What do you think?
Rate this book
Midagi tõelist
Leo elab pealtnäha tavalist pereelu. Argielust tülpinuna otsib ta samas oma ellu midagi, mis päriselt puudutaks. Ja ta leiabki, aga see puudutus on ohtlikum ja valusam, kui ta oleks osanud eales arvata.
Karl vabanes äsja vanglast. Ühel päeval tekib tal riukalik plaan, kuidas oma elu lõpuks tõeliselt sisse seada. On vaja vaid lõksu ja sööta ning mäng võib alata.
Martin Alguse debüütromaanis põimuvad ootamatul moel kahe eesti mehe saatused. Vaheldumisi kummagi tegelase vaatepunktist jutustatud põnev ja kohati šokeerivgi lugu peegeldab teravalt tänaseid võtmeteemasid: küsimusi emotsionaalsest lähedusest, hirmust muutuva maailma ees, ärakasutamisest ja õnne võimalikkusest tarbimisühiskonnas.
See lugu haarab käest kinni ja tõmbab endaga kaasa, ei lase enne lahti kui kogu distants on läbitud. Martin Algusel on harukordne võime näha varjude maailma heledat ja inimlikku kõla.
Andres Noormets
Ma tahaksin ka niimoodi kirjutada osata.
Mihkel Raud
Karl vabanes äsja vanglast. Ühel päeval tekib tal riukalik plaan, kuidas oma elu lõpuks tõeliselt sisse seada. On vaja vaid lõksu ja sööta ning mäng võib alata.
Martin Alguse debüütromaanis põimuvad ootamatul moel kahe eesti mehe saatused. Vaheldumisi kummagi tegelase vaatepunktist jutustatud põnev ja kohati šokeerivgi lugu peegeldab teravalt tänaseid võtmeteemasid: küsimusi emotsionaalsest lähedusest, hirmust muutuva maailma ees, ärakasutamisest ja õnne võimalikkusest tarbimisühiskonnas.
See lugu haarab käest kinni ja tõmbab endaga kaasa, ei lase enne lahti kui kogu distants on läbitud. Martin Algusel on harukordne võime näha varjude maailma heledat ja inimlikku kõla.
Andres Noormets
Ma tahaksin ka niimoodi kirjutada osata.
Mihkel Raud
177 pages, Hardcover
First published January 1, 2018
4 people are currently reading
100 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 12 of 12 reviews
January 25, 2019
Raamat, mis tekitab vastikust ja kus tegelaste suhtes on raske sümpaatiat leida aga vist kõige selle tõttu on see üks hea raamat. Karl ja Leo mõlemad leiavad oma tegevustele rohkem kui küll õigustusi ja selgitusi, miks just nende lähenemisviis on see õige ja aus ning põhimõtteliselt tehakse neile haiget. Ja kuigi kaks täiesti erineva eluga tegelast, siis üks ühine joon oli neil veel: nende elus on kõik toimunud ettemääratult ja neil endal on selles väga väike roll. Ikka on keegi teine kõiges halvas süüdi. Üks tegelastest tundus sellest mõtteviisist natuke üle saavat ja võttis oma elu parandamise ise ette, nii et parem hilja kui mitte kunagi.
Lugesin igal juhul seni, kuni raamat läbi sai, enne ei tihanud magama minna. Sedavõrd kaasakiskuv oli see tegelaste (väärastunud) mõttemaailm ja pidev kaalukausi kaldumine. Kord läheb Karlil hästi, siis Leol, siis Karlil ja siis Leol ja siis lõpuks on korralik kulminatsioon.
Lugesin igal juhul seni, kuni raamat läbi sai, enne ei tihanud magama minna. Sedavõrd kaasakiskuv oli see tegelaste (väärastunud) mõttemaailm ja pidev kaalukausi kaldumine. Kord läheb Karlil hästi, siis Leol, siis Karlil ja siis Leol ja siis lõpuks on korralik kulminatsioon.
January 7, 2019
Ghrrhhh, kui hea raamat, nagu ma juba ka ette kartsin.
Alguse karakteriloomet olen ma alates tema esimestest kirjatükkidest saadik nautinud (taevas teab, et ma ei viitsi üldiselt draamatekste lugeda, ent tema "Õitsengut" ja "Kontakti" lugesin juba aastaid tagasi). Eks tugev teatritaust ongi siin abiks sedavõrd usutava teksti loomisel. Laval peab teksti elama saama. Duubliteta. Teleekraanil ja kinolinal on küll duublid, ent teisalt on ekraan jälle halastamatum. Nii et jah... Miski ei häiri, kõik on parajalt välja timmitud. Ja kui elavalt lugedes veel pildid silme ees jooksma hakkavad. Kusjuures, olgu siinkohal lisatud mittelugenutele, et selles nn romaanis on kaks jutustajat ja ei mingeid pikki autoripoolseid heietusi-kirjeldusi, seega teevad kaks jutustajat, vaheldumisi, sulle kõik puust ja punaseks. Igav ei hakka kordagi, venimist ei ole.
