Droonide mäng

Saladuslik tsaar #5

by Maniakkide Tänav, J.J. Metsavana, Kaisu Ann Karukäpp

«Saladuslik tsaar» on Maniakkide Tänava ulmejuttude kirjutamise töötubadest alguse saanud legendaarne ulmesari, mis on jõudnud oma viienda köiteni. Esimese jutukogu järgi nime saanud sari on võitnud mitmeid Eesti Ulmeühingu poolt välja antavaid Stalkeri auhindu. Tsaari kogumikud on leidnud toetust Kultuurkapitalilt, kriitikud on neist kiitvaid retsensioone teinud ja järgesid ootama jäänud.

Varasemates «Saladusliku tsaari» kogumikes on autorid jutustanud sellest, kuidas Maale läheneb hiigelasteroid Tooni, mis ähvardab lõpetada inimkonna eksistentsi. Maailma riikide valitsused on otsustanud minna otsima ellujäämisvõimalusi mujalt päikesesüsteemist, kuid pagemiseks ei jätku kõikidele ressursse. Mahajääjad kaevavad varjendeid, võideldakse pääsemisvahendite pärast, hiljem aga heideldakse juba Tooniga saabunud võõraste eluvormidega.

«Droonide mängus» räägitakse, kuidas inimkond kohtub võõraste biomasinate ja tehisintellektidega kõikjal meie tähesüsteemis. Ühtlasi leitakse vastus ka inimesi kaua vaevanud küsimusele: miks on tulnukad siia üldse tulnud? Kuigi ka seekord keskendutakse peamiselt eestlaste saatusele, heidetakse lisaks veel pilk sellele, mis on saanud lätlastest.

287 pages, Paperback

Published April 1, 2018

Reviews

[Dagne567]

Raamatu esimese poole jutud olid nii ... enam-vähem ok, mõned päevad pärast lõpetamist ei mäleta ausalt öeldes enam ühtegi. Viimased kolm aga mu meelest eriti raamatukaante vahele pistmist ei väärinud.

[Elar]

Lood olid väga head, ainult et kuidagi lahjad veidi: just siis kui hakkas huvitavaks minema, sai lugu otsa.

[Joosep]

Saladusliku tsaare viies raamat on jälle läinud seda viisi, et iga lühijutt on erineva autori poolt.
Selle pärast tasuks esmalt vaadata kuidas mulle iga lugu eraldi istus.

Jääkuningannad - J.J. Metsavana
See tundus klassikaline saladusliku tsaare jutt. Ta ei olnud halb, aga samas väga erilisena ka silma ei jäänud. Samas paistis ka kõige lühem jutt olevat, et sellel polnud aega midagi põnevat üles ehitada. Loo ülesehitus paistis kirjandustunnist meelde jäänud klassikalise novelliga. Toimub mingi askendamine ja lõpeb püandiga, mis seob kogu loo ilusti kokku - samas saladusliku tsaare suuremat maailma ei mõjuta kuidagi ja ei anna tegevusliine, mis võiks muud maailma mõjutada.
2/5

Zombinaator - Maniakkide Tänav, Kaisu Ann Karukäpp
Kohati hakkas noortekalik peategelane häirima, aga hoolimata sellest oli lool suuremat visiooni ning huvitavaid asjade käike. Näiteks märulistseenid olid hästi kirjeldatud ja lugedes tekkis tegevusest hea ettekujutlus silme ees.
Loo poole pealt oli lugu suurema maailmaga seotud ja paistis lubavat vähemalt muutusi edasistes tegevuskäikuges.
3/5

Kaksteist jalga põlle all - Tea Roosvald
Siin oli tegu looga, kus oli palju huvitavaid ideid tutvustatud saladusliku tsaare maailma, ning tegevus polnud ka iseenesest halb, aga stiil polnud väga minu maitse ja ei tundunud väga põnev lugeda.
2/5

Koidik vereval pinnal - Reidar Anderson
Samuti oli väga tunda noorteka hõngu, kuigi peategelased olid täisea algusesse jõudnud, jäi kirjutatust mulje nagu peategelased oleks olnud 14-15 aastased. Lugu oli üles kirjutatud, et peategelased olid kogu aeg üle oma peade tegevustes, aga see paistis nõrkusena, sest kogu loo nad reageerisid sündmustele, kordagi ise sündmuste käiku juhtima ei hakanud. Lugedes oli tunne, et asjad juhtusid üksteise järel ning siis sai lugu läbi.
Jätkuvalt pean positiivseks, et lugu tekitas tegevusliine mida maailmas saab edasi arendada.
2/5

Väljarändajad - Mann Loper
Peamine põhjus, miks mulle see lugu väga meeldis, oli peategelase Ürmo iseloom. Peale kõiki eelnevaid lugusid oli hea lugeda, kuidas keegi oli tegusid täis ja kindel siht silme ees, lisaks kirjastiil oli hästi positiivne.
Meeldisid kommentaarid eestlaste töörügamisest nii Ürmo kui ka ekshumaanist Miia läbi ja ka viited Tammsaarele ei olnud silma torkavad vaid sobisid kui rusikas silma.
Lugu paistis olevat selline, et sobib ühekordseks looks maailmas, ilma suuri mõjutusi maailmas endas tegemata, aga siin ei paistnud see mind häirivat vast sellepärast, et mul oli väga lõbus seda lugedes.
5/5

Kokkuvõtvalt
Jutukogumikuna on nii, et lugude tase võib vabalt hüpata äärmusest äärmusesse, sest autorid kirjutavad erinevalt. See tõttu eelnevad kaks raamatut olid paremad, sest nad olid stiililiselt ühtlasemad ja kogu raamatu jooksul oli enam-vähem üks lugu, mis jooksis. Lisaks on see probleem, et iga lugu hüppab ajas teise kohta, mis tõttu on suurt pilti raske ette manada. Maailma kronoloogiat lugedes avastan, et ma ei taju mis hetkel millises seisus päikesesüsteem täpselt ikkagi oli. Tekib tahtmine kuskilt lugeda paari leheküljelist kokkuvõtet, mis kirjeldaks täpselt ajaliselt ära, mis millal toimus.
Matemaatika ütleb, et keskmiselt peaks raamatu hinnanguks tulema: "2.8". Kuna siin kümnendik arve anda ei saa, see tõttu on ka enamus üksikuid lugusid "2", mitte "2.5". Sest tegelikult nii mõnigi "2" oli väärt rohkem kui "it was ok".
3/5

[Jakob Rosin]

Tsaari puhul ongi vist kõige ägedam see, et lünki, mida täita, on nii palju. Tegevuskohti täpselt samuti, rääkimata erinevatest vaatepunktidest ja laiemas võtmes žanritest. Ja viies osa võtab enda kanda taaskord mitu erinevat ulmežanrit. On mõningast küberpunki, on kosmoseooperit. Samas on aga ka ühiskonna taastärkamist ja pea sõna otseses mõttes kuu poole ulgumist. Uusi tegevuskohti samuti. Omajagu möllamist tuleb ette asteroididel, Marsil, aga näiteks ka seal, kus praegu asub maakeral Läti.

Ehkki viies raamat ei kuulu minu Tsaari teoste lemmikute hulka, on siin küllaga uusi ja huvitavaid tegevusliine, millest praegused või ka uued autorid loomingut punuma saaksid hakata.

Loe täielikku arvustust Reaktorist