Eesti tunne

by Doris Kareva (Compiler), Piia Ruber (Illustrator)

"Igaühel on oma Eesti. Igal ajastul on oma tundetoon. Üle 400 laulu ja luuletuse on selles raamatus põimitud omamoodi kirivööks, milles keerdub lahti Eesti lugu kogu oma tunderikkuses.

Laulda ja luuletada võib kõigest, mis hinges ja hingel – elust, armastusest ja surmast, aga ka oma maast, selle loodusest, keelest ja kommetest – ikka kõneleb see olemise viisist ja viisil.

Isamaaluule oli märksõna, millest lähtudes see raamat hakkas kuju võtma. Silma, kõrva ja meelde jäänut kokku kogudes, lõputuid lehekülgi läbides sai selgeks, kui erinevaid tundevarjundeid ja -seoseid on kätkenud mõte Eestist läbi ajaloo.

„Eesti tunne“ pole niivõrd pidupäevateos kui raamat igiomasest, mida lapata ikka ja jälle, leida hingetuge rõõmsamatel ja raskematel aegadel. Siin on nii laule, mida teab peast enamik eestlasi kui ka vähem tuntud värsse; tekste, mis omavahel kõnelevad ja sõnelevad, sageli südant valutades, kuid siiski ühte hoides.

Pea iga luuletus on ise kutsunud juurde järgmise, samast juurest pärineva, mis sest, et sündinud teisel ajal või kirja pandud teistsuguse käekirjaga. Nagu ringmängus või rahvatantsus on niimoodi moodustunud üheksa sõõri, igaühel erinev tundetoon.

Mitte kõik luuletajad, kellest lugu pean, mitte kõik mulle olulised tekstid ei ole siia raamatusse jõudnud – aga kõigis siin sisalduvais luuletustes olen ära tundnud midagi ainuomast, mida kokku võtta sõnadega: Eesti tunne.

Usun, et see äratab äratundmist ka lugejas."

422 pages, Paperback

First published May 16, 2018

About the author

Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja.

Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966–1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele.

1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina.
1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja.

Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid".

Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks.

2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tšehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles.

Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid (Anna Ahmatova, W. H. Auden, Samuel Beckett, Jossif Brodski, Emily Dickinson, Kahlil Gibran, Kabir, William Shakespeare jt), koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal.