What do you think?
Rate this book
Spioon Europal
Moodsa briti ulme superstaari Alastair Reynoldsi kolmas eestikeelne raamat on mõtteliseks järjeks jutukogule „Suur Marsi müür“, mis võitis parima kogumiku kategoorias Eesti ulmeauhinna Stalker. „Spioon Europal“ koosneb kolmest omavahel rohkem või vähem seotud loost, milles avatakse lugejale uusi tahke kirjaniku tulevikuajaloost ning kirjeldatakse veidraid maailmu, mis selles universumis asuvad.
Kogumiku nimiloos näidatakse meile Päikesesüsteemi äärealasid, Jupiteri kuud Europat 2330ndatel aastatel, mil sinna satub vaenuliku režiimi spioon, keda ootab ees kohtumine veealuseks eluks kohastunud Asukatega. Lühiromaanis „Teemantkoerad“ satub lugeja 26. sajandil planeedile Kolgata, millel kõrgub müstiline ja hirmutav ning omamoodi teadvuslik Torn, mille tippu ronimiseks tuleb igal korrusel järjest ära lahendada raskeid matemaatilisi ülesandeid. Loost tuttava doktor Trintignantiga kohtub lugeja uuesti 2540. aastal jutustuses „Grafenwalderi bestiaarium“, mille rikkurist nimitegelane on endale kokku kogunud kummalise ja võika kollektsiooni erinevaid universumis leiduvaid olendeid. Nüüd on tema „loomaaiast“ puudu vaid poolmüütilise Asukate rassi esindaja...
Kogumiku nimiloos näidatakse meile Päikesesüsteemi äärealasid, Jupiteri kuud Europat 2330ndatel aastatel, mil sinna satub vaenuliku režiimi spioon, keda ootab ees kohtumine veealuseks eluks kohastunud Asukatega. Lühiromaanis „Teemantkoerad“ satub lugeja 26. sajandil planeedile Kolgata, millel kõrgub müstiline ja hirmutav ning omamoodi teadvuslik Torn, mille tippu ronimiseks tuleb igal korrusel järjest ära lahendada raskeid matemaatilisi ülesandeid. Loost tuttava doktor Trintignantiga kohtub lugeja uuesti 2540. aastal jutustuses „Grafenwalderi bestiaarium“, mille rikkurist nimitegelane on endale kokku kogunud kummalise ja võika kollektsiooni erinevaid universumis leiduvaid olendeid. Nüüd on tema „loomaaiast“ puudu vaid poolmüütilise Asukate rassi esindaja...
208 pages, Paperback
First published April 10, 2018
16 people want to read
About the author
Alastair Reynolds
313 books9,343 followersI'm Al, I used to be a space scientist, and now I'm a writer, although for a time the two careers ran in parallel. I started off publishing short stories in the British SF magazine Interzone in the early 90s, then eventually branched into novels. I write about a novel a year and try to write a few short stories as well. Some of my books and stories are set in a consistent future named after Revelation Space, the first novel, but I've done a lot of other things as well and I like to keep things fresh between books.
I was born in Wales, but raised in Cornwall, and then spent time in the north of England and Scotland. I moved to the Netherlands to continue my science career and stayed there for a very long time, before eventually returning to Wales.
In my spare time I am a very keen runner, and I also enjoying hill-walking, birdwatching, horse-riding, guitar and model-making. I also dabble with paints now and then. I met my wife in the Netherlands through a mutual interest in climbing and we married back in Wales. We live surrounded by hills, woods and wildlife, and not too much excitement.
I was born in Wales, but raised in Cornwall, and then spent time in the north of England and Scotland. I moved to the Netherlands to continue my science career and stayed there for a very long time, before eventually returning to Wales.
In my spare time I am a very keen runner, and I also enjoying hill-walking, birdwatching, horse-riding, guitar and model-making. I also dabble with paints now and then. I met my wife in the Netherlands through a mutual interest in climbing and we married back in Wales. We live surrounded by hills, woods and wildlife, and not too much excitement.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 4 of 4 reviews
May 29, 2018
Suurepärane ulme, mille maailmaloome tuletab stiililt meelde äsjaloetud Shanidari. See on põhjalik ja nüansirikas, kus tulevikumaailmas pole muudetud ainult paari asja vaid loodud on nii uued ideoloogiad, moekombed kui ka elukeskkonnad. Ja kuigi see tekkinud maailm pole iseensest ülemäära düstoopiline (nagu ka Raul seda järelsõnas märgib) on käsitleva teemad küll pigem gore horrorist pärinevad. Autorile tundub meeldivat mängida võigaste deformatsioonide, inimese-masinate sümbiooside ja muuga. Ka on kõigi peategelaste saatus eranditult fataalne. Võib isegi öelda, et siin teoses on midagi Maniakkide Tänavlikku ja seda parimas mõttes. Kiita tuleb ka koostajat, kes on minuarust valinud suurepäraselt kokkusobivad teksid, mis omavahel kergelt haakudes aitavad tekitada mulje palju suuremast maailmast.
