What do you think?
Rate this book
Minu... #115
Minu Kuuba: Kaheksa kuud salsarütmis
Miks just Kuuba? Hispaania keelt oleksin saanud ju õppida ka mujal? Aga Kuuba on eriline koht planeedil. Teist sellist kombinatsiooni ei ole: nõukogude aja hõnguline lõbus minevikumäng kirglikus Kariibi mere soustis.
Elust pulbitsevat unikaalset Kuubat tuleb otsida kodudest, tänavalt ja rahva seast, mitte kuurortidest. Sellesse maailma avab uksed Kuuba isikutunnistus ja hispaania keel. Kes on jintero’d ja kuidas end nende eest hoida? Kas rolleriga saab sõita paari tuhande meetri kõrguse mäe tippu? Kuidas panna puujalg salsat tantsima? Miks on igal kuubalasel sugulane välismaal? Kuidas pääseda üle USA piiri? Ja muidugi rumm, sigarid, retroautod ja kuumad kuubalannad…
Finantskonsultandi tööst puhkamise ja hispaania keele õppimise soovist alguse saanud Kuubaseiklus oli armumine, mis sai sõpruseks ja muutis mu elu.
Elust pulbitsevat unikaalset Kuubat tuleb otsida kodudest, tänavalt ja rahva seast, mitte kuurortidest. Sellesse maailma avab uksed Kuuba isikutunnistus ja hispaania keel. Kes on jintero’d ja kuidas end nende eest hoida? Kas rolleriga saab sõita paari tuhande meetri kõrguse mäe tippu? Kuidas panna puujalg salsat tantsima? Miks on igal kuubalasel sugulane välismaal? Kuidas pääseda üle USA piiri? Ja muidugi rumm, sigarid, retroautod ja kuumad kuubalannad…
Finantskonsultandi tööst puhkamise ja hispaania keele õppimise soovist alguse saanud Kuubaseiklus oli armumine, mis sai sõpruseks ja muutis mu elu.
- GenresTravel
232 pages, Paperback
First published September 29, 2018
2 people are currently reading
56 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 12 of 12 reviews
April 7, 2020
http://www.hyperebaaktiivne.ee/2020/0...
Viimane kord raamatukogu külastades haarasin Minu-sarja riiulilt kaasa veel teisegi teose, mille olin endale lugemisväärseks märkinud. Ega ma täpselt ei mäletagi, kust Rain Urbsalu "Minu Kuuba. Kaheksa kuud salsarütmis" mulle silma või kõrva on jäänud. Kuubaga ei seo mind mitte miski.
2015, Havanna, Kuuba. Rain Urbsalu on kümme aastat töötanud finantsnõustajana ning vajab vaheldust. Meest huvitavad Kesk- ja Lõuna-Ameerika riigid, kus ta hea meelega omapea reisiks, kuid selleks oleks vaja hispaania keel suhu saada. Niisiis otsustab ta suunduda Kuubale, et seda Havanna ülikoolis õppida. Lisaks hakkab mees käima salsatundides. Ülejäänud aja veedab ta kohaliku eluga tutvudes, võimalikult palju uut keelt praktiseerides ning avastades neid Kuuba nurgataguseid, kuhu tavaturist ei satu.
Kuubal on palju pakkuda, kuid seda ei tooda sulle kandikul ette, see tuleb ise avastada. Parimad ja huvitavaimad kohad ei ole märgitud ühelgi kaardil. Nende leidmiseks on vaja varuda aega ja kannatust ning hoida meeled avatud. Kuubat on vaja hinnata ja kogeda kõigi meeltega. Eripalgelist ja elust pulbitsevat ning endasse haaravat Kuubat tuleb otsida kuubalaste kodudest, tänavalt ja rahva seast, mitte kuurortidest.
Mulle väga meeldib Minu-sarja juures, kuidas lisaks kaugete maade lähedamale toomisele saavad südikad inimesed võimaluse tutvustada erinevaid viise reisimiseks või põhjuseid, mis välismaale saadavad. "Minu Kuuba" fookus on välismaale minek võõra keele suhu saamiseks. Urbsalu kirjeldab põhjalikult nii kadalippu, mis tuli läbida, et see võimalikuks saaks, kui ka õpingute kulgemist. See kogemus oli vägev ning mulle väga meeldis selline ootamatu idee! Oleks ma ka nii julge, võtaks kindlasti õppust, aga ma ei ole veel oma eestlaslikust võõrkeele purssimise hirmust üle saanud.
