Minu Viin. 1700 kilomeetrit ja 17 aastat

Minu... #113

by Triinu Viilukas

Kohvikud keset tänavat. Viini šnitsel sidruniga. Roosad kastaniõied, pargid ja „tupsupuu“. Hofburgi majesteetlik arhitektuur ja Stephansdomi katedraali gootika. Tõllad vanalinna tänavatel, hobustel kakakotid saba all. Puitistmetega punavalged trammid. Käesuudlused ja ballid. Akadeemilised tiitlid. Kristlik kultuuriruum ja vana hea saksa keel.

Kui erinev Tallinnast 1700 kilomeetri kaugusel Austrias olla saab?

Minu sõprus Viiniga – suurlinnaga, mis on parajalt väike, et olla Eesti moodi, ja piisavalt suur, et olla täiesti teistmoodi – on kestnud 17 aastat. Mul on kakskeelne poeg, õpetan ülikoolis eesti keelt ja mu kirglik hobi on muusika. Olen Viini filharmoonikute lummuses, kuigi ise klassikat ei mängi.

Viin on justkui peene käega skulptor, mis paljude kohtumiste ja kultuuriseikade kaudu mulle mõned omadused lisanud ja mõned ära võtnud, voolinud mind oma näo järgi, puudutanud veidi siit, veidi sealt. Vahel ärritanud, vahel paitanud, aga kokkuvõttes teinud minust rohkem eestlase, kui ma eales olnud olen.

264 pages, Paperback

First published July 1, 2018

Reviews

[Kitty · Rating 3 out of 5]

have we reached peak Minu-sari?

mul ei ole sellele raamatule kõige vähematki ette heita! see on hästi kirjutatud, täidetud meeldiva respektiga eksabikaasa ja ta pere suhtes (okei, esines kaks kibedushetke ämma suunal, aga üldiselt on juhindutud põhimõttest, et kui pole midagi head öelda, ära ütle midagi), täidetud muusikaga (minu meelest teeb kõik need elan-välismaal raamatud tunduvalt paremaks see, kui autoril on mingi hobi või huvi, mis annab raamatule mingi teema ka, sest olgem ausad, see, et "elan välismaal" ei anna enamasti süžee mõõtu välja) ja väga armsasti on ka teismeline poeg nii tegelasena kui kirjutamisse kaasatud.

võibolla minu maitse kohta natuke palju oli juttu Eestist ja sellest, mida teevad Viinis autori eesti ja soome-ugri sõbrad - ma tulin Viinist lugema ja mitte sellest, kui mõnus on tegelikult ikkagi kiviklibune mererand või Prisma hilisõhtune lahtiolek. aga samas oli see ka kõik vähemalt kena ja positiivne.

ja siis ma panen ikkagi 3 punkti 5st, sest lihtsalt... see on mingi umbes kaheksakümnes Minu-raamat, mida ma loen, ja ta ei eristunud teistest piisavalt ja see pole üldse Viini ega autori süü, vaid mu enda ja vbla ka lugemisjärjekorra.

[Helje Malm · Rating 5 out of 5]

Üle pika aja parim raamat, mida lugenud olen. Eriti Minu-sarja raamatutest.
Nii-nii super. Olles ise peaaegu aasta Austrias elanud ja olles armunud Viini, tundsin ennastki mitmel hetkel ära.
Super tore, et Triinu on lahanud nii viinlaste kui ka eestlaste eripära, neid võrreldes ja tuues mitmeid näiteid, mis toob välja mõlemate tõelise pale. Toob kindlasti eestlastele äratundmisrõõmu ja nalja, lugedes, kui tõsi kirjutatu on :D
Super-super raamat. Soovitan kindlasti neile, kellel on mingi kogemus austerlaste, Viini, eestlaste ja/või saksa keelega.

[Reelika Raimet · Rating 4 out of 5]

https://raamaturiiulike.wordpress.com...

[Keilit · Rating 4 out of 5]

Ma olen vist ideaalne sihtrühm sellele raamatule. Väga palju uut ja huvitavat, millega saan nüüd ise lähemalt tutvust teha😌 Soovitan lugeda eriti enne Viini külastamist!!

[Triin Soom · Rating 5 out of 5]

Üks üle aegade parimaid Minu-sarja raamatuid. Ladusalt kirjutatud, igati humoorikas, sümpaatne ja informatiivne. Nüüd ei tahaks mitte ainult Viini turismireisile minna vaid tahaks kohe sinna elama kolida. :)

[Jessika · Rating 4 out of 5]

Väga armas ja südamlik lugu Viinist. Kuna käisin ise seal sel kevadel, ootasin rohkem äratundmisrõõmu just erinevate vaatamisväärsuste kirjelduste osas, kuid neid oli selles raamatus pigem vähe, sellegipoolest oli autor väga tabavalt kirjeldanud viinlaste elu ja olemust.

[Triinu · Rating 4 out of 5]

Minu arvamuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...