See lugu ja need inimesed on nii... triviaalsed, täiesti meie ümbert, ent Algus koorib need tegelased kiht-kihilt nii huvitavalt lahti, et sul jääb vaid imestada, et vau!, kui põnev. Äksnit saab muidugi ka ja ma luban, et lugeja ergud kruvitakse paaril korral nii pingule, et kohe täitsa vihale ajab :))))) Ja tõepoolest see on nüüd raamat, mis passib nii naistele kui meestele.
Alguse juures meeldibki mulle, et ta jääb oma lugude ja tegelastega geograafiliselt ja ajaliselt mulle armsasse keskkonda, meie oma Eestimaale ja tänapäeva, ja suudab sealjuures luua haarava ja põneva loo. Ta ei jookse kaasa selle massiga, kelle arvates peaks hea ja arvestatava raamatu ilmtingimata paigutama ajas ja ruumis kuhugi kaugele, olgu siis minevikku või tulevikku, maakera suvalisse "nurka" või hoopis teisele planeedile.
"Mulle hakkas tunduma, et mehelikkus peab ennast muutunud maailmas ümber defineerima - vana mehelikkus enam ei kõlba ja uus pole veel kohale jõudud."
Selle eelpool toodud tsitaadiga võtab autor raamatu üldise mõtte mu meelest kenasti kokku ja päriselt ka - nii ongi praegu lood nende meestega.
"Vili kodustas meid ja sünnitas orjanduse - hõimurahvas sõltus nüüd paiksetest töökätest. Ja sellest peale on kõik järgnevad revolutsioonid orjusele ainult uue mõõtme lisanud. Aga kui taimekasvatus ja tööstus orjastasid meie keha, siis nüüd orjastab internet ka meie vaimu oma vidina-armeega, mis hoiab sind võrgus isegi lapsele rinda andes, tualetis istudes, autoga kihutades, matusekõnet kuulates, sünnitust vastu võttes või kus iganes sa peaksid viibima või mida iganes sa peaksid tegema."
Loodan vaid, et ma nüüd väga valesti ei teinud, et napp nädal enne etenduse vaatamist raamatut lugesin... Kahe mehe lugudes aset leidva sündmuse kokkujooksu põnevus jääb ilmselt ära, kuid küllap keskendun siis meeste mängule ja jälgin nende mõtete kokkumängu, sest see viimane oli raamatus õige osavalt lahendatud.
Alguse karakteriloomet olen ma alates tema esimestest kirjatükkidest saadik nautinud (taevas teab, et ma ei viitsi üldiselt draamatekste lugeda, ent tema "Õitsengut" ja "Kontakti" lugesin juba aastaid tagasi). Eks tugev teatritaust ongi siin abiks sedavõrd usutava teksti loomisel. Laval peab teksti elama saama. Duubliteta. Teleekraanil ja kinolinal on küll duublid, ent teisalt on ekraan jälle halastamatum. Nii et jah... Miski ei häiri, kõik on parajalt välja timmitud. Ja kui elavalt lugedes veel pildid silme ees jooksma hakkavad. Kusjuures, olgu siinkohal lisatud mittelugenutele, et selles nn romaanis on kaks jutustajat ja ei mingeid pikki autoripoolseid heietusi-kirjeldusi, seega teevad kaks jutustajat, vaheldumisi, sulle kõik puust ja punaseks. Igav ei hakka kordagi, venimist ei ole.
See lugu ja need inimesed on nii... triviaalsed, täiesti meie ümbert, ent Algus koorib need tegelased kiht-kihilt nii huvitavalt lahti, et sul jääb vaid imestada, et vau!, kui põnev. Äksnit saab muidugi ka ja ma luban, et lugeja ergud kruvitakse paaril korral nii pingule, et kohe täitsa vihale ajab :))))) Ja tõepoolest see on nüüd raamat, mis passib nii naistele kui meestele.
Alguse juures meeldibki mulle, et ta jääb oma lugude ja tegelastega geograafiliselt ja ajaliselt mulle armsasse keskkonda, meie oma Eestimaale ja tänapäeva, ja suudab sealjuures luua haarava ja põneva loo. Ta ei jookse kaasa selle massiga, kelle arvates peaks hea ja arvestatava raamatu ilmtingimata paigutama ajas ja ruumis kuhugi kaugele, olgu siis minevikku või tulevikku, maakera suvalisse "nurka" või hoopis teisele planeedile.