Selles raamatus oli just nagu kõik olemas - piisavalt tavapäratuid seiklusi, parajalt isiklikke kogemusi, huvitavaid fakte ja nippe turistitamiseks. Ometi ei jätnud "Minu Kuuba" mulle mingit erilist emotsiooni. Kuigi jutt oli ladus ja kohad huvitavad, jäid nad kuidagi... Kaugeks? Raske oli suhestuda. Võib-olla sai takistuseks see, et autor oli meessoost ning minu huvid ei kattunud 100% tema omadega. Mehe seiklustest meeldis mulle kõige rohkem hirmpikk rongisõit ning hommikune mägimatk. Urbsalu materdab ka ennast tublisti, kõneldes, kuidas ta orienteeruda ei oska või paraja sulina korduvalt soovitusi-käske eirab. Sellest igaüks avalikult kirjutada ei julge. Kõige igavam osa raamatust keskendus pidudele.
Paar fakti/nippi sai ka kõrva taha pandud
Tänavatel kõndides tuleb tähele panna, et mitte põrandapesuveega pihta saada.
Poodides võib veepudeli leidmisega raskusi olla, aga rummi on alati.
Samuti ei ole poes normaalseid piimatooteid.
Kuubalased jala ei käi.
MasterCardiga ei saa maksta, nii et tuleks varuda sularaha.
Kuubas on kasutusel kaks erinevat peesot
Eelistada kodumajutusi hotellidele.
Varsti võtan käsile Mark Kurlansky "Havanna", nii et eks näis, kuidas järgmine kohtumine Kuubaga läheb.
"Minu Kuuba" pajatab Rain Urbsalu kaheksakuulisest Kuuba kogemusest, hispaania keele õpingutest, kohalikust elust ja inimestest. Autori seiklustest oli küll huvitav lugeda, kuid need ei tekitanud minus muud vaimustust kui see, et idee välismaale keelt õppima minna oli vägev. Uuesti ma seda raamatut ei loeks. Kuuba-huvilistele aga soovitan ja eriti võiks see raamat meeldida meestele, kes ehk Urbsaluga rohkem samal lainel on!
Viimane kord raamatukogu külastades haarasin Minu-sarja riiulilt kaasa veel teisegi teose, mille olin endale lugemisväärseks märkinud. Ega ma täpselt ei mäletagi, kust Rain Urbsalu "Minu Kuuba. Kaheksa kuud salsarütmis" mulle silma või kõrva on jäänud. Kuubaga ei seo mind mitte miski.
2015, Havanna, Kuuba. Rain Urbsalu on kümme aastat töötanud finantsnõustajana ning vajab vaheldust. Meest huvitavad Kesk- ja Lõuna-Ameerika riigid, kus ta hea meelega omapea reisiks, kuid selleks oleks vaja hispaania keel suhu saada. Niisiis otsustab ta suunduda Kuubale, et seda Havanna ülikoolis õppida. Lisaks hakkab mees käima salsatundides. Ülejäänud aja veedab ta kohaliku eluga tutvudes, võimalikult palju uut keelt praktiseerides ning avastades neid Kuuba nurgataguseid, kuhu tavaturist ei satu.
Kuubal on palju pakkuda, kuid seda ei tooda sulle kandikul ette, see tuleb ise avastada. Parimad ja huvitavaimad kohad ei ole märgitud ühelgi kaardil. Nende leidmiseks on vaja varuda aega ja kannatust ning hoida meeled avatud. Kuubat on vaja hinnata ja kogeda kõigi meeltega. Eripalgelist ja elust pulbitsevat ning endasse haaravat Kuubat tuleb otsida kuubalaste kodudest, tänavalt ja rahva seast, mitte kuurortidest.
Mulle väga meeldib Minu-sarja juures, kuidas lisaks kaugete maade lähedamale toomisele saavad südikad inimesed võimaluse tutvustada erinevaid viise reisimiseks või põhjuseid, mis välismaale saadavad. "Minu Kuuba" fookus on välismaale minek võõra keele suhu saamiseks. Urbsalu kirjeldab põhjalikult nii kadalippu, mis tuli läbida, et see võimalikuks saaks, kui ka õpingute kulgemist. See kogemus oli vägev ning mulle väga meeldis selline ootamatu idee! Oleks ma ka nii julge, võtaks kindlasti õppust, aga ma ei ole veel oma eestlaslikust võõrkeele purssimise hirmust üle saanud.
