What do you think?
Rate this book
Tule meie juurde
" Vestles ja kirjutas Piret Kooli
ANNI: Selle raamatu esimesed intervjuud sündisid pisut enam kui kuu enne Rubi sündi – oli saabunud aeg ühele peatükile joon alla tõmmata. Kõneldes mõistsin, kui enesesse peitu pugenud ma nendes aastaid kestnud muredes olin. Kuid sel olid omad põhjused, et meie enda vanemadki ei teadnud. Ent nagu me oleme Tomiga teineteisele alati kinnitanud: kõigel on oma aeg – kurvastamiseks, rõõmustamiseks, imedeks. Ka taoliste lugude rääkimiseks. Räägin nüüd oma lugu, et minu saatusekaaslastel oleks pisutki tuge.
TOMI: Oluline on kunstliku viljastamise teemast kõnelda ka mehe seisukohalt. Meie jaoks ei olnud taolist raamatut, mis kõneleks kogu selle protsessi valust, võimalustest, muredest ja normaalsusest. Aga kuhu jäävad isiklikud kogemused ja läbielamine? Neid ei saagi sulle ükski kõrvalseisja anda, ent omasuguste seltsi sa ei satu, sest keegi ei räägi. Sest ei tihka, isegi piinlik on. Nüüd tean, et ei ole vaja häbi tunda. Mehest ei saa ju seetõttu kehvem inimene. Katseklaasilaste ja viljatuse teemal peab saama rääkida.
PIRET: Kuidas aga neis muutustes endaks jääda? Kuidas olla saladusekoormat kandes aus? Või murdudes uuesti siht leida ning abielu hoida? Nende ja paljude teiste küsimustega sõitsin ma 2017. aastal mitme kuu vältel Tuhala laante vahele Tomi ja Anni koju. Kumbki neist kõneles oma lugu teisest eraldi ning alles käsikirjas said Tomi ja Anni jutud omavahel teemade kaupa kokku. Nii sai kaante vahele aus ja avameelne lugu, mis paneb kaasa mõtlema meist igaüht. Sest meil kõigil on elus taolisi hetki. Hetki, mil peame tegema valiku, kuidas edasi elada – endana ja kibestumata.
ANNI: Selle raamatu esimesed intervjuud sündisid pisut enam kui kuu enne Rubi sündi – oli saabunud aeg ühele peatükile joon alla tõmmata. Kõneldes mõistsin, kui enesesse peitu pugenud ma nendes aastaid kestnud muredes olin. Kuid sel olid omad põhjused, et meie enda vanemadki ei teadnud. Ent nagu me oleme Tomiga teineteisele alati kinnitanud: kõigel on oma aeg – kurvastamiseks, rõõmustamiseks, imedeks. Ka taoliste lugude rääkimiseks. Räägin nüüd oma lugu, et minu saatusekaaslastel oleks pisutki tuge.
TOMI: Oluline on kunstliku viljastamise teemast kõnelda ka mehe seisukohalt. Meie jaoks ei olnud taolist raamatut, mis kõneleks kogu selle protsessi valust, võimalustest, muredest ja normaalsusest. Aga kuhu jäävad isiklikud kogemused ja läbielamine? Neid ei saagi sulle ükski kõrvalseisja anda, ent omasuguste seltsi sa ei satu, sest keegi ei räägi. Sest ei tihka, isegi piinlik on. Nüüd tean, et ei ole vaja häbi tunda. Mehest ei saa ju seetõttu kehvem inimene. Katseklaasilaste ja viljatuse teemal peab saama rääkida.
PIRET: Kuidas aga neis muutustes endaks jääda? Kuidas olla saladusekoormat kandes aus? Või murdudes uuesti siht leida ning abielu hoida? Nende ja paljude teiste küsimustega sõitsin ma 2017. aastal mitme kuu vältel Tuhala laante vahele Tomi ja Anni koju. Kumbki neist kõneles oma lugu teisest eraldi ning alles käsikirjas said Tomi ja Anni jutud omavahel teemade kaupa kokku. Nii sai kaante vahele aus ja avameelne lugu, mis paneb kaasa mõtlema meist igaüht. Sest meil kõigil on elus taolisi hetki. Hetki, mil peame tegema valiku, kuidas edasi elada – endana ja kibestumata.
224 pages, Hardcover
Published May 1, 2018
3 people are currently reading
30 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 12 of 12 reviews
December 30, 2019
Hea lugemine, emotsionaalne, usutav, inspireeriv.
Read
April 4, 2024Väga ilus ja armas lugu, võttis pisarad silma. Ehtne näide, kuidas inimesed vaatamata kõigele ikkagi tugevad suudavad olla.