"Mulle hakkas tunduma, et mehelikkus peab ennast muutunud maailmas ümber defineerima - vana mehelikkus enam ei kõlba ja uus pole veel kohale jõudud."
Selle eelpool toodud tsitaadiga võtab autor raamatu üldise mõtte mu meelest kenasti kokku ja päriselt ka - nii ongi praegu lood nende meestega.
"Vili kodustas meid ja sünnitas orjanduse - hõimurahvas sõltus nüüd paiksetest töökätest. Ja sellest peale on kõik järgnevad revolutsioonid orjusele ainult uue mõõtme lisanud. Aga kui taimekasvatus ja tööstus orjastasid meie keha, siis nüüd orjastab internet ka meie vaimu oma vidina-armeega, mis hoiab sind võrgus isegi lapsele rinda andes, tualetis istudes, autoga kihutades, matusekõnet kuulates, sünnitust vastu võttes või kus iganes sa peaksid viibima või mida iganes sa peaksid tegema."
Loodan vaid, et ma nüüd väga valesti ei teinud, et napp nädal enne etenduse vaatamist raamatut lugesin... Kahe mehe lugudes aset leidva sündmuse kokkujooksu põnevus jääb ilmselt ära, kuid küllap keskendun siis meeste mängule ja jälgin nende mõtete kokkumängu, sest see viimane oli raamatus õige osavalt lahendatud.
December 3, 2018
Hoiatusromaan. Kui olin lugenud 23 lk, siis mõtlesin, et miks pean lugema...Aga olen see, kes närib läbi vähemalt 53 lk, ja kui siis ei taha enam, jätan olla.
Ja ma ei pidanud kahetsema. Kontoritöötaja Leo ja vanglast vabanenud Karl, internetisõltuvus, peresuhted, vägivald. Kõik see toimub kuskil meie lähedal.
Martin Alguse keelekasutus igati õigustatud selliste probleemide käsitlemisel. Raskeks teeb lugemise meeste elude vahelduv kirjeldamine, kuid samas ka seotus.
Kellele soovitada seda raamatut? Umbes vanuses 14 - 64. Raamatu väljaandmist toetas ka KULKA.
Ja ma ei pidanud kahetsema. Kontoritöötaja Leo ja vanglast vabanenud Karl, internetisõltuvus, peresuhted, vägivald. Kõik see toimub kuskil meie lähedal.
Martin Alguse keelekasutus igati õigustatud selliste probleemide käsitlemisel. Raskeks teeb lugemise meeste elude vahelduv kirjeldamine, kuid samas ka seotus.
Kellele soovitada seda raamatut? Umbes vanuses 14 - 64. Raamatu väljaandmist toetas ka KULKA.
This entire review has been hidden because of spoilers.
January 28, 2023
3,5
Martin Alguse "Paranemine" oli vapustav lugemiselamus ning ootasin ka tema romaanilt samasugust õrnust, haprust ja siirust. Võtsin kell 10 õhtul raamatu kätte, et nohh, loen siit natuke ja hommikul hakkan tõsisemalt pihta. Mõned tunnid hiljem öösel sai viimane lehekülg loetud. No ilmselgelt on tegemist ääretult kaasahaarava looga. See on üks nendest raamatutest, mille kohta öeldakse "filmilik". Tempo on korralikult peal, kõik hakkab silme ees elama, venivaid lõike on minimaalselt.
Mind aga jäi tugevalt häirima kergema vastupanu teed minek ja klišeeline lahendus karakterite välja joonistamises. Loomulikult eksvang ja kus mujal siis kõik eluheidikud elavad, kui mitte Koplis? Ja keskealine kesklassi keskmiselt intellektuaalne keskmiselt paks mees elab loomulikult Peetris (mis see muu paar km Tartu maanteed mööda linnast väljas ikka on?). Elutüdimus mugavast elust, ning janu turvalisuse ja raha järgi ebamugavast elust. Karm naisülemus on muidugi poisipeaga ja kui eksvang saab järsku rikkaks ostab ta muidugi esimese asjana telekaid. Really? Ma arvan, et Algus tegelikult oleks paremini saanud. Karakterid ei olnud selles mõttes papist, et jah neis kõigis oli midagi head ja midagi halba. Aga nende lood ei olnud minu jaoks päriselt huvitavad. Sest teenindasid meie stereotüüpseid arusaamu, kuidas elavad seda tüüpi inimesed ning mis neid vaevata võiks. Neis ei olnud üllatusi.
