Eesti maffia. Organiseeritud kuritegevuse sünd taasiseseisvunud Eestis.

by Paavo Kangur

Selle raamatu kirjutamise ajal sai läbi vaadatud tuhandeid lehekülgi toimikuid ja sadu ajakirjanduses ilmunud artikleid. Vaevalt, et toimikud, süüdistuskokkuvõtted ja kohtuotsused kirjeldavad täit tõde, aga püüame siiski anda edasi pildi, mis näitab võimalikult tõetruult neid hoogsaid sündmusi, mille vallandas Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Uurimise ja süüdistuste koostamise ajal on teinekord kasutada raudkindlad tõendid, kuid vahel vaid ebamäärased vihjed või teadlikult loodud valeinformatsioon.

Eesti organiseeritud kuritegevuse sünd jäädvustas end ajastu mällu kolme sündmusega: Kibuvitsa baari lahing, Neste bensiinijaama tulistamine ja Vabaduse väljaku pommiplahvatus.

Organiseeritud kuritegevus on linnalegend, ütles üks prokurör hiljuti ja kahjuks ei ole tal õigus. Vist. Pigem on õigus neil, kes arvavad, et suur osa Eesti kuritegevusest on väikeriigist välja kolinud, et seda juhitakse näiteks Hispaaniast ja see tegutseb näiteks Skandinaavias ja Soomes, olles olemuselt täiesti rahvusvahelistunud. Samas on otsitud ühist rahapotti, sest kui on maffia, siis võiks olla ka ühiskassa, millest lahendatakse ühiseid probleeme. Politsei ei ole leidnud Assar Pauluse rahapada ega Nikolai Tarankovi spordikotti dollaritega. Äkki seda polnudki?

270 pages, Hardcover

First published January 1, 2018

Reviews

[Kristjan · Rating 3 out of 5]

Ootused olid kõvasti kõrgemal kui päris lugemiselamis, sest põhimõtteliselt on tegemist avalike allikate refereeringuga. Tore oli, et mõnede lugude puhul olid nende olulised, kuid vähemtuntud tegelased lahti kirjutatud, aga paljude lugude puhul käis lihtsalt üks nimepillamine, mis lõpuks mitte midagi ei öelnud.

Teine kummastust tekitanud koht oli Assar Pauluse loo juures, kus absoluutselt kõigi kuidagigi protsessidega seotud tüüpide karistused olid välja toodud stiilis "tema sai neli kuud tingimisi, tema aga kaks aastat ja kolm kuud reaalset vangistust, millest eeluurimise ajal oli muist juba ära kantud." No milleks on vaja kaks lehekülge seda heietust?

Positiivset kah: autor oli püüdnud lugusid kategoriseerida, vaatama ta sellele, et Eesti konnatiigis liuglevad mõned nimed ühest loost teise. Aga vähemalt aitas selline liigitamine kuidagi lugusid raamistada.

Ühesõnaga lugege, aga midagi tohutult uut siit teada ei saa.

[Lauri · Rating 3 out of 5]

Suht keskpärane ülevaade "eesti" "maffiast". Jutumärkides selletõttu, et autor annab mida lõpupoole, seda varjamatumalt mõista, et maffia asemel on tegu niisama suvaliste pättide kaootiliste jõukudega, tänapäeval isegi enam-vähem projektipõhine. Ja tema tõlgendus "organiseeritud kuritegevuse" viimasele paari-kolmekümnele aastale paneb tõesti uskuma, et mingit maffiat meil pole, pole kunagi olnud ega tulegi. On mõned kiirelt ja kergelt rikastuda tahtvad vähese hariduse ja/või kriminaalse minevikuga pättide kogumid ja ongi kõik. Raamat ise oli väheinformatiivne, pealiskaudne, suht igavalt kirjutatud ja koosnes suures osas vist vanadest Eesti Ekspressi artiklitest. Eks ta korra kättevõtmiseks kõlbab aga üldiselt, ei midagi erilist.

[King · Rating 2 out of 5]

Tjah, Paavo Kanguri nime nähes autorina raamatukaanel oli juba ette teada ega siit mingit väga elamust ei saa. Nii oligi, tegu siis põhimõtteliselt ajakirjanduses avaldatud artiklite kogumikuga, tore on aga midagi uut küll ei olnud. Lisakommentaarid mis Paavo oli ise oma peaga kirjutanud olid üsna asjatundmatud ja kollasele ajakirjandusele iseloomulikud. A jah, Paavo Kangur, ega ei oodanud ka midagi erilist.

Peatükkide vahele oli veel toodud tsitaate Ristiisast ja Gomorrast ja Viimasest Narcost, no ma ei tea, esiteks näitab selline valik, et autor on suht piiratud lugemusega ja teiseks on maailma maffia siiski valgusaastate kaugusel mis meil siin toimus omal ajal. Ja ma olen ise arutanud ühe "eestimaffialasega" sel teemal, nimelt kui Ristiisa ilmus eestikeeles siis sai arutatud ja tüüp kellega ma seda arutasin oli sama meelt, et ikka väga erinevad maailmad on ( ja lubas kõik maha tappa, kes teisiti arvavad ).

[Madis Must(s) · Rating 4 out of 5]

Raamat, mis käib käsikäes "Eesti oligarhiaga". "Oligarhia" kirjeldab neid, kes said 90ndatel ja 00ndatel rikkaks väiksema verega, "Maffia" neid, kes suurema verega.

Põgus ülevaade põhilistest Eesti pättidest on igatahes saadud, kriitika tegemise võimaluse jätan taaskord kriitikutele. Oligarhide raamat meeldis rohkem.

Huvitav järeldus oli see, et juba mõnda aega on kohalik maffia virelenud ressursipuuduse käes. Riigi jõustruktuurid on tugevad, endised kõva nimega mafiosnikud tegelevad siin mingite pisivõlgade sissenõudmisega ja pakuvad muu maailma pättidele allhankekuritegevuse teenust – näiteks nagu üks kuulsam Iirimaal ja Leedus mõrvamas.

[Margus · Rating 2 out of 5]

Artiklitest ja toimikutest kokku klopsitud. Autor ise mingit lisaväärtust juurde ei anna

[Aet Altement · Rating 3 out of 5]

Raamatus on kokku võetud Eesti maffia "elulugu". Üldises plaanis jäi minu jaoks veidi nõrgaks. See oli aeg, mil mina olin teismeline ja päris tihti sai ajalehest igasuguseid koledusi lugeda. Mait Metsamaa mõrvamise ajal elasin ise Lastekodu tänaval ja mõtlesin, et kas see püssiga tüüp käib seal ikka ringi ja laseb kõik maha, kes ringi liiguvad. Keskturust oli ka üsna vähe juttu. Oleks saanud tunduvalt mahlasema teose veidi rohkem pingutades. Pigem vist oligi ajaleheartiklite kogumik. Samas oli hea, et asjad olid kategoriseeritud ja seostatud. Kes samal ajal elanud pole, see ilmselt saab üksjagu infot. Ise uurimustööd tehes leiab muidugi palju rohkem ja palju huvitavamat teavet. No selline, kõlbab kah raamat. Lugemine edenes vähemalt kiiresti.