"Perched on the northern rim of the Baltic States, one thing for which Estonia is known far and wide is its folklore collections, which are among some of the largest in the world. Another aspect that makes the country exceptional is that, in spite of urbanisation, modern Estonians are still enthralled by their forests, and half of the territory is wooded.
"Forests and fairy tales stand side by side in this book. Here, you will find stories about the forest and the humans, animals, and supernatural creatures that tread its paths. Fairy tales reveal what people hold dear, the observations they make, and what lies at the depths of their souls. Thus, the English-language title: Deep in the Forest. Compiled by Risto Järv and translated into English by Adam Cullen, each fairy tale in this collection can also be found in the Estonian Folklore Archives."
All I Really Need to Know I Learned in Estonian Fairy Tales Review of the English hardcover (2018) translation of the Estonian original Metsavaimu heategu: sada eesti muinasjuttu metsast ja meist (The Good Deed of the Forest Spirit: One Hundred Estonian Fairy Tales about the Forest and Us) (2016)
Deep in the Forest is a superb collection of Estonian folklore stories that has been selected and edited by Risto Järv. The hundred stories are sourced from folklore research expeditions dating from the late 19th century through to the 20th century, with each tale dated and documented with the name of the story-teller and the collecting field research archivist.
The stories are grouped in 10 sections of 10 stories each under general headings such as Creation Tales, Animals and Stories, Work and Wisdom, etc. The sections are all introduced by a brief essay by compiler Risto Järv with his commentary on the theme of the grouping. Each individual story has a selection of simple tiny (about 1 inch square) illustrations by Kadri Roosi picturing the main characters and/or objects of the tale.
The collection is well translated by veteran Estonian translator Adam Cullen and had absolutely no copy editing errors in it that I noticed (this latter issue is a regular bug-bear for me in English translations published outside of Estonia), so Estonian publisher Varrak's commitment and care to the project goes well beyond that of international publishers.
Links and Trivia It was interesting to read in the Afterword that compiler Risto Järv's first collaborative project with Estonian fairy tales was actually a French language edition: L'esprit de la forêt. Contes estoniens et seto (The Spirit of the Forest: Estonian and Seto Stories) (2011). His own compilation Metsavaimu heategu: sada eesti muinasjuttu metsast ja meist (2016) is the basis for this current English translation but was organized in a different order.
Trivia Examples of What I Learned in Estonian Fairy Tales - When you go walking in the forest and meet a grey old man, it is Vanapagan in disguise. i.e. Don't talk to strangers, even if they may have a benign outward appearance.
- If you sign a contract with Vanapagan, it will be with 3 drops of your own blood. i.e. When you make a deal with the devil, even if it is for future gain, you will have already given away a part of yourself.
- Contracts with Vanapagan are subject to renewal every seven years. i.e. It is never too late for redemption. Chances will come up on a regular basis.
- You can trick Vanapagan, even after several seven-year cycles, and still get out of the contract. i.e. Evil is often stupid as it has a narrow purpose. A wise person can still outwit evil.
- People do not live happily ever after, they only live until they die. i.e. Just a very frank ending to a dozen or more of these tales, where it says "If they have not died yet, then they are still living." instead of the standard "they lived happily ever after."
- Most things come in threes, three chances, three wishes, three sons, three daughters etc. i.e. Good things come in threes.
- Even if the third daughter or son is apparently foolish or lazy, they are the most likely to wed the prince or princess and inherit the kingdom. i.e. An Estonian variation on the meek shall inherit the earth.
- Of the forest animals, the fox is the one that will help you out of trouble. i.e. Your smartest and cleverest friend is the one that is your ideal ally.
- If a wolf asks you to chop down a tree so that it can eat whomever is hiding in the tree, the wolf is secretly planning to eat you next. i.e. Be careful if you aid evil, as it is likely going to turn around and betray you.
- Rabbits can be herded if you have a trick whistle that a grey old man in the woods gave you. i.e. You may gain knowledge from even the most evil circumstances.
Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa (lk. 5-6)
Folklorist Risto Järv on suure töö ära teinud ning Eesti Rahvaluule Arhiivi 10 000-st muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Kogumikus olevad muinasjutud on jagatud kümnesse alagruppi ehk "väikesteks saludeks": I Kodust metsa II Lood loomisest III Loomad ja lood IV Tööd ja tarkused V Mehed ja naised VI Ootamatud kohtumised VII Vaeslapsed ja vanemaarm VIII Tõde ja õigus IX Vastaseks Vanapagan X Metsast välja Lugeja liigub kodust laande, kohtub seal nii puude, loomade kui ka igasugu üleloomulike olenditega ning lõpuks läheb jälle metsast välja, koju tagasi. Iga peatüki ees on lühike sissejuhatus, mille soovitan kindlasti läbi lugeda, sest need on huvitavad ja annavad lugemiselamusele palju juurde. Kuigi mets on valitud lugude põhimotiiviks, on kogumikus olevad muinasjutud oma olemuselt väga erinevad. Lugude hulgas oli nii häid tuttavaid, kui ka päris võõraid, vägivalla tase on muinasjututi samuti erinev, sest nagu Risto Järv märgib:
Sügavamal metsas võib juhtuda hirmsaid lugusid, kuivõrd varasematel aegadel pole muinasjutud olnud sugugi ainult või eeskätt laste kõrvadele kuulamiseks (lk. 8)."
Meeste ja naiste alagrupis oli muinasjutt "Kuidas naist vaja õpetada", mis oli mu meelest kogumiku jõhkraim. Juhuks kui plaanite raamatus olevaid lugusid lapsele ette lugeda, siis selle soovitaksin küll kindlasti vahele jätta. Mu lemmikute hulka kuulusid näiteks "Rebase praad" ja "Noor külm ja vana külm". Kõiki muinasjutte soovitan tarbida väikeste koguste kaupa, sest muidu tekib lugudest üleküllastus ning kõik muutub ühtseks segapudruks. Ma lugesin maksimaalselt viis korraga ja siis järgmisel korral jätkasin. Seega, "Metsavaimu heategu" on jällegi ehedalt eestimaine raamat, mis ei sisalda roosamannavahulisi vaid meie "omasid" koduseid ja toredaid muinasjutte. Isegi kui te tunnete, et olete juba muinasjuttude jaoks liiga vana ning pole ka lapsi, kellele neid ette lugeda, siis soovitan siiski sisse piiluda ja lugeda, kasvõi lapsepõlve meeldetuletuseks. Mikita metsa raamat on ülipopulaarne, miks ei võiks siis lugeda ka muinasjutte, mis on osa meie kultuuripärandist. See raamat sobiks ideaalselt ka näiteks koolilõpetajale kingituseks. Mulle meeldisid ka raamatus olevad Kadri Roosi lustakad illustratsioonid ning sisusse mittepuutuvalt ka juba köites sees olev väike järjehoidja. Nii tore on, kui see kohe käepärast on.
Muist neist muinasjuttudest on vanad tuttavad, teised päris võõrad, aga kõiki ühendab metsamotiiv. Nii ongi selle teose lugemine, nagu autorgi väidab, rännak läbi paksu laane, alates metsaservast, ning liikudes aina sügavamale, kuni tee metsast välja jõuab.
Eesti muinasjutud on hoopis teisest puust kui lastele ilusaks räägitud Punamütsike, Lumivalguke, Okasroosike. Printse ja printsesse kohtab harva, pigem rändavad ringi erinevad metsloomad-linnud, kavalad talupojad ja muidugi Vanapagan. Samas on meil olemas variante ka tuntumatest lugudest: pilvedesse kasvav oavars, söödav majake, metsas eksinud lapsed, keda vanamoor nahka pistmiseks nuumab. Tegelased on metsaga seotud väga erineval moel: üks elab ise paksus laanes, teine eksib sinna ära, kolmanda tee viib metsast läbi, neljas tuleb abi otsima, viies saadetakse ülesannet täitma.
Häid sõnu on selle kogumiku kohta öelda palju. Mulle väga meeldis peatükkide liigendus ning eessõnad. Muinasjuttude valik oli rikkalik, lood väga erinevad: oli lollust, kurbust, kavalust, tarkust, nalja. Nii mõneski tegelases võis ära tunda iseenda või mõne tuttava. Üldiselt meeldisid mulle rohkem veidi pikemad lood ning 1-2leheküljelised nii palju emotsiooni ei pakkunud Minu vaieldamatu lemmik oli lugu kahest külmast, kes kaupmeest ning metsameest kimbutasid.
Muinasjutte peaks minu arvates lugema paar tükki korraga, muidu sulavad kõik üheks kokku, eriti just need lühemad. Kui igal õhtu üks lugeda, siis jagub sellest raamatust ju lausa 100 päevaks! Lugeda kindlasti soovitan, sest eesti muinasjuttudega just tihti kokku ei puutu ja tore oleks, kui need rohkem leviksid. Igaüks leiab siit kindlasti mõne loo, mis teda puudutab, ajab ta siis naerma või paneb mõtlema. Metsa kõrval on eestlastele oluline alati olnud ka meri, vahva oleks ka selle teemaga muinasjutte lugeda.
