mitte, soovitan lugeda. Hoomad seeniorite elu hoopis teisest vaatepunktist. Vaaterattal oleme me kõik
Profile Image for Nina Jyrkäs.
15 reviews
May 3, 2020
Eläväinen tarina, enimmäkseen kiinnostavaa luettavaa. Ulliksen lammasmainen suhtautuminen typerien lastensa holhoamiseen ärsytti ja kyllästytti, samoin kuin jatkuva kirosanojen viljeleminen. Yli 70-vuotias voi olla säpäkkä ja terävä ilmankin tauotonta perkeleiden hokemista. Lindgrenin kirjoissa väsyttävää on pakollinen kuolinkohtaus. Elämää jatkavien hoitojen voimakas kritisointi tarinoissa, joissa pyritään tuomaan esille yli 70-vuotiaiden eloisaa elämänhalua on jotenkin ristiriitaista tarinassa, vaikka oikeassa elämässä tietysti todenmukaista. Huomasin taas kerran miettiväni oliko tarkoitus viestiä, että kaikille sairastaville vanhuksille pitäisi myöntää eutanasiapiikki heti taudin alkumetreillä koska kuolema korjaa joka tapauksessa jossain vaiheessa, vaiko että ikä ei ole sairaus, ja että ihmisen pitää saada elää elämäänsä iloisesti iästä riippumatta. Ehkä molempia. Kirjassa on kuitenkin liikaa stereotypoita jälkimmäiseen: on ihmisiä, joiden mielestä virkkaaminen, kissan kanssa eläminen tai sukututkimus ovat mielenkiintoisia asioita - iästä riippumatta.
Profile Image for Sirkkis.
354 reviews4 followers
March 24, 2018
Kannattaa kirjoittaa fiktiota pöyristyttävistä tosiasioista, tai miten Minna Lindgrenin luonnehdinta kirjojensa aiheista menikään pari viikkoa sitten häntä kirjastovierailulla kuunnellessani.
Ulliksen tarinan epätodellisiin kiemuroihin - esimerkiksi lasten suhtautumiseen 74-vuotiaan äitinsä oikeuteen elää omanlaistaan elämää - löytynee siten tosielämän perustaa. Omasta näkövinkkelistäni hieman omalaatuista hössöttämistä!
Lindgren puhuu tärkeistä asioista kirjoittaessaan ikääntymisestä, yhteiskuntamme ilmiöistä ja asenteista sekä saattohoidosta ja kuolemasta. Hänen tekstinsä on sujuvaa, hauskaa, sarkastista. Kuinka tosia ovatkaan asiat ja ilmiöt, joille minä hymyilen ja nauran; esimerkkinä vaikkapa Finaali-loppusijoituspaikan karikatyyri-esittelijäpersoona sekä paikan työntekijät.
Profile Image for Ema Mele.
99 reviews36 followers
January 25, 2019
Opět celkem zábavné čtení o seniorkách od autorky trilogie Babičky s podobnými přednostmi a neduhy jako zmíněná trilogie. Minna Lindgren má ráda patologické rodinné vztahy a akcentuje vztahy mezi přáteli. Proč ne. Co mi v této knize opravdu vadí, jsou postavy čtyřletých dvojčat, které jsou jen málo uvěřitelné. Mají vyjadřování oplzlých dlaždičů a já fakt neznám čtyřleté dítě (a že jich mám kolem sebe dost), které by jelo takovéhle oplzlosti a ještě z toho tvořilo slovní hříčky. Celkově jsou postavy trochu nedotažené a jejich psychologie na vodě. A jako bonus jedna naprosto hrozná sexuální scéna se zubařsko-geologickými metaforami, která asi měla být jakože vášnivá, ale pro mě to teda byl jeden velký WTF moment.

Ok, tak jsem si zchladila žáhu a můžu říct, že jinak mě to vlastně bavilo.
Profile Image for Kirjoihin kadonnut || Johanna.
1,025 reviews108 followers
March 5, 2019
Lindgren jatkaa tutulla linjallaan tarinoimalla ikäihmisten elämän tosiasioita sarkastisella otteella fiktiiviksi pukien. Ullis oli mainio mummo, vetreä 74-vuotias ja vihdoin vapaa elämään omaa elämäänsä. Mutta hänen lapsensa saivat aikaan vahvoja inhon väristyksiä.