April 12, 2018
Hea, kuigi ma olen neid lugusid kõiki originaalis umbes 10 aastat tagasi lugenud. Tekitas tahtmise veel paari Revelation Space'i lugu üle lugeda, "Nightingale'i" näiteks, mis loodetavasti ka varsti maakeeli ilmub...Ei, mõnus oli, loetagu!
January 8, 2022
Juttude tase oli minu jaoks küllaltki erinev: mida pikemalt autor nö atra seab, seda uimasemaks ja ka vähem veetlemaks lood minu arvates lähevad. Kuigi kõik lood sobisid omavahel ideaalselt kokku, oli lühematel "Spioon Europal" ja ka "Grafenwalderi bestiaarium" hoopis parem minek, selline pidev pinge, huvitavad intriigid ja väga draamatilised lõpud. Lühiromaanis "Teemantkoerad" on eelnevalt ülesloetud osised kõik olemas, aga lugejat kurnatakse päris pikalt ja huvitavad detaile ning sisupöörded lahustuvad pikale venitatud loos ära, pakkudes sellega ka veidi lahjemat lugemiselamust. Samas geneetilised ja küberneetilised katsetused jms on mulle südamelähedased olnud ja tõid mulle meelde veidi David Brini Uplift saagat https://www.goodreads.com/series/4113...
May 5, 2018
Suurepärane, et Reynoldsi loomingut tasapisi maakeelde pannakse. Loomulikult ootan fännina, et jõutaks tema eepiliste tellisromaanideni, aga eks kirjastaja reaalsus paneb asjad omamoodi paika.
Kuna olen varasemalt originaalis neid lugusid lugenud ja arvustanud, kopeerin oma mõtted uuesti siia. Korrigeerisin osaliselt lugudele antud hindeid ja kommentaare, kuna nüüdseks on maailm enamikus läbi töötatud ja pilt oluliselt selgem. Eestikeelse kogumiku hinnaks siiski kõrgeim - viis tärni! Väga hea, et meie lugejal on nüüd võimalus tutvuda Reynoldsi mõnusa maailmaloome ja hämarate tegelastega. Präänikuks erinevate maailmade/laevade/objektide/nähtuste maakeelsed tõlkevasted, mis olid mu meelest tabavad ja polnud raske neist originaalseid nimesid tagasi inseneerida.
Spioon Europal (4/5)
Esimene kord lugedes oli veidi segane, kuid teistkordsel mekkimisel elamus hoopis parem. Põgus spioonilugu, mis leiab aset Jupiteri kaaslasel Europal. Lõpp meenutas siiski – antagu mulle nüüd andeks – ühe prillidega võluripoisi seiklusi kooli kõrval asuvas veekogus.
Teemantkoerad (4,6/5)
Grupp seltsimehi võtavad suure tasu nimel ette retke planeedile, kus paikneb väidetavalt mõtlev Torn. Retke korraldajal on suur kihk tippu välja jõuda, aga selleks tuleb läbida arvutul hulgal ruumikesi, kust edasi pääsemiseks peab lahendama Torni poolt antud mõistatuse. Vale vastuse korral on Tornil varuks järjest vinge... ei, süngemad karistused.
Oli huvitav jälgida, kuidas Reynolds proovib järjest keerukamaid ülesandeid välja mõelda, et lugeja tõepoolest hakkaks arvama, et tegu on testiga, mis ka galaktika parimaid päid kiunuma paneb. On täiesti inimlik, et lõpuks saab fantaasia otsa ja autor piirdub lihtsama kirjeldusega, et ülesanne on tõesti raske ja ega lugu vajuks tõesti ära, kui peaks veelgi pikemalt matemaatilisi konstrukte ning nende loogilisi lahendusi kirjeldama. Siis pöörduski tähelepanu rohkem tegelastele ja see oli hea.
