Tõde

by Kristi Piiper

Kolmas raamat populaarsest sarjast „Tõde või tegu“ kannab alapealkirja „Tõde“. Ja paljud küsimused, mis on Stellat kaua aega vaevanud, saavadki vastuse. Aga tõde ei selgu lihtsalt niisama – Stellal ja tema sõpradel Johannesel, Priidul ja Kärdil tuleb selle nimel kõvasti vaeva näha. Neil tuleb teoks teha õige iseäralik plaan, et teada saada, kus on Stella ema ja mis mees ikkagi on tema isa. Malbe, aga samas tragi peategelane on valmis isegi oma elu ohtu seadma, et lastekodust pääseda. Lisaks sellele keerulisele ettevõtmisele tuleb Stellal hakkama saada sündmustega, mis hargnevad lastekodus, kus kasvandikel tuleb suvel ära teha kohustuslik praktika eri kohtades. Stella, kes saadetakse praktikale vaimse tervise keskusse, avastab, et tema toakaaslane Annabel hiilib öösiti ühikatoast kuhugi välja, ja kui tüdruk ühel hilisõhtul talle järgneb, on tagajärg õige hull. Mis asju ülimalt kahtlaselt käituv Annabel ikkagi ajab? Mõni tüdruk lastekodus paistab üht-teist teadvat, aga saladust varjatakse ülima hoolega. Tagatipuks peab end kummaliselt üleval ka lastekodu kasvataja. Kärdi ja tema õpetaja inetuks kiskunud armuafäär leiab lahenduse. Stella enda ja Johannese armastus ei kulge sugugi takistusteta. Johannese ema püüab poega endale hoida, Stella aga avastab, et talle on tekkinud teinegi austaja. Üldse, saatus ei taha, et Stella elus oleks kõik lihtne ja selge. Temaga võtab ootamatult ühendust poolõde Sandra, kellest ta peaaegu mitte midagi ei tea. Kristi Piiper (snd 1983) on peale „Tõde ja tegu“ triloogia kirjutanud veel kaks teost. 2015. aastal ilmus kirjastuses Tänapäev tema sulest lasteraamat „Salapaha“ ja 2018. aastal “Kuidas mu isa uue töö sai”.

Genres: Young Adult

208 pages, Paperback

Published January 1, 2018

Reviews

[Oskar · Rating 1 out of 5]

Lõpuks on see läbi! TEGU on tehtud ja TÕDE on selgunud! Tõde on see, et Kristi Piiperi noortele (neidudele) mõeldud romaanitriloogia "Tõde ja tegu" on kokkuvõttes ikka äraütlemata nõrguke.

Esimene osa oli veel täitsa paljulubav ja isegi hoogne tekst, kuid teine osa tõmbas tekkinud potentsiaalile lihtsalt vee peale ning verivärske kolmas osa üritab lihtsalt kiiresti tekkinud segaduse ära koristada ja vaikselt ruumist välja hiilida.

Parimaks näiteks sellest teise osa tekitatud jamade korrastamisest on kolmandas osas Kärdi armuafääri kiire väljaheitmine esimestes peatükkides ning tüdruku suunamine hoopis biseksuaalsuse avastamata radadele. Selgelt oli tunda, et ka kirjanik ise mõistis kogu Kärdi liini sobimatust ja segavat mõju esimeses osas paika pandud suunale.

Kahjuks on jääb ka pealiini lõppakord ehk kaua oodatud vastasseis Stella ja tema sõgeda isa vahel ootamatult lahjaks. Ainus asi, mis viimastel lehekülgedel tekitas pinget oli küsimus, kas nüüd tõmmatakse ikka otsad kokku või jätkub see lugu veel ka järgmises raamatus. Õnneks said pahad võidetud ja meie võime oma eludega rahulikult edasi minna.

Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Ene Sepp · Rating 3 out of 5]

Sama probleem, mis teist raamatut lugedes. Kahe osa vahele jäi nii hea jupp aega (teist osa lugesin 2017 detsembris), et suurt midagi polnud meeles, kes või kus või mis. Lootsin, et äkki Stella peab mõnele tegelasele kokkuvõtte tegema aga kahjuks tegelased juba teadsid, mis toimub. Raamatu keskpaigaks hakkas mulle ka meenuma.