Sada puud on juba mets, sada lugu sellised, millest kergelt läbi ei näe.
Seekordne väljakutse "11x11" raamat oli mahu poolest (eriti väliste parameetrite järgi hinnates) tõeline VÄLJAKUTSE. Juunikuus 370 lk muinasjutte lugeda…aga tehtud. Ja päris lõbus ja hariv oli. Igatahes ei kasuta ma enam oma suhtluses kunagi ilusa elu võrdlemiseks väljendit: „ Elu nagu muinasjutus“, sest ilusast elust nendes muinasjuttudes eriti midagi kirja pandud ei olnud. Ikka tapeti, uputati, kägistati, lasti maha jne…Ka raamatukoguhoidjad peaksid selle raamatu laenutamisel lapsevanematele väga ettevaatlikud olema. Peale vaadates tunduvad head lühikesed lood lugemiseks enne uinumist, kuid mõne puhul tuli endalgi kananahk ihule, mis siis veel lastest rääkida. Muinasjutt „Krae“ lk 28 – Väikeste muudatustega Särgava rebase lugu. Muinasjutt „Mõisahärra küsimused“ lk 134 – Õpetlik lugu täiskasvanutele. Muinasjutt „Kangakuduja“ lk 183 – Püsivus viib sihile – hea lugu töö tegemise kohta. Muinasjutt „Karu õrn nina“ – lk 198 – 1963. aastal Tori kihelkonnas salvestatud lugu. Meeldisid vahetekstid. „Muinasjutt on kunst, ja nagu iga hea kunst oskab see rääkida otsekui midagi muud. Asjaolude kokkusattumisel räägib muinasjutt aga just sinust – ja siis on ta oma ülesande täinud. (lk 329)
This entire review has been hidden because of spoilers.
It was really interesting to see some of the Estonian fairytales and see how they are different from the ones in Sweden! Some of the stories actually reminded me of Swedish fairytales. I did find that most of the time it was kind of the same story but with a small difference in the plot so it felt like reading the same short story over and over again sometimes but other than that it was really interesting!!
Very poorly translated. The main reason why I read this collection was to find some fairytales to read aloud to my fifth graders. I quickly realized that many of these folk tales are not suitable for kids at all.
Muinasjutud on alati olnud osaks meie töödest ja tegemistest. Noorpõlves puutume nendega kokku teki all unejuttu kuulates. Hiljem saavad meist endist tavaliselt jutustajad voodi kõrval. Naiivitarist Punamütsike, saabastega kassivolask, vaenelaps oma käsikiviga ning muidugi metsa eksinud maiasmokad Hans ja Grete. Kõik need lood on meile tuttavad ning osake meie kultuurimälust.
Ennemuiste ei räägitud muinasjutte ainult lastele, vaid need pakkusid meelelahutust kõigile. Lastele ühed ja täiskasvanutele teised. Maitsed on ju erinevad! Täismees tahab kuulda lugu, kus on võimalik end peategelasega mingilgi tasandil võrrelda. Olgu selleks kõrtsis käimine, naisevõtt, vaene põli või kodus kriiskav tulehark. Ehk leiab muinasjutust lohutust ja abi ka oma probleemide vastu. Muinasjutus võib ju isegi loll rikkaks saada!
Üks kohti, kus eesti muinasjuttudes abi otsima minnakse ja tavaliselt ka saadakse on mets. Sarnaselt saunale on ka mets piirjooneks ning väravaks kahe maailma vahel. Metsas võid kohata Vanapaganat, metsavaime, Peeter Suurt, rääkivaid puid ning muidugi igat liiki karvaseid ja sulelisi. Osad neist on sõbralikud, teised jälle tahavad su vaest hingekest omale.
Muinasjutud omavad tavaliselt ka õpetlikku elementi. Ole lahke ja sulle tasutakse heldelt! Isiklikult eelistan muinasjutte, kuhu vanarahvas on kamaluga musta huumorit ja põrgulisi sisse seganud. Tõdemus, et "Elu ongi ebaõiglane!" on nende muinasjuttude kandvaks ideeks. Peategelasel tuleb sellega arvestada või sattuda järgmisena supipatta. Väiksed mustad mehikesed juba ootavadki kannatamatult Vanakurja käsku, et tuli üles teha. Ainsaks lohutuseks on teadmine, et metsas jääb ellu kavalam, mitte tugevam. Aga meie ei pea selle pärast suurt muretsema, sest Kaval-Ants on ju eesti rahva esiisa.
PS: Märkasin, et paljud muinasjutud kogumikus "Metsavaimu heategu" on kirja pandud Setomaal. Huvitav, kas minu vanaisa kuulis väikese poisina samuti neid lugusid ning kartis karja minnes metsarahvaga kokku põrgata? Mina oleksin küll kartnud ning kõik võlu- ja ussisõnad pähe õppinud.