[Liis Tõnismäe · Rating 4 out of 5]

Inimesed otsivad Minu-sarjast väga erinevaid asju. Mina olen seda tüüpi, kes ei viitsi lugeda pikki kuivi detailseid ajaloolisi / poliitilisi kirjeldusi ning eelistan saada võõramaa elu kogemust just läbi autori isikliku igapäevaelu, kuhu sisse on põimitud ka veidi ajaloolist ja ühiskondlikku. Suhteliinid, mis osadele lugejatele üldse ei istu, mulle ka väga meeldivad :)

Ladusalt kirjutatud ja piisavalt põnev. Üsna kiirelt sai läbi, kulutatud aeg läks asja ette. Ei jätnud õhkama panevat vau-efekti nagu mõned Minu-sarja raamatud, aga üldises edetabelis minu jaoks kindlasti pigem ülemises otsas. Kohati küll oli tunne, et oleks tahtnud rohkem teada saada... Mille kohta täpselt, ei oska isegi öelda :)

[Epp Petrone · Rating 4 out of 5]

Nii, nagu iga inimene ja iga autor on erinev, nii on ka iga “Minu”-sarja raamat erinev. See siin on eelkõige helge ja mõnus lugemine. Vana hea Euroopa, keiserlikud roosiaiad, ballikleidid, tervitus-põsemuside-etiketid, aga seegi siin on 21. sajand, on põgenikekriisis Euroopa. Nii et liiga igavaks see helge ja mõnus küll ei lähe, pealegi on autor ise oma kõnelaadilt julge, (enese)irooniline, vürtsikas.

[Ene Sepp · Rating 3 out of 5]

Algul tundus, et nimesid ja autori isikliku elu on kuidagi liiga palju ja raamat ei läinud ega läinud käima. Jätsin paar päeva vahele ja jätkasin ning see mis algul häiris, oli tegelikult vägagi meeldiv ja tore ning kogu jutt oli kenasti tasakaalus. Ei teagi, mis putukas siis mind algul hammustanud oli.

Viin on muidugi tore linn. Minu sealviidetud kolme-nelja päeva ei anna muidugi autori 17 aastaga võrrelda. Kuid eks see võtabki aastaid, et linnast täiesti selge pilt saada ja end seal tõeliselt kodus tunda, mitte lihtsalt külaline olla. Kui nüüd järgmine kord Viini satun, on igal juhul veel paar mõtet juures, et kuhu tingimata minema peab ja mida nägema.

[Britt Suits · Rating 4 out of 5]

Triinu Viilukas läks 17 aastat tagasi Viini, sest oli kõrvuni armunud Austria noormehesse. Ta elab endiselt Viinis ning õpetab ülikoolis eesti keelt.

Raamat meeldis mulle. Õpetajatööst küll kuigi palju raamatus juttu polnud, aga mind see kuidagi ei kõigutanud. Raamatut oli kerge lugeda ja tekitas himu kirjeldatud paiku külastada. Ma pole külastanud raamatu põhilist tegevuskohta (Viini), kuid olen käinud Austrias, mistõttu viis raamat ka meenutuste radadele ning pani nii mõneski kohas kaasa noogutama.

[Riin · Rating 5 out of 5]

Üks parimaid "Minu sarja" raamatuid! Andis hea sisevaate Viini linna vaatamisväärsustest, kohtadest, mida külastada ning millal, viinlastest ning nende iseloomust/mentaliteedist :D, võrdlusi eestlaste-viinlastega jm. Ja autori elu/tegemisi oli ka huvitav lugeda ning ei varjutanud "Minu Viini" eesmärkki. Lugesin seda pärast oma reisi Viini/Austriasse, aga andis mulle inspiratsiooni juba järgmiseks reisiks Viini :)

[Vairo · Rating 5 out of 5]

Mosaiigitükike siit ja teine sealt, kokku koguneb huvitav sisevaade elust Viinis. Värvi annab juurde autori poeg ja temaga seotud teemad.
Teemade valdkond on lai, alates oreliõppest kuni kohtumiseni mõrvariga. Vahepeal saab alati osta mõned Viini saiakesed ja dürümi.
Ja tänu raamatule läksin Youtube vaatama, et millist muusikat on seal ansamblilt Wööt.

[Kristina Piltjai · Rating 5 out of 5]

Käisin hiljuti Viinis reisil ja hakkasin raamatut lugema peale reisi. Soovitan pigem enne reisi läbi lugeda. Igaljuhul Viin on minu uus lemmik linn ja ei suuda juba ära oodata, kuna ma sinna uuesti lähen. 🤩

[Lotte · Rating 4 out of 5]

3,75ish

[Mari · Rating 5 out of 5]

"Hmm, võib-olla seepärast meid, eestlasi, ongi nii vähe, et me kohvikus üksteisest pigem kaugele istume?"
Üle pika aja üks mõnusamaid Minu-sarja raamatuid :)

[Brenda Tarn · Rating 4 out of 5]

Teisel lugemisel oli äratundmist rohkem, sest nüüd ma ju elan päriselt Viinis ja tean peaaegu et täpselt, kus mingi paik asub. Väga mõnus lugemine oli, aga midagi jäi natuke häirima. ilmselt on see põhjustatud faktist, et ka mul on oma Viin ja see on natuke teine kui Triinu oma. Leberkäsesemmelit sööme ilmselt mõlemad sama hea meelega ja Karfiol kõlab tõesti ilusamat kui Blumenkohl.