Kõigepealt käisin Soomes tööl ja seejärel Ateenas puhkamas. Nende kahe vahepeal käisin WCs ka aga sellest käigust pole midagi erilisemalt rääkida, kuna seedimine oli korras. Igal juhul on väga hea meel, et need veidi veidrad lood kaante vahele said ja nüüd igavesest ajast igavesti raamaturiiulis pahaaimamatuid lugejaid varitsevad.
Viimasel reisil lennujaamades lennuaega passides ja unega võideldes sattus lugemiseks ette “Vello42 maailma avastamas”. Tegemist on üsna mahlaka huumoriga, mis ilmselt igaühele vastuvõetav ei ole. Mulle istus ajaviiteks küll. Eriti meeldivad mulle Vello42 fantaasiaküllased võrdlused, mida ta rohkes absurdikastmes elu üle arutledes kasutab. Peab ikka ajuehitus olema, et neid välja mõelda!
Proovisin guugeldada, et kes see Vello selline päriselus ka on, aga kahjuks ei leidnud silpigi. Leidsin hoopis tema loo Lottemaa külastusestja sain taas korralikult naerda. Diip!
Have been following Vello42 via Facebook (https://www.facebook.com/vello42/) for years and this is his first book, written in his distinct style where "political correctness" is minimized and almost every paragraph contains an absurd joke.
The book was quite fun to read but in overall I would call it "softer" compared to his social media posts, also did not expect that he covered just two trips (how he went to work in Finland and for vacation to Athens), there could have been more variety.
Kogenud Vello42 austajatele on see raamat paras pettumus. Esimene pool raamatust on kogumik juba avaldatud blogipostitustest ja tuttav (kuigi hea sürr lugemine sellegipoolest). Teine pool raamatust, mis puudutab Kreekas reisimist, oleks aga kirjutatud nagu hoopis teise autori poolt- nalja ja sürri vaid näpuotsaga, enamus tekstist on pastakast välja imetud.
Vello42 oli mu silme eest läbi virvendanud küll, nimena siis, eks ole. Mulle ähmaselt meenub, et mingeid tema postitusi vahetevahel üks ja teine ikka facebookis jagas ja levitas. Seal nad mind suurt ei kõnetanud, aga võib-olla ma ka ei süvenenud, teate ju isegi, kui palju kraami seal jagatakse ja tähelepanu jagub ikka peamiselt originaalpostitusele. Raamatut sirvisin korra ilmumisjärgselt, ent vist valest kohast, sest koju kaasa ei toonud. Võlusõna jäi tookord mu vaateväljast välja - Kreeka. Sellest oleks pidanud alustamagi, ma ütlen :)
Raamat koosneb kahest osast, esimeses on Vello42 Soomes ehitaja. Ma ei ole küll hetkel enam kindel, kas ta kusagil täpset aastaarvu mainib, aga mulle jäi lugedes karvane tunne, et see oli mingi ammusem aeg. Seega, nõks nagu eelmine sajand juba, ja ega killurebimine ise ka kippus eilne päev olema. Selles mõttes, et läks kohati üle võlli labaseks (fekaalinaljad on nunnud, aga siis peab piiri tunnetama).
Raamatu teine pool, ehk siis Kreeka, see oli juba rohkem minu maitsele. Tõsi, reis oli lühike, aga ma olen alati öelnud, et ega reisi kestvus või lademes tuntud vaatamisväärsuste läbi traavimine head reisikirja veel tee, loeb ikka see seletamatu miski, mis koosneb rändurihingest, seiklusaltist suhtumisest ja muidugi autorist endast. Siin, ma julgen väita, oli see miski olemas. Ka oskas autor siin mõõdukamalt roppustega ringi käia.
Mul oli aga lugedes üks tõsine probleem. Ja see probleem algas üsna alguses ja kestis lõpuni välja. Mul virvendas lakkamatult silme ees pilt autorist, kes mu peas oli ühe blogija kuju võtnud. Ma küll lugesin, ent mu aju ragistas kogu aeg mälupilte kõrvutada tolle blogijaga, see toimus absoluutselt alateadlikult ja vastu minu enda tahtmist. Täiesti haige olukord, ma leian. Ja no nii vaevab, et nüüd on ööuni läinud ja puha. Aga jah, ma olen leppinud, et selle teadmise või teadmatusega tuleb mul siiski hauda minna.
Mõnusalt jabur aamat. Mees ennast tagasi ei hoia ja räägib nagu asi on. Mõningad Kreeka reisi soovitused olid isegi huvitavad ja tuleks arvatavasti kasuks.
Täitsa muhe värk :) Ilmselt mitte päris igamehe huumor aga mulle meeldis. Kohati ikka kõvasti üle võlli ja juba kurb, mitte naljakas aga siiski :D Ajaviiteks igatahes võib lugeda küll :)
Ei pruugi kõigile sobida, kuna huumor on väga must. Üldiselt nauditav ja lihtne lugemine. On tunda, et autor on tegelikult päris haritud inimene, arvestades teose sõnavalikut.