"Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. See oli aeg, kui kalurid püüdsid kala kaugetel Aafrika randadel ja selliste laevadega, mille pardale praeguseid meremehi ei meelitaks mingi nipiga. See oli aeg, kui Moskva jagas püügilimiiti, kui Kalurite Liidus pistsid üleliiduliste fondide jagamise pärast rinda kalurikolhooside esimehed, kui võisteldi kvartalipreemiate, autoostulubade ja üleliiduliste sotstöö punalippude pärast. See oli aeg, kui igasuguste (pseudo)tõdedega püüti luua paremaid töö- ja elutingimusi oma kolhoosi inimestele. See oli aeg, kui kommunistlik partei oli juhtiv jõud, mille direktiivid kuulati ära, lasti ühest kõrvast sisse ja valati teisest välja ning toimetati oma toimetusi edasi.
Raamat ilmus 2018, siis ei leidnud aega ja raamat ei kutsunud ka...Nüüd, kui ilmus III osa, tekkis huvi, et mis ja kuidas. Ma ei igatse taga nõukaaega, aga nostalgiapäevad on minu teema ja mis siis selles halba on? Nõukaajal omad reeglid, Porto Franko omanikel omad, paralleele kuipalju. Sain mitukümmend korda targemaks noodatõmbamise tehnikas, meremeeste hingeelus. Ootan huviga, mis saab edasi lapseootel Anust ja kolhoosiesimehest Aivarist. Kas noor kapten Jaak, kelle alluvusse kuulus 26 meest laevas, leiab oma tee nii töös kui ka armastuses...Lembit Uustulnd kirjutab hästi, mönus saare keel (Kärna Ärni tuleb silme ette). Põhiline soovitus seda raamatut lugema hakates - närige läbi esimesed 50 lehekülge ning siis olete reel! "Pootsmani arvates oli kuival maal nii palju põhjuseta sekeldamist ja kaootilist sebimist, et see lausa sundis mõtete korrastamiseks pudelist pidet võtma." (lk 10)
This entire review has been hidden because of spoilers.
„Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. Saaremaa ühismajandi „Kaluri poeg” laevad püüavad merehõbedat nii rannikumerest, kui Aafrikast, ning eksootiliste sihtide lähedus eesti meremehele oli minu jaoks ootamatu ning väga põnev lugeda.
Lugu hargneb kahe peategelase eludes: Romaan algab noore kapteni Jaak Volmeri ametisseasumisega ning jälgib tema arengut püügireisil ohtlikes vetes. Paralleelselt jälgime kolhoosi esimehe Aivar Singi edulise karjääri ning luhtunud abielu samaaegset idanemist ja närtsimist, ja kirjeldatakse väga tundeliselt (ning kohati väga detailselt) mõlema noormehe rohkem või vähem tormilisi afääre merel ja maismaal.
"Kapten" on väga mõnus lugemine kerge meelelahutusena - on armastust, põnevaid konflikte, seksi, kaklusi, rämedat meremehehuumorit, paremaks inimeseks saamise lugusid, nii naiselikku kui mehelikku energiat ja kapaga huumorit. Autor on kirjutanud oskuslikult, haaravalt, ning jätnud piisavalt lahtisi otsi, et jätkata kahe raamatuga - nii kapten Volmeri püügireisi edusse kui Aivar Singi käekäiku on romaani lõpuks tekkinud tõeline emotsionaalne investeering. Ootan juba suure huviga järgmist osa.