Selles raamatus oli just nagu kõik olemas - piisavalt tavapäratuid seiklusi, parajalt isiklikke kogemusi, huvitavaid fakte ja nippe turistitamiseks. Ometi ei jätnud "Minu Kuuba" mulle mingit erilist emotsiooni. Kuigi jutt oli ladus ja kohad huvitavad, jäid nad kuidagi... Kaugeks? Raske oli suhestuda. Võib-olla sai takistuseks see, et autor oli meessoost ning minu huvid ei kattunud 100% tema omadega. Mehe seiklustest meeldis mulle kõige rohkem hirmpikk rongisõit ning hommikune mägimatk. Urbsalu materdab ka ennast tublisti, kõneldes, kuidas ta orienteeruda ei oska või paraja sulina korduvalt soovitusi-käske eirab. Sellest igaüks avalikult kirjutada ei julge. Kõige igavam osa raamatust keskendus pidudele.
Paar fakti/nippi sai ka kõrva taha pandud
Tänavatel kõndides tuleb tähele panna, et mitte põrandapesuveega pihta saada.
Poodides võib veepudeli leidmisega raskusi olla, aga rummi on alati.
Samuti ei ole poes normaalseid piimatooteid.
Kuubalased jala ei käi.
MasterCardiga ei saa maksta, nii et tuleks varuda sularaha.
Kuubas on kasutusel kaks erinevat peesot
Eelistada kodumajutusi hotellidele.
Varsti võtan käsile Mark Kurlansky "Havanna", nii et eks näis, kuidas järgmine kohtumine Kuubaga läheb.
"Minu Kuuba" pajatab Rain Urbsalu kaheksakuulisest Kuuba kogemusest, hispaania keele õpingutest, kohalikust elust ja inimestest. Autori seiklustest oli küll huvitav lugeda, kuid need ei tekitanud minus muud vaimustust kui see, et idee välismaale keelt õppima minna oli vägev. Uuesti ma seda raamatut ei loeks. Kuuba-huvilistele aga soovitan ja eriti võiks see raamat meeldida meestele, kes ehk Urbsaluga rohkem samal lainel on!
July 27, 2021
Kuuba oma kontrastidega tundus lugema asudes paljulubav. Õnnetuseks pole aga selle raamatu kohta küll muud öelda, kui tõdeda võõrkeeles: prosta, väga prosta. Eks Minu-sarja mõte ongi lihtsalt lugusid jutustada ja sellega saab autor hakkama. Samas on ju sarjas ilmunud palju raamatuid, mille keelekasutus ja kogemusejagamine on olnud nauditav.
Mõned raamatus kirjeldatud seiklused olid muidugi toredad, eriti need, mis puudutasid mägedesse ronimist. Nende kirjeldustes suutis autor olla huvitav ja haarav, hakka või uskuma, et kannatused tõesti kaunistavad inimest. Või siis vähemalt Kuuba raamatut. Teisalt on ilmselt mõttega lugejale omamoodi katsumus toime tulla autori pidevate vasturääkivustega. Küll teatatakse, et Eestis on tänu rikkusele tekkinud õpitud abitus, kuid Kuuba rahvas on tegus ja nutikas… et siis peagi lugeda, kuidas looderdamine ja viilimine on tavaline. Või pidev teiste turistide halvustamine, ise samas samuti turistide teenuseid kasutades. Või Kuuba autentsusele viitamine, mis on ju otsene vaesuse tagajärg. Vaesus teeb omakorda aga autori kurvaks, kuid siiski pelgab ta Kuuba avanemist maailmale. Ja kuigi ta soovib, et Kuuba selliseks jääks, esitab autor oma sotsialistist õpetajale kirgliku kapitalismi toetava loengu. Peab siiski tõdema, et need vasturääkivused olid kohati toredad, sai veidigi itsitada.