Pidän valtavasti Lindgrenin hersyvästä huumorista ja elämänmakuisesta kerronasta. Silti kaikista parasta antia hänen kirjoissaan on yhteiskuntakriittisyys. Hän osaa pureutua tärkeisiin aiheisiin, sarkasmin ja onnistuneiden karrikatyyrien avulla. Lukijan nauttiessa tarinasta hän väkisin joutuu myös pohtimaan asioita.

Jälleen todella antoisa ja onnistunut kirja!
Profile Image for Patty Ventola Donoso .
470 reviews77 followers
May 17, 2022
Tengo que reconocer que no es que este mal escrita, sino que no fue algo que me atrapara. La historia no me gusto desde el principio, pero a medida que fue pasando el tiempo, me gustó menos. Posiblemente sea yo el problema y no la autora. Pero la relacion de los hijos con la protagonista me pareció de terror.

I have to admit that it is not that it is poorly written, but that it was not something that caught me. I didn't like the story from the beginning, but as time went by, I liked it less. Possibly I am the problem and not the author. But the relationship between the children with the protagonist seemed terrifying to me.
168 reviews5 followers
May 14, 2022
Väga hea! Polnud autorist kuulnudki, hiljem guugeldasin - no muidugi, ainult eakaaslane saabki pensionäride möllust nii adekvaatselt kirjutada. Kui olin kakskümmend - arvasin, et neljakümmnendateni ei ela. Kui sain nelikümmend - lootsin, et sama möll jätkub kuuekümnendateni. Sain kuuskümmend - möll käib edasi!:D Kuidas läheb, nõnda lükkad ja elad kuniks jaksad. Samas võib Minna teose näitel leida enda kaotatud seksuaalsuse ka hauakivi tellima minnes:)
Paari üsna morbiidse lõigu eest võiks ju pool tähte maha võtta, aga ei raatsi, nii hea lugemine!
Profile Image for voodoocactus.
239 reviews7 followers
April 14, 2025
A 74yo widower gets to live for the first time in her life just for herself. Unfortunately, her kids don't agree but try to coddle and push her into a care home to waste away. Fuck that, she says: she sells the old house, buys a one-bedroom city condo for herself, and decides to do anything she wants.

A lot of fun, quite a bit mean, this book was a fast and easy listening--except for the narrator's annoying mouth noises. They really should've been edited out.
Profile Image for meri.
984 reviews34 followers
May 26, 2018
Ei ihan Ehtoolehdon tasoinen mummokolmikko, mutta hienoja tyyppejä nämäkin sankarit (ja Valtonen). Susanna erityisesti, mutta myös Marko, on ällöttävä hahmo, joka kertoo millaiseksi en ainakaan itse aio tulla kun vanhemmat vanhenevat.

Tärkeä aihe, hienoja karikatyyrejä ja Lindgrenille ominaista upeaa sanailua. Erityismaininta aivan kreiseille Pisara ja Sammal -kaksosille!
Profile Image for Sara.
36 reviews
November 7, 2022
Ei, ei ei. Olin odottanut Ehtoolehdon-sarjan tapaista mukavaa, humoristista ja lupsakka kirjaa mutta tämä oli jotain ihan muuta. Niin negatiivinen, v-mäinen ja ärsyttävä kirja. Verenpaine ennemmin nousi kuin laski tätä kuunnellessa.

Lukijan äänenvoimakkuus vaihteli ärsyttävästi ja sanaa ”saatana” käytettiin turhan paljon. Ei jatkoon.
Profile Image for Elina S.
44 reviews1 follower
March 25, 2018
Kunnollisesti ja tunnollisesti työ- ja avioelämää suorittanut leski yrittää vielä elää vasta alkanutta vapauttaan. Aktiivinen ja itsenäinen eläkeläisäiti ei vain mahdu ainakaan omien lasten mielikuviin. Odotin (ja toivoin) hulvatonta hauskuutta, mutta päädyinkin pohdiskelemaan nykyvanhuutta.
Displaying 1 - 30 of 62 reviews

Can't find what you're looking for?

Get help and learn more about the design.