May 31, 2019
Väga emotsionaalne, aga raskustest hoolimata, melanhoolsusesse mittelaskuv raamat. Tugevalt silmiavav, kui keeruline ja valulik (igas mõttes) võib pereloomise protsess olla. Lisaks emotsioonidele sisaldab see rohkesti detaile ja kasulikku infot, mida kunstliku viljastamise protsessist oodata võib. Väga tugevad on need inimesed, kes selle tee ette võtavad ning korduvatest tagasilöökidest hoolimata jätkavad. Loodetavasti on teosest palju jõudu autoritega sama teed käivatele paaridele, aga hariv lugemine ka kõigile teistele.
May 17, 2018
Väga hea raamat. Minul, kellel kogu selline teema on enne silma hakanud ainult üksikutest pealkirjadest internetis, avardas antud teos silmaringi ja pani mõtlema tahtejõu ning inimsuhete üle. Tihti kuulen/loen, kuidas lugemine muudab inimest empaatilisemaks - see lugu on just selline ja sellisel eesmärgil avaldatud.
Kirjutatud mõnusalt, vaheldumisi päevikute katked ja intervjuud. Pelgasin algul, et kipub äkki liiga depressivseks, kuid õnneks nii ei olnud. Seetõttuaga olid ausalt üles tunnistaud pisarad veelgi valusamad ...
Kirjutatud mõnusalt, vaheldumisi päevikute katked ja intervjuud. Pelgasin algul, et kipub äkki liiga depressivseks, kuid õnneks nii ei olnud. Seetõttuaga olid ausalt üles tunnistaud pisarad veelgi valusamad ...
November 17, 2018
Lugesin ühe õhtuga selle raamatu läbi. Väga lihtne lugemine, väga kaasahaarav ja mõtlevapanev!
February 3, 2019
Väga emotsionaalne, aus ja valus ja ilus lugu.
April 13, 2019
Köitev ja ladus isiklik jutustus. Mulle meeldis
March 21, 2021
Anni ja Tomi Rahula kogemused ja läbielamised seoses kunstliku viljastamisega on kirja pandud väga kompaktseks ja lihtsasti loetavaks raamatuks. Kel teema vastu huvi, saab siit kindlasti palju informatsiooni ja esialgseid teadmisi, sest lisaks Anni ja Tomi intervjuudele on välja toodud ka fakte mitmetest teistest erialastest allikatest.
Anni ja Tomi jaoks oli kunstlik viljastamine ainsaks variandiks rasestuda, kuna Tomiga juhtunud mootorrattaõnnetuse tagajärjel oli mees muutunud n-ö “viljakaks viljatuks” - seemnerakud küll valmisid, kuid seemnejuhad ei olnud töökorras. Seda lugedes tekkis küsimus, et kas tõesti ei pöörata sellistele asjadele meie meditsiinis peale taolisi õnnetusi, kus mehe kubemepiirkond on saanud suure trauma, üldse tähelepanu. Tomiga ju just nii juhtus, avarii tagajärjel välja tulnud puusaliiges pandi paika, aga muid vigastusi, rebendeid jms, talle isegi ei mainitud. Viljatuks jäämine tuli tema puhul välja alles aastaid hiljem.
Anni läbielamisi on raamatus kirjeldatud väga täpsetena, ent samas kumas pidevalt läbi naise positiivne suhtumine ellu ja teadmine, et iga asi juhtub just siis, kui selleks on õige aeg. Tänu sellele ei muutunud raamat ka liialt depressiivseks, lisaks muidugi nende loo õnnelik lõpp (või pigem uue peatüki algus) tütar Rubi sündimisega.
Mulle tegelikult meeldis ka see, et hoolimata nende kogemustest, kus algul prooviti viljastamist Tallinnas, siis Hispaanias ja viimaks - edukalt - ka Lätis, jagasid nad positiivseid sõnu Pelgulinna sünnitusmaja arstide, õdede ja ämmaemandate kohta, mitte ei kirjutanud oma algset ebaedu siinsete arstide ja spetsialistide kraesse. Rahalisest poolest lugemine oli muidugi kergeks üllatuseks, aga samas on arusaadav, et soov last saada kaalub väga paljude jaoks üle rahalise poole ja abi saamisel võetakse vajadusel kasutusele kõik mõeldavad variandid.
See raamat on kindlasti vajalik, et kunstliku viljastamise teema rohkem kõnepinda leiaks ja et paarid, kes seda vajavad ennast ka natukenegi julgemini sel teel tunneksid. Suur kiitus Annile, Tomile oma loo jagamise eest ja selle kõik kirja pannud Piretile!