Kõik muu aga oli super. Algus kirjutab tõesti hästi ning paljud metafoorid, kõnekujundid ja tegevustiku pöörded olid väga head. Aga hoiatuseks puritaanidele - raamatus on üsna palju stseene ja seiku, mis on ebameeldivad ja noh, ma ütleks rõvedad. Puudutatakse teemasid nagu pedofiilia, netiporno sõltuvus, perevägivald jne.
Martin Alguse "Paranemine" oli vapustav lugemiselamus ning ootasin ka tema romaanilt samasugust õrnust, haprust ja siirust. Võtsin kell 10 õhtul raamatu kätte, et nohh, loen siit natuke ja hommikul hakkan tõsisemalt pihta. Mõned tunnid hiljem öösel sai viimane lehekülg loetud. No ilmselgelt on tegemist ääretult kaasahaarava looga. See on üks nendest raamatutest, mille kohta öeldakse "filmilik". Tempo on korralikult peal, kõik hakkab silme ees elama, venivaid lõike on minimaalselt.
Mind aga jäi tugevalt häirima kergema vastupanu teed minek ja klišeeline lahendus karakterite välja joonistamises. Loomulikult eksvang ja kus mujal siis kõik eluheidikud elavad, kui mitte Koplis? Ja keskealine kesklassi keskmiselt intellektuaalne keskmiselt paks mees elab loomulikult Peetris (mis see muu paar km Tartu maanteed mööda linnast väljas ikka on?). Elutüdimus mugavast elust, ning janu turvalisuse ja raha järgi ebamugavast elust. Karm naisülemus on muidugi poisipeaga ja kui eksvang saab järsku rikkaks ostab ta muidugi esimese asjana telekaid. Really? Ma arvan, et Algus tegelikult oleks paremini saanud. Karakterid ei olnud selles mõttes papist, et jah neis kõigis oli midagi head ja midagi halba. Aga nende lood ei olnud minu jaoks päriselt huvitavad. Sest teenindasid meie stereotüüpseid arusaamu, kuidas elavad seda tüüpi inimesed ning mis neid vaevata võiks. Neis ei olnud üllatusi.
Kõik muu aga oli super. Algus kirjutab tõesti hästi ning paljud metafoorid, kõnekujundid ja tegevustiku pöörded olid väga head. Aga hoiatuseks puritaanidele - raamatus on üsna palju stseene ja seiku, mis on ebameeldivad ja noh, ma ütleks rõvedad. Puudutatakse teemasid nagu pedofiilia, netiporno sõltuvus, perevägivald jne.
August 1, 2023
Võrreldes sama autori "Tagamaa" novellidega on "Midagi tõelist" näol tegemist tervikliku looga, millel on põnev süžee ja ootamatu pööre - seetõttu on tegemist kindlasti oluliselt parema raamatuga.
Raamatul on kaks "kirglikku" peategelast. Kirglikke tegelasi on teadupärast alati põnev jälgida ja ka käesolevas loos hoiab nende kirg tempot kenasti üleval ning lugemine läheb kiiresti. Neil on ka üks ühine huvi - porno. Kogu raamat keerlebki internetiporno ja perverssuse ümber - ning ehkki üldiselt on neid asju kajastatud pigem naljakas võtmes, siis lastele see raamat ei sobi ning minu hinnangul on autor porno mahuga ka veidi üle pingutanud - paratamatult hakkab lugedes närima kahtlus, kas autor on otsinud muuhulgas "odavat populaarsust".
Mõlemale peategelasele antakse lühikeste peatükkide kaupa kordamööda sõna. See stilistiline võte on iseenesest ju hea ja meenutab mulle Ikstera "Emapiima" loogikat. Üldiselt see Alguse raamatus ka töötab, kuid nendes kohtades, kus põhitegevus on ühe tegelase käes ja teise tegelase kohta pole parajasti midagi eriti kirjutada (aga peatüki järjekord on just selle tegelase käes), on asi konarlik.
Raamatu kulminatsioon oli minu jaoks veidi üle võlli - oleksin olnud rõõmsam, kui lahendus oleks olnud "argisem". Mind valdas umbes sama tunne, mis "Serafima ja Bogdan" finaalis. See, mis järgnes aga kulminatsioonile, oli liiga pikk ja tegelikult ebaoluline - autor on teinud asjata silumist seal, kus oleks võinud asjad jätta kõik lahtiseks ning lõpetada tempokalt.
Vaatamata eelkirjeldatud puudustele on tegemist siiski - tänu põnevusele - täitsa korraliku raamatuga!