!!!SISURIKKUJA HOIATUS!!!

Positiivse poole pealt tõmbas ikkagi lugema ja läks ludinal. Temaatikatena biseksuaalsuse teema, mis on ka Eesti noortekirjanduses suuresti kasutamata (ja just sellise nurga alt, et ei ole suur draama ja põhiooper, vaid no tavaline normaalne osa elust) ning inimkaubandus, mida pole ka just eriti palju puudutatud. Julgelt oleks võinud aga pikemalt kirjutada. Kärdi ja õpetaja liin tõmmati väga järsku kokku (mille vastu polnud suurt midagi, sest Kärt oli sel hetkel ikka tõeline idioot) ja üleüldiselt lõppes raamat kuidagi kiirustades.

Eriti paistis kiirustamine silma lõpus. Kahe lõiguga sai lahendatud tohutult pingeline situatsioon. Järsku oli politsei kohal ja kõik väljas. Seda nn operatsiooni oleks võinud siiski pikemalt kajastada, mitte lihtsalt "nuppu vajutada". Kuid mõnes mõttes oli hea ka, sest pikem kajastus oleks võinud asja ebareaalseks muuta, loogikavigu oli juba enne sees. Nt kas elumaja katlaruumil oleks ikka aken, mis avaneb selliselt, et on näha sissesõiduteed ja seda kus kelle käed autos istudes on? Kuidas on võimalik, et arsti kabinetist saab ravimid (jah, vananenud aga siiski) sedavõrd kergesti kätte? Tervisekeskuse kontseptsioon oli ka veider. Ma ei kujuta ette, et ühes perearstikeskuses/psühhiaatriakliinikus oleks selline statsionaar, mis avatud ka neile, kes pole kliiniku patsiendid. Pigem ikkagi juba siis haiglaga tegu.

Võib lugemiseks soovitada küll, tagasihoidlike ootustega lähenedes ei pea ehk pettuma ka.

[Moony · Rating 2 out of 5]

2,5

[Katariina Nelli · Rating 2 out of 5]

Sarja esimene raamat jättis väga tugeva mulje, oli hoogne ja tegelasedki toredad. Ootasin põnevusega järgmisi osi, kuid pidin pettuma. Kui ikka raamatu pealkiri on "Tõde", siis ootan ma midagi eriti raputavat, mille jaoks krutib põnevust keerdkäikude rohke teekond. Kuid ei tulnud ei šokeerivat tõde ega pingekruvimist. Ka kogu sarja pealkiri "Tõde või tegu" tundus imelik, kuna pealkirja mõtteni jõutakse alles viimastel lehekülgedel ning sealgi ei anna see midagi niiii tähtsat juurde. Kahju, šüžee ja mõeldud teemad (vanemate vaimne tervis, lastekodu) olid küll huvitavad, kuid praktikas ei tulnud hästi välja. Stella juures häiris mind tema ebalojaalsus Johannesele ja seda mitte üks kord, vaid mitu!
See-eest meeldis mulle homo- ja biseksuaalsete tegelaste sissetoomine, nad mõjusid loomulikult ning tõestasid, et queer-suhteid saab kujutada ka eesti raamatutes ilusa ja normaalse kõrvalteemana. LGBTQIA+ inimesed on ju ka meie elu osa.
Ehk meeldiks see raamat pisut nooremale minale (13-14), sest närvikõdi ja mõningaid üllatusi siiski triloogiast leiab.

[Helin-Mari Arder · Rating 3 out of 5]

Ja ongi kõik kolm osa juba läbi loetud... Stella, kellest pärast tema ema kadumist ning vanatädi Asta surma on saanud lastekodulaps, otsib võimalust oma endine elu tagasi saada. Selleks on tal vaja leida üles oma ema ning tekitada olukord, kus tema psühhopaadist isa oma halbade tegudega vahele jääks. Selline olekski lihtne kokkuvõte raamatust aga siin on veel mitu liini ning kui päriselus inimesed kõige sellega toime peaksid tulema, millega selle raamatu noored, siis oleks see ikka paras kangelastegu.