Võiks vist öelda: oma ja hea. Ma tegelikult muinasjutte ei armasta, aga see käib eelkõige kunstmuinasjuttude kohta, eesti rahvamuinasjutud on hoopis teine tera. Siin on nii varasemast tuttavaid kui ka päris võõraid jutte, aga muidugi ka teistegi rahvaste muinasjuttudest tuntud motiive. Metsamotiivi kaudu väga erinevaid muinasjutte ühendav raamat moodustab ilusa terviku, samuti meeldisid mulle väga peatükkide saatesõnad.
Mulle väga meeldib selle raamatu tagaküljel toodud mõte, et muinasjutud räägivad sellest, mis inimestele oluline ja hingel ning et see, kas konkreetsed lood meid kõnetavad, sõltubki juba meist endist ja sellest, millises eluetapis parajasti oleme. Metsalood peaksid küll kõigile südamelähedased olema, sest on ju eestlane ikka eelkõige metsarahvas. Mets on meile pakkunud toitu, katet, varju ja lohutust. Kahjuks on küll kaasajal mõnegi jaoks mets muutunud hirmuäratavaks paigaks või puudub igasugune austus selle vastu. Viimastele teeksin küll selle raamatu kohustuslikuks lektüüriks. Need sada lugu ongi eelkõige rahvasuus elanud metsamuinasjutud. Rõõmustav oli tõdeda, et nii mõnigi lugu on tänu rahvajutu väljakutse eelnevatele raamatutele juba tuttav. Et inimene ikka endale hingelähedasest jutustama kipub, siis olid nii mõneski loos tegelasteks kuri mõisahärra ja muud asjamehed, talurahvast rõhunud teoorjus, vaesus ja viletsus. Teisalt pageti selle argisuse eest kuningatütardega ja lossidega imedemaale. Sõnad said suhu nii meile tavalised metsaloomad kui ka üleloomulikumad olendid. Mis seal salata, metsakartlikule võib mõni lugu seda hirmu veel juurde kruvida, kuid õnneks on olemas ka n-ö teetähised, mis hoiatavad, kui asjad liiga jubedaks minema kipuvad. Meeldis väga ka mõne loo mahlakas keel, sest ega vanarahvas just ilukõnet harrastanud ja s..t on ju ikkagi s..t. Loomulikult kohtas ka palju muinaslugudele tüüpilisi elemente nagu lollike noorem poeg, kellel hullupööra veab, või tragi ja tubli vaeslaps. Sarnaselt eelmisele rahvajutu raamatule lugesin sedagi Lõuna-Eesti maakodu kuuma suvepäeva roheluses. Hakkab vist juba traditsiooniks saama. Taaskord meeldis see kogumik mulle väga ja rahvajutu väljakutse hakkab üha rohkem vaimustust tekitama. Kui palju põnevat olen juba selle käigus avastanud ja teada saanud!
"Metsavaimu heategu" on siiani loetutest kõige ilusam raamat ja kõige huvitavamalt üles ehitatud teemadega ja väga huvitavate muinasjututeoreetiliste vahetekstidega. Kõige põnevamad jutud oli Ootamatutes kohtumistes. Väga meeldis ka, et iga jutu lõppu oli lisatud jutu saamiskoht ja esitaja/kirjapanija. Kuigi raamatus oli nii helgeid, kui süngeid jutte, olid ülekaalus ikkagi sünged, mis tekitab minus ikka ja jälle küsimuse, millest see tuleb. Miks peavad ühed jutustajad andma õpetliku iva edasi läbi hirmu, kui teised teevad seda nö ilma vitsata? Enim meeldisid ikka helged jutud ja neis olid tihti tegelaseks kuningatütred ja nende tulevased peiud, kes rääkisid näiteks lindude keelt. Lugu "Pannkook" oli ka väga vahva lugeda ja seda loeks meelsasti ka igas eas lapsele ette.
A beautiful illustrated collection of Estonian folktales centred around the forest. Particular favourites for me were: The Vanapagan stories, featuring a devil who is often outwitted by the protagonists, The Forest Trees Babel, a pourquoi story explaining why trees can no longer speak to humans How the Cuckoo came to be, a Juniper Tree type tale The Three Daughters, a very bizarre Fitcher's Bird type tale with a blood red cat and an...interesting variation on the bloody chamber.
This book lost a lot in translation. At least - so it seems. All in all, it was an enchanting collection of folk tales. Best read during summer, in the forest, listening to the world around you.