Anni ja Tomi jaoks oli kunstlik viljastamine ainsaks variandiks rasestuda, kuna Tomiga juhtunud mootorrattaõnnetuse tagajärjel oli mees muutunud n-ö “viljakaks viljatuks” - seemnerakud küll valmisid, kuid seemnejuhad ei olnud töökorras. Seda lugedes tekkis küsimus, et kas tõesti ei pöörata sellistele asjadele meie meditsiinis peale taolisi õnnetusi, kus mehe kubemepiirkond on saanud suure trauma, üldse tähelepanu. Tomiga ju just nii juhtus, avarii tagajärjel välja tulnud puusaliiges pandi paika, aga muid vigastusi, rebendeid jms, talle isegi ei mainitud. Viljatuks jäämine tuli tema puhul välja alles aastaid hiljem.
Anni läbielamisi on raamatus kirjeldatud väga täpsetena, ent samas kumas pidevalt läbi naise positiivne suhtumine ellu ja teadmine, et iga asi juhtub just siis, kui selleks on õige aeg. Tänu sellele ei muutunud raamat ka liialt depressiivseks, lisaks muidugi nende loo õnnelik lõpp (või pigem uue peatüki algus) tütar Rubi sündimisega.
Mulle tegelikult meeldis ka see, et hoolimata nende kogemustest, kus algul prooviti viljastamist Tallinnas, siis Hispaanias ja viimaks - edukalt - ka Lätis, jagasid nad positiivseid sõnu Pelgulinna sünnitusmaja arstide, õdede ja ämmaemandate kohta, mitte ei kirjutanud oma algset ebaedu siinsete arstide ja spetsialistide kraesse. Rahalisest poolest lugemine oli muidugi kergeks üllatuseks, aga samas on arusaadav, et soov last saada kaalub väga paljude jaoks üle rahalise poole ja abi saamisel võetakse vajadusel kasutusele kõik mõeldavad variandid.
See raamat on kindlasti vajalik, et kunstliku viljastamise teema rohkem kõnepinda leiaks ja et paarid, kes seda vajavad ennast ka natukenegi julgemini sel teel tunneksid. Suur kiitus Annile, Tomile oma loo jagamise eest ja selle kõik kirja pannud Piretile!
This entire review has been hidden because of spoilers.
July 13, 2023
Minu jaoks jäi see raamat kuidagi pinnapealseks ja steriilseks. Halb nagu ka ei olnud, aga mingit elamust samuti ei tekkinud. Mäletan, et nägin kunagi Rahulatega mingit intervjuud, kus nad oma teekonnast rääkisid ja seal tehti seda isiklikumalt ja emotsionaalsemalt. Meenub, et kuidas nad kirjeldasid, et kui nad ühel hetkel perele rääkisid, mis nende elus tegelikult toimub ning palusid, et selle kohta ei küsitaks, vaid oodataks, mil nad ise räägivad... vot selliseid elulisi asju ma ootasin vist ka raamatust.
Tahtsin rohkem emotsiooni ja kogemust, mitte kuiva loetelu, et sel kuupäeval tehti midagi ja...
Aga nende omavahelisest suhtest jäi soe mulje ja mul on hea meel, et nad oma lapsukesed lõpuks ilusti kätte said keerulise teekonna kiuste.
Tahtsin rohkem emotsiooni ja kogemust, mitte kuiva loetelu, et sel kuupäeval tehti midagi ja...
Aga nende omavahelisest suhtest jäi soe mulje ja mul on hea meel, et nad oma lapsukesed lõpuks ilusti kätte said keerulise teekonna kiuste.
June 25, 2018
Tuntud paar Anni ja Tomi Rahula otsustasid perelisa saada, kuid millegipärast ei tahtnud perelisa tulla. Hakati uurima ning selguski, et loomulikult teel pole see neil võimalik. Raamat jutustabki nende lapsevanemaks saamise teekonnast, mis võttis aega ligikaudu 5 aastat ja 40 000 eurot.
Tegemist on ju õnneliku lõpuga raamatuga, sest tütre vanemateks nad lõpuks ka said, kuid millegipärast oli ikkagi kohati kurb lugeda. Inimestena muutusid seni üsna kaugena tundunud kuulsused minu jaoks kuidagi lähedasemaks ja inimlikumaks. Olen ka nende poolel, kes arvavad, et see on vajalik raamat.
Tegemist on ju õnneliku lõpuga raamatuga, sest tütre vanemateks nad lõpuks ka said, kuid millegipärast oli ikkagi kohati kurb lugeda. Inimestena muutusid seni üsna kaugena tundunud kuulsused minu jaoks kuidagi lähedasemaks ja inimlikumaks. Olen ka nende poolel, kes arvavad, et see on vajalik raamat.
August 18, 2023
Läbinisti ilus ja südamlik lugemine. Natuke kurb ka aga suures osas pigem positiivne ja julgustav. Lisaks ivf teekonnale ka nii kaunis sissevaade ühte hästi toimivasse paarisuhtesse. Sellesse kuidas üksteist hoida ja austada.
January 6, 2022
Väga meeldis, siiras ja avameelne!
Displaying 1 - 12 of 12 reviews