kümme kükki. Oma luulet ja tuttavat

by Kalju Kruusa

Kalju Kruusa seitsmes uudisluule isikkogu „Kümme kükki“ sisaldab valdavalt 2011.–2017. aasta loomingut oma tuttavas headuses, helluses, lugupidamises ja minnalaskmises. Luulepõimingu aluseks on era-, pere- ja argielulisus ning tekstivalingut täiendavad mõnede muukeelsete sugulashingede luule eestindused. Autor kuulutab:

OH OLEN PUHTALT tahtejŏuetuse varal
saanud hakkama
suurest edukultusest eemale hoidmisega!

128 pages, Paperback

First published January 1, 2018

About the author

Kalju Kruusa (kodanikunimi Jaanus Valk) on eesti luuletaja ja tõlkija. Kalju Kruusa lõpetas 1992 Tallinna 20. Keskkooli ja astus aasta pärast Tartu Ülikooli, kus õppis 1993–1997 inglise filoloogiat ja semiootikat. Aastal 1997 läks ta Eesti Humanitaarinstituuti romanistika erialale ja lõpetas Tallinna Ülikooli 2008 bakalaureusetööga "Mallarmé luule: kogelemine". Aastatel 2004–2005 viibis ta vahetusüliõpilasena Tōkyōs Waseda ülikoolis ja õppis jaapani keelt.
Aastal 2001 asutas ta koos Hasso Krulliga tõlkeluule internetiajakirja Ninniku.
Kalju Kruusa on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti PEN-klubi liige. Kalju Kruusa esimene luulekogu "Meeleolu" ilmus 1999. Täpselt dateeritud luuletused on ka meeleoluliselt täpsed, sündmuspaik tavaliselt suvine aed mere ääres. Jaak Urmeti sõnul muudetakse seal meeleoludeks "kogu ümbritsev rikkalik floora – õunapuud, ploomioksad, kirsilehed, pähklipuud, sirelid, pärnad, kastanid, pihlakad, vahtrad, toomingad, saialilled, karikakrad, kressid, floksid, moonid – ja nii kuni kõikvõimalike aedviljadeni välja". Luuletuste kirjaviis on ainukordne (y pro õ) ja jätkub ka autori järgmistes kogudes. Originaaltekstide vahele on põimitud tõlkeid.
Teises luulekogus "Treffamisi" (2004) liigub autor järjest argisemate olukordade ja sündmuste kirjeldamise suunas, kuid samas on tekstides tajutud metafüüsilist nihet, mis Jan Kausi sõnul "püüaks justkui näidata, et ükskõik kui argist teemat puudutav luuletus riivab juba pelgalt oma olemasolu, oma kirjutatuks tulemise faktiga midagi sügavamat." Kalju Kruusa keeletarvitus muutub seejuures järjest peenekoelisemaks ja isikupärasemaks, paistes veel rohkem silma järgmises kogus "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008), kus tähendusi loob ka kirjaviisi või interpunktsiooni muutmine ja ebareeglipärane grammatika. Tihti on luuletuse fookuses pealtnäha tühine seik või fantaasia, mida keeleliselt võimendatakse kuhjamise, kordamise ja teisendamise abil. Seda tehnikat on Hasso Krull võrrelnud fuugakunstiga, millest "ühe kontrapunkti kaudu veel õiget ettekujutust ei saa".
Aastal 2010 ilmunud luulekogu "Tühhja" väljendab ühiskondlikke pettumusmeeleolusid. Raamat sisaldab ka jaapani luule tõlkeid.
Kalju Kruusa on tõlkinud luulet, proosat ja näidendeid jaapani, hiina, havai, itaalia, prantsuse, soome ja inglise keelest.

Reviews

[Geret]

kella tunnen kuid ei salli

[Morten Made]

Esimene luuletus on "oma luule" ja teine luuletus on "tuttavat". Soovitan youtubest tšekata (või nagu Kalju Kruusa ütleb: čekata) Wimbergi intervjuud autoriga. Põnev ja andis luuletustele tausta.
---
aega mööda

kelgutan ja kiigutan tütart
tunni järel tund
hoogu tehes saadan aega mööda
ja aegamööda
saabki
aegki mööda
---
OCTAVIO PAZ (1914-1988)
Paarike

Rohu peal pikali on
poiss ja tüdruk.
Söövad apelsine, annavad suud
nagu lained oma vahtu edasi andes.

Rannal pikali on
poiss ja tüdruk.
Söövad sidruneid, annavad suud
nagu pilved vahtu edasi andes.

Mulla all pikali on
poiss ja tüdruk.
Midagi ei ütle, suud ei anna,
edasi annavad vaikust.

[Regina Halmae]

Kel soovi teada saada, milline on eesti nüüdisluule siis see on üsna ülevaatlik läbilõige. Omavahel on põimitud globaalsus ja lokaalsus, kus u 175 luuletuse seast leiab nii maailmakirjanike kui Kruusa Kalju originaalloomingut. Silmad peavad kohanema õ tähe väänutamisega aga kui see asjaolu kõrvale jätta siis oli see mõnus sissevaade ühe luuletaja ellu.