«Suhkruvesi» viib rändama omapärasele mõttemaastikule, kus kuked kiruvad, koerad sülitavad väsinud haugatusi, tädid söövad pekki, leib lõhnab ja rammusaid mäluiiriseid mugides on neelata natuke valus.
«Elu on luule, hoia teda,» ütleb autor ning lisab: " …ja kirjuta, kirjuta kirju! Mõnel pealtnäha argisel real võib kord kellegi jaoks olla kullahind. Poeetiliste mõtiskluste raamat «Suhkruvesi» on minu esivanemate nõiavemp, mis sai raamatuks vanade laulikute vahelt välja pudenenud sedelikeste ning koltunud fotode lõhna ja lumma ajel."
Seda raamatut ei saanud pikalt lugeda. Tahtsin, et oleks rahulikult aega. "Suhkruvesi" on nagu fotoalbum, salmik, mälestuste päevik ja luuleraamat üheskoos. Nii ehmatavalt liigutav ja inspireeriv, et tahan endale ka täpselt sellist. Veel pole saanud. Aga ta tuleb, kindlasti tuleb.