Võib-olla selles raamatus läks erinevate lisanduvate liinidega sündmustik minu jaoks natuke üle võlli, ent nii said tõesti kõik liinid lõpuks parajalt loogilise selgituse. Aga noh, ehk oleks abi olnud ka sellest kui ma poleks sarja teist ja kolmandat osa nii tihedas tempos läbi hekseldanud...

[Gnary Tuly · Rating 5 out of 5]

Väga väga hea raamat!

Lugesin siin teiste kirjutatud kommentaare ja nooo minu arvamus on küll täiesti vastupidine. Täiesti tühja asja kohta vinguda on labane, raamat ei osutunud kordagi igavaks minu lugemise ajal! Selline raamatu ülesehitusviis võibki olla selle autori stiil:)

Väga soovitaksin seda raamatut just eelkõige noortele, teismelistele. Raamatut lugedes on koguaeg nii põnev, et ei suuda raamatut käestki panna. Inimesed kellele meeldib tõsielu ja draama ja olete teismeline siis 100% soovitan!!!

Selles raamatusarjas esineb nii draamat kui põnevust. Samuti sai ka naerdud ja nutetud selle raamatusarja ajal.

[Leanika Tamm · Rating 1 out of 5]

Kaasaegne noorterkirjandus allub siiski järjeraamatute reeglitele:
1. enam-vähem hea (ilmselt müüs hästi noortele huvitavate teemavalikute tõttu)
2. kummaline, aga loetav (tegelikkusest suhteliselt kaugel asetsevate faktidega)
3. lihtsalt VILETS!

[Sirkel · Rating 4 out of 5]

Väga põnev ja kaasahaarav. Pidev ärevus ja ootus teadasaamaks, mis edasi saab. Veidi rohkem oleks võinud peategelase suhteliini olla. Ja siis see lõpp, mis järsult kõik katkestas ja jättis tunde, et autoril sai poognate arv täis. 😀

[Aet Altement · Rating 4 out of 5]

Mina lugesin kõik kolm raamatut järjest läbi ja asi kõlas kokku küll kuigi pean tõdema, et see Kärdi teema oli tõesti haiglane. Lõpp oli kehvapoolne. Minul jäi õhku küsimus, et olen ma midagi maha maganud ja tegelikult on neljas osa ka olemas. Otsad jäid ripakile.

[Taali · Rating 1 out of 5]

Esimest osa sai loetud väga ammu aga mingi ähmane mälestus on, et ootasin järgnevat osa põnevusega, peale teist osa oli osa põnevusest lahkunud ja kolmanda osa võtsin kätte ainult juhuse tahtel.
Raamatut lugedes tabasin end tihti mõttelt, et olen taolise kirjanduse jaoks juba liiga vanaks vist jäänd, no ei tõmmanud kaasa.
Kaalusin küll anda 2 punkti, kuigi midagi üllatavat ei toimunud sisus aga lõpp!? Just hakkas tunduma, et kas tõesti tuleb nüüd midagi põnevat? Isegi raamatu pealkiri hakkas korraks loogiline tunduma. Mõtlesin, et nonii nüüd autor lajatab nii, et on lajatatud ja tekib wow-efekt ja annan andeks kõik eelneva igava sissejuhatuse... kuid siiski mitte. Tundus, et ideid polnud, nii et põnevale hetkele tõmmati kiiresti vesi peale.
Täiesti arusaamatuks jãi, miks ei oleks vôinud kogu kolandat osa võtta ûhe peatükiga juba teises osas kokku... nagunii mingit uut tõde kolmandas osas ei selgunud.
Tavaliselt ikka kahju eesti autoritele 1 punkti panna aga kuna otsustasin see aasta karm olla, siis seekord nii ;)

[Kelli Mägi · Rating 5 out of 5]

Raamat jätis lihtsalt vau effekti, polegi midagi öelda.. hea raamat oli. Üllatusin kui sain teada, et Stella ema on elus, olin pettunud temas, et läks lapse juurest ära jättes ta ohtu oma isa kätte.