Mida vanemaks saaan seda olulisem mulle tunndeselgus on. Vanhasti oli mõttepuhtus tähtis kuid tõttütelda mõteluhtus on lihtsalt kitsarinnaline . Päälegi saan ma ideaaalsetl hakkama sellega et ma miskit ei tea --- õpi palju tahad – ja ett ma ole lõpeks mittemiski, mittekeegi , soperdsi.. Ma saan hakkama nendes lõppututes ajutihnikes. Agga mu luudkondid kuluvad, päevad lähvad üha ühtesugusteks jja unega on järjest viletsamad lood. ma tahan teada midä ma TUNNEn. Istun öösi silmad lahti, väljas lähb juba valgemaks;; ma tahan et see tunne , et se armastus oleks väärt neid unetuid öid ja hallle hommekuid.
Tõnis Vilu (1988) is a poet currently residing in Tartu, Estonia.
His poetry includes themes like mental health, individual growth and politics.
Two-time winner of the Gustav Suits poetry prize (with Kink psühholoogile (2016) and Kõik linnud valgusele (2022)) and the recipient of the Annual Literature Award of the Cultural Endowment of Estonia (with Tundekasvatus (2020)).
iga kord imestan natuke tõnis vilu raamatute ülikõrgeid reitinguid nähes ja mõtlen, kas ta siis tõesti on niivõrd hea. iga kord, kui mõne tema teose lugemise lõpetan, saan aru, miks viietärniste hinnangute rida mulle otsa vaatab. ta lihtsalt ongi niivõrd hea
Ma arvan, see võiks sullegi meeldida. Kuigi sõita tühjas bussis Lasnamäe kaugelt linna, vihmasajus ja kohukest näsides, oli kuidagi eriti Hea.
"Kõikk on tglt prüki - ei ole miskit ,, ärra viskamist ,, , on aint asjad mida tõstetass ühdest kohast teise. Ku ma selle mõtte juba kätten saan sis on igati häste .süda on rahus."
//
"Paistb et igalühel on miski enese vaikus või vähhemasti piaks olema. Mu kõrvas kummiseb ja maileia oma vaikust ülesse. Ei kuule lithsalt ja vaikust p eab kah ju kuulma. Telkust tunnen vahest vallgete sirrgete hammaste kriukksumist."
Lõin kõik samamoodi sisse nagu raamatus on, aga oleksin võinud vast omaenese vigu teha ja midagi ei paistaks teisiti...
* Se aeg närib mu mõttteid need inimesed närvivad mu mõtteid , se läpakas närb mu motteid ja mitte muffigi ei jää alles. Pläkutavd ja plökutavaad ühelt poolt ja teeselt poolt, kajab siit-ja-sealt,Maisaa sõnagi lõppetada ja kõikk mu aju ole üks mõtetu pudru. Tervitused Libaverets! oh Kallis kallis mu kullakallis vedelemme täna õhta vaikuss lihtsalt niisam