Ja mõnele ehk meeldib ka keelekasutus, kus kõhuprobleemide korral on vaja ikka mitu korda p-tähega sõna kasutada, minul aga tekitas see raamat tohutu vajaduse lugeda nüüd ruttu midagi päriselt head :)
Mõned raamatus kirjeldatud seiklused olid muidugi toredad, eriti need, mis puudutasid mägedesse ronimist. Nende kirjeldustes suutis autor olla huvitav ja haarav, hakka või uskuma, et kannatused tõesti kaunistavad inimest. Või siis vähemalt Kuuba raamatut. Teisalt on ilmselt mõttega lugejale omamoodi katsumus toime tulla autori pidevate vasturääkivustega. Küll teatatakse, et Eestis on tänu rikkusele tekkinud õpitud abitus, kuid Kuuba rahvas on tegus ja nutikas… et siis peagi lugeda, kuidas looderdamine ja viilimine on tavaline. Või pidev teiste turistide halvustamine, ise samas samuti turistide teenuseid kasutades. Või Kuuba autentsusele viitamine, mis on ju otsene vaesuse tagajärg. Vaesus teeb omakorda aga autori kurvaks, kuid siiski pelgab ta Kuuba avanemist maailmale. Ja kuigi ta soovib, et Kuuba selliseks jääks, esitab autor oma sotsialistist õpetajale kirgliku kapitalismi toetava loengu. Peab siiski tõdema, et need vasturääkivused olid kohati toredad, sai veidigi itsitada.
Ja mõnele ehk meeldib ka keelekasutus, kus kõhuprobleemide korral on vaja ikka mitu korda p-tähega sõna kasutada, minul aga tekitas see raamat tohutu vajaduse lugeda nüüd ruttu midagi päriselt head :)
September 26, 2023
Teine "Minu ..." sarja raamat, mida lugesin ja seda peamiselt põhjusel, et koolivennana tean Raini varasemast. Kuubaga mul seost ei ole, ehkki reisiplaanides on ta tükk aega kusagil esimese kümne seas figureerinud. Paraku tuleb pidevalt muud vahele.
Esimese raamatu kohta pole väga hull, ehkki stiili kallal peaks muidugi tööd tegema. Päris tihti tundub, et autor kasutab korduvalt samasid väljendeid, rahvalikust kõnepruugist pärit ütlusi, mis ühel hetkel muutus imelikuks ja siis juba naljakaks. Kuidagi imelikult palju on juttu tagumikust ja sellega seonduvast. Natuke kõhedusttekitavalt ausalt mõjub raamat ka.
Positiivse koha pealt peaks kindlasti välja tooma hea ülevaate Kuuba elust. Inimesele, kes pole seda riiki kunagi külastanud, võib Kuuba reisi planeerides kindlasti soovitada. Hinnad, võrdlused, käitumismustrid, transpordivõimalused, majutusvõimalused jms on kenasti lahti seletatud ja isegi päikesepiste ning taskuvaraste eest hoiatatud.
Huvitav, et ma tunnen, et miski on selles raamatus justkui selgelt puudu, ehkki ma samas ei oska öelda, mis. Võib-olla on lihtsalt kõik liiga maalähedane, liiga raamatupidajalikult täpne ja aus. Fantaasiale ruumi ei jää. Iseenesest ju seiklusi on, isegi naisi ja mäluauk, aga need ei ole seikluslikult ega romantiliselt kirja pandud. Mingist hetkest muutub tsipa veidraks ka iga euro üle arve pidamine ja tingimine.
Aga jah, see Kuubale kolimine ja raamatu kirjutamine on juba palju rohkem kui enamus eestlasi ette võtaks, seega respekt autorile!
Esimese raamatu kohta pole väga hull, ehkki stiili kallal peaks muidugi tööd tegema. Päris tihti tundub, et autor kasutab korduvalt samasid väljendeid, rahvalikust kõnepruugist pärit ütlusi, mis ühel hetkel muutus imelikuks ja siis juba naljakaks. Kuidagi imelikult palju on juttu tagumikust ja sellega seonduvast. Natuke kõhedusttekitavalt ausalt mõjub raamat ka.
Positiivse koha pealt peaks kindlasti välja tooma hea ülevaate Kuuba elust. Inimesele, kes pole seda riiki kunagi külastanud, võib Kuuba reisi planeerides kindlasti soovitada. Hinnad, võrdlused, käitumismustrid, transpordivõimalused, majutusvõimalused jms on kenasti lahti seletatud ja isegi päikesepiste ning taskuvaraste eest hoiatatud.
Huvitav, et ma tunnen, et miski on selles raamatus justkui selgelt puudu, ehkki ma samas ei oska öelda, mis. Võib-olla on lihtsalt kõik liiga maalähedane, liiga raamatupidajalikult täpne ja aus. Fantaasiale ruumi ei jää. Iseenesest ju seiklusi on, isegi naisi ja mäluauk, aga need ei ole seikluslikult ega romantiliselt kirja pandud. Mingist hetkest muutub tsipa veidraks ka iga euro üle arve pidamine ja tingimine.
Aga jah, see Kuubale kolimine ja raamatu kirjutamine on juba palju rohkem kui enamus eestlasi ette võtaks, seega respekt autorile!
June 17, 2019
"Minu" sarja keskmike hulka kuuluv raamat minu jaoks. Päris elumuutev ning lugema sundiv ei olnud, aga samas ei tekkinud ka tunnet nagu tahaks raamatu käest ära visata. Ülevaate Kuuba eluolust (ning rohkemast kui vaid Havanna) sai ikkagi kätte ning kui oleks kunagi võimalik sinna minna, siis laenutaks raamatu tõenäoliselt uuesti ja saaks šnitti võtta, et kus peatuda ja mida külastada.
Millega pean nõustuma, on see et eestlane ei ole vist tõesti enam harjunud järjekorras seisma. See on nagu isiklik solvang, et mis mõttes peab järjekorras passima ja ootama ning kas tõesti ei saa siis asju efektiivsemalt lahendatud?! Muidugi, seda lugesin ma just siis, kui ise järjekorras seisin. USAs on nimelt apteekides selline süsteem, et kõigepealt seisad järjekorras, et oma ravimiretsept ära anda, siis teed 20-60min aega parajaks ja siis seisad teises järjekorras, et ravim kätte saada (ja loodad, et see on valmis). Ma siis torisesin järjekorras passides abikaasale, et USA on ikka nii Kuuba moodi.
Millega pean nõustuma, on see et eestlane ei ole vist tõesti enam harjunud järjekorras seisma. See on nagu isiklik solvang, et mis mõttes peab järjekorras passima ja ootama ning kas tõesti ei saa siis asju efektiivsemalt lahendatud?! Muidugi, seda lugesin ma just siis, kui ise järjekorras seisin. USAs on nimelt apteekides selline süsteem, et kõigepealt seisad järjekorras, et oma ravimiretsept ära anda, siis teed 20-60min aega parajaks ja siis seisad teises järjekorras, et ravim kätte saada (ja loodad, et see on valmis). Ma siis torisesin järjekorras passides abikaasale, et USA on ikka nii Kuuba moodi.
November 5, 2018
Oma nähtamatut kaabut kergitan ma autori ees eelkõige kahel põhjusel. Esmalt, et ta leige suhtlejana (see pole mingi kohvipaksu pealt oma suva järgi kaabitud hinnang, vaid ta kirjutab ise sellest) kaheksaks kuuks üldse Kuubale läks ja seal nii ekstravertset elu elas; seal ju ei ole võimalik väga oma sisemaailma siplema end unustada. Ja teiseks... vat Minu-sarja puhul on meestepõuast ikka ja alati räägitud. Ma ei tea päris täpselt seda kirjastusetüdrukute salaelu, aga vahel ma kahtlustan, et neil on ööpäevaringselt antennid häälestatud väljamaal hulkuvaid ja kirjasõna valdavaid mehi püüdmas. Mul on küll arvepidamine vist sassi läinud, aga pakun, et nii umbes 25-30 korral on see neil ka õnneks läinud juba). No ja siis neid meesinimesi, kelle nad oma võrku on püüdnud, neid on mitut masti olnud, osad on ikka igavad ja pehmod ka olnud, ent olgem ausad, enamus värvikamaid ja muhedamaid on just isaste sulest tulnud (Island, Amazonas, Kambodža, Tenerife). Ja nagu minu aastate pikkused vaatlustulemused on näidanud, siis ongi (nais)lugejatele enamasti imponeerinud meeste julgem ja avatum väljaütlemine. Otsa tegi selles osas lahti vist juba Minu Island ja Tarvo Nõmm. Selles osas õigustab Urbsalu lugejate ootuseid sajaprotsendiliselt. Ta nimetab mitmeidki asju õigete nimedega ja lisaks toob sisse teemad, mida - ma tean üsna kindlalt! - Minu-sarja autorid püüavad maha salata või neist üle libiseda. Tunnustan selle eest! Ei ole meeldiv ja lihtne neist asjust kirjutada, aga lugejal lugeda jällegi on :)
Muus osas, suhteliselt päevikulik lähenemine. Kellele see istub, kellele mitte, maitse asi, eks ole. Reisil näppu võtmiseks ilmselt vägagi paslik, samas tugitoolis lugedes ma ei viitsi iga mäe otsa ronida (aga ma taas rõhutan, et see on minu personaalne kiiks, sport on saatanast ja kõik need muud elutõed, millest ma juhindun).
