Triinu lood I

by Erika Salumäe, Jana Valge (illustrator)

Tumedate lokkis juuste ja tõmmu nahaga kõhn Triinu oli tüdruk, kes ei püsinud pudeliski. Ta elas ühes Eestimaa lastekodus. Teda võlus ja haaras kõik! Metsad, aasad, järved, ojad. Karja- ja marjamaad. Lagunenud kuurid ja kõikvõimalikud keelatud tsoonid. Lastekodus oli palju reegleid ning lapsed pidid kõike koos tegema. Triinu tahtis joosta iseseisvalt ringi, noppida lilli, hõisata ja karjuda kõva häälega ning vahel lihtsalt seisatada ja vaadata, kuidas järvevesi sillerdab ja linnud puuokstel siristavad. Nagu mitmed teised lastekodulapsed unistas väike, peagi seitsmeaastane Triinu oma emast ja isast, oma kodust ja oma perekonnast.

Sinu käes ongi nüüd Triinu lood sellest, kas ja kuidas tema unistused täitusid.

,,Et saavutada elus oma eesmärke ja täituksid unistused, tuleb nendesse uskuda ja olla töökas, õpihimuline ning järjekindel,” on sõnum, mida päikseline Erika Salumäe oma esimese lasteraamatuga soovib edasi anda. Armastatud endine jalgrattur Erika Salumäe on mitmekordne olümpiavõitja, maailmameister, universaadi võitja ning püstitanud 15 maailmarekordit. Järelikult oskab ta unistusi täita ja teab, mida selleks vaja on. Need oskused on ta ka oma raamatutegelasele Triinule edasi andnud. Triinu lugude esimene raamat on nüüd teie kõigi ees, et julgelt oma eesmärkide poole püüdlema innustada.

79 pages, Hardcover

Published January 1, 2018

Reviews

[Aimi Tedresalu]

Lugesin Lugemise väljakutse teemasse "Ilukirjanduslik raamat, mille autoriks ei olnudki kirjanik." Päris huvitav teema, sain näiteks teada, et Edgar Savisaar on ka vähemalt nime poolest lastele jõuluraamatu kirjutanud, kuigi tema autorlust peetakse vaieldavaks. Riiulist jäid aga silma meile kõigile tuntud sportlase kirjutatud Triinu lood ja et tegemist tundus olevat veidi autobiograafilise teosega, siis otsustasin selle valida.

Peab ütlema, et lugedes üllatusin meeldivalt, sest tegemist oli täitsa mõnusa teosega. Ma ei julgeks nüüd öelda, et lapsed ise sellest võib-olla nii vaimustusse satuvad, aga mulle kui täiskasvanule küll meeldis lugeda. Jah, oli nõrku kohti, kus kiputi kohati võib-olla liigselt moraali lugema, oli naiivsevõitu lihtsaid lahendusi, aga üldmulje jäi siiski mittekirjaniku kohta täitsa hea.

Esimeses osas on väike Triinu veel lastekodus ja nõukaaja lapsena tulid sealsed "õudused" üsna tuttavad ette, kuidas taskurätte kontrolliti ja pekitükid tuli supist ära süüa kas või oksendamise hinnaga.

Külmaks see raamat igaljuhul ei jätnud.

[Karmen · Rating 5 out of 5]

Tore raamat.