Minu jaoks võttis põnevuse alla see, et tegelased said vahepeal laevas nö laadimas käia. Kui proovida kujundlikult end väljendada, siis kõrgendatud erutatuse hetkel oleks justkui miski laksu saanud ja selle tulemusel noh... nõutult alla vajunud. Käed muidugi, käed! Võib-olla kadus selle tõttu osaliselt loo paine ja mu võime mõista tegelaste varjamatut soovi – maniakaalselt sõltuvust seejuures ilmselgelt eirates – hullusesse tagasi tormata.
Siiski põnev lugu, mis üsna kohe tihedasse tegevusse sukeldub ja lugejat pisikese gore-annuse taustal hoolega lehekülgi pöörama sunnib. Vihjed Revelation Space maailmale ja kummardused teiste autorite loomingule olid armsad.
Grafenwalderi bestiaarium (4/5)
See loomadega mehkeldamine ja Dilberti koomiksis ekspluateeritud ületrumpajalik käitumine ei pakkunud esimesel korral pinget. Kuid olles tutvunud eelmises loos esile astunud kurikuulsa doktor Trintignantiga, oli kõik hoopis teise maiguga. Lõpplahendus harjumuspäraselt reynoldsilik.
Kuna olen varasemalt originaalis neid lugusid lugenud ja arvustanud, kopeerin oma mõtted uuesti siia. Korrigeerisin osaliselt lugudele antud hindeid ja kommentaare, kuna nüüdseks on maailm enamikus läbi töötatud ja pilt oluliselt selgem. Eestikeelse kogumiku hinnaks siiski kõrgeim - viis tärni! Väga hea, et meie lugejal on nüüd võimalus tutvuda Reynoldsi mõnusa maailmaloome ja hämarate tegelastega. Präänikuks erinevate maailmade/laevade/objektide/nähtuste maakeelsed tõlkevasted, mis olid mu meelest tabavad ja polnud raske neist originaalseid nimesid tagasi inseneerida.
Spioon Europal (4/5)
Esimene kord lugedes oli veidi segane, kuid teistkordsel mekkimisel elamus hoopis parem. Põgus spioonilugu, mis leiab aset Jupiteri kaaslasel Europal. Lõpp meenutas siiski – antagu mulle nüüd andeks – ühe prillidega võluripoisi seiklusi kooli kõrval asuvas veekogus.
Teemantkoerad (4,6/5)
Grupp seltsimehi võtavad suure tasu nimel ette retke planeedile, kus paikneb väidetavalt mõtlev Torn. Retke korraldajal on suur kihk tippu välja jõuda, aga selleks tuleb läbida arvutul hulgal ruumikesi, kust edasi pääsemiseks peab lahendama Torni poolt antud mõistatuse. Vale vastuse korral on Tornil varuks järjest vinge... ei, süngemad karistused.
Oli huvitav jälgida, kuidas Reynolds proovib järjest keerukamaid ülesandeid välja mõelda, et lugeja tõepoolest hakkaks arvama, et tegu on testiga, mis ka galaktika parimaid päid kiunuma paneb. On täiesti inimlik, et lõpuks saab fantaasia otsa ja autor piirdub lihtsama kirjeldusega, et ülesanne on tõesti raske ja ega lugu vajuks tõesti ära, kui peaks veelgi pikemalt matemaatilisi konstrukte ning nende loogilisi lahendusi kirjeldama. Siis pöörduski tähelepanu rohkem tegelastele ja see oli hea.
Minu jaoks võttis põnevuse alla see, et tegelased said vahepeal laevas nö laadimas käia. Kui proovida kujundlikult end väljendada, siis kõrgendatud erutatuse hetkel oleks justkui miski laksu saanud ja selle tulemusel noh... nõutult alla vajunud. Käed muidugi, käed! Võib-olla kadus selle tõttu osaliselt loo paine ja mu võime mõista tegelaste varjamatut soovi – maniakaalselt sõltuvust seejuures ilmselgelt eirates – hullusesse tagasi tormata.
Siiski põnev lugu, mis üsna kohe tihedasse tegevusse sukeldub ja lugejat pisikese gore-annuse taustal hoolega lehekülgi pöörama sunnib. Vihjed Revelation Space maailmale ja kummardused teiste autorite loomingule olid armsad.
Grafenwalderi bestiaarium (4/5)
See loomadega mehkeldamine ja Dilberti koomiksis ekspluateeritud ületrumpajalik käitumine ei pakkunud esimesel korral pinget. Kuid olles tutvunud eelmises loos esile astunud kurikuulsa doktor Trintignantiga, oli kõik hoopis teise maiguga. Lõpplahendus harjumuspäraselt reynoldsilik.
Displaying 1 - 4 of 4 reviews