Muus osas, suhteliselt päevikulik lähenemine. Kellele see istub, kellele mitte, maitse asi, eks ole. Reisil näppu võtmiseks ilmselt vägagi paslik, samas tugitoolis lugedes ma ei viitsi iga mäe otsa ronida (aga ma taas rõhutan, et see on minu personaalne kiiks, sport on saatanast ja kõik need muud elutõed, millest ma juhindun).
February 10, 2019
Mõnus ja lihtne lugemine, sai Kuuba eluolust pisut aimu küll :)
Mulle meeldivad rohkem need Minu-sarja raamatud, kus autor on võõrsile läinud ja jäänudki, või siis vähemasti pikemalt elanud, siis on asjal kuidagi teine mõõde... Aga kaheksa kuuga jõudis autor ka päris palju näha ja teha ja kirja panna.
Mulle meeldivad rohkem need Minu-sarja raamatud, kus autor on võõrsile läinud ja jäänudki, või siis vähemasti pikemalt elanud, siis on asjal kuidagi teine mõõde... Aga kaheksa kuuga jõudis autor ka päris palju näha ja teha ja kirja panna.
August 11, 2020
Mõnus suvine lugemine, head lühikesed peatükid ja hästi liigendatud teemad. Põhjamaiselt kinnine eestlane läheb Kuubale, et õppida hispaania keelt. Elab kohaliku juures, kes pakub majutust ning seikleb lisaks pealinnale ka kogu saarel. Huvitavaid lugusid nii kohalike kaunitaride kui muu elu olu kohta.
January 25, 2019
Kuidagi pinnapealseks ja monotoonseks jäi see lugemiselamus... Samas oli hea võrrelda praegust Kuuba elu-olu enda enam kui 10 aasta taguse Kuuba-kogemusega. Tundub, et väga palju just muutunud ei ole.
November 16, 2018
Väga ladusalt, hästi ja informatiivselt kirjutatud raamat. Raamatupidajast ei oleks osanud seda oodata. :)
August 25, 2024
Vaba noormehe eneseotsingud ja reisid läbi kuuba. Lihtne lugemine, kuigi kuuba hinge see raamat just palju ei ava, seiklusi seevastu jagub kuhjaga ja veel!
June 19, 2022
Raamat stiilis käisin seal-tegin toda. Loetav, on muhedaid hetki ka.
May 22, 2025
Rain otsustas elada 2015. aastal 8 kuud Kuubal, et õppida seal hispaania keelt, nautida kohalikku eluolu ning puhata kontoritööst, mis tal Eestis olemas oli. See raamat andis minu jaoks päris hästi edasi kuubalaste iseloomu ja olemist, sest just inimestest ja inimsuhetest on siin juttu omajagu. Kaheksa seiklusrikka kuu sisse mahtus Rainil seal ka pidutsemist, veidi ringi reisimist ning omajagu õppetunde. Lugemine edenes kiiresti ja vaatamata sellele, et kohati mulle autori kõnepruuk veidi vastumeelne oli, pean seda ikkagi mõnusaks lugemiseks.
“Salsa üks tähendustest hispaania keeles on ‘kaste’. Mulle on jäänudki mulje, et salsa on Kuubal elukaste, mis annab argielule vürtsi. Kui sa salsat ei tantsi, oleks sul nagu haigus küljes.”
“Salsa üks tähendustest hispaania keeles on ‘kaste’. Mulle on jäänudki mulje, et salsa on Kuubal elukaste, mis annab argielule vürtsi. Kui sa salsat ei tantsi, oleks sul nagu haigus küljes.”
Displaying 1 - 12 of 12 reviews