Raamatul on kaks "kirglikku" peategelast. Kirglikke tegelasi on teadupärast alati põnev jälgida ja ka käesolevas loos hoiab nende kirg tempot kenasti üleval ning lugemine läheb kiiresti. Neil on ka üks ühine huvi - porno. Kogu raamat keerlebki internetiporno ja perverssuse ümber - ning ehkki üldiselt on neid asju kajastatud pigem naljakas võtmes, siis lastele see raamat ei sobi ning minu hinnangul on autor porno mahuga ka veidi üle pingutanud - paratamatult hakkab lugedes närima kahtlus, kas autor on otsinud muuhulgas "odavat populaarsust".
Mõlemale peategelasele antakse lühikeste peatükkide kaupa kordamööda sõna. See stilistiline võte on iseenesest ju hea ja meenutab mulle Ikstera "Emapiima" loogikat. Üldiselt see Alguse raamatus ka töötab, kuid nendes kohtades, kus põhitegevus on ühe tegelase käes ja teise tegelase kohta pole parajasti midagi eriti kirjutada (aga peatüki järjekord on just selle tegelase käes), on asi konarlik.
Raamatu kulminatsioon oli minu jaoks veidi üle võlli - oleksin olnud rõõmsam, kui lahendus oleks olnud "argisem". Mind valdas umbes sama tunne, mis "Serafima ja Bogdan" finaalis. See, mis järgnes aga kulminatsioonile, oli liiga pikk ja tegelikult ebaoluline - autor on teinud asjata silumist seal, kus oleks võinud asjad jätta kõik lahtiseks ning lõpetada tempokalt.
Vaatamata eelkirjeldatud puudustele on tegemist siiski - tänu põnevusele - täitsa korraliku raamatuga!
April 27, 2020
Kuna "Midagi tõelist" on väga lühike ja pingeline romaan, on raske sisust rääkida, seda avaldamata. Öelda on vaid, et kuna tegu on Alguse kuueteistkümnenda näidendiga, on väga selgelt nähtav, et autor oskab lugu jutustada niimoodi, et seda romaani on praktiliselt võimatu käest panna, enne kui lugu läbi ja lõpp selge. Alguse sõnavalikud, lauserütmid ning sündmuste tempo on sätitud täpselt nii, et romaan on algusest lõpuni haarav ja omanäoline nii vormilt kui sisult.
Tema tegelased on tegelikult halli massi sulanduvad lootuse kaotanud ja ühiskonna paariad (Karl kohe, Leo hiljem), kuid samaaegselt äärmiselt huvitavad inimesed, kelleks saada võiks vaat et igaüks meistki. Hulgaliselt väga sügavaloomulisi ning mõtteainet pakkuvaid teemasid nagu internetisõltuvusest tulenev reaalsustaju kaotamine, eesmärkide illusoorne olemus, sõltuvuste ebatervislikud ning tervislikud aspektid ja edu ajalisus tulevad selles napis tekstis välja ja teevad Alguse romaanist ka kirjandusliku väärtteosena midagi tõelist.
Raamatublogi igal nädalal: https://sandrafalke.wordpress.com
Tema tegelased on tegelikult halli massi sulanduvad lootuse kaotanud ja ühiskonna paariad (Karl kohe, Leo hiljem), kuid samaaegselt äärmiselt huvitavad inimesed, kelleks saada võiks vaat et igaüks meistki. Hulgaliselt väga sügavaloomulisi ning mõtteainet pakkuvaid teemasid nagu internetisõltuvusest tulenev reaalsustaju kaotamine, eesmärkide illusoorne olemus, sõltuvuste ebatervislikud ning tervislikud aspektid ja edu ajalisus tulevad selles napis tekstis välja ja teevad Alguse romaanist ka kirjandusliku väärtteosena midagi tõelist.
Raamatublogi igal nädalal: https://sandrafalke.wordpress.com
March 3, 2019
Kainestav ja külma-vett-krae-vahele-viskav kaemus kahe inimese elust, kes on kaotanud (kaotamas, üritamas taastada) oma koha elus ja ekslevad sihitult. Martin Algus on maalinud suurepärase pildi kahest õnnetust elust ning projitseerinud need elud siinusfunktsiooni ja koosinusfunktsiooni ühele perioodile. Elu tõusud ja mõõnad, lihtsalt väga äärmuslikus serveeringus ning maitsestatuna 21. sajandi kurbmänguga.
March 27, 2022
Haarav lugemine, kohati läks nn argine filosofeerimine pikale.
June 2, 2025
Ma tegelikult annaksin hindeks 3,5, aga kuna see minu arvates nelja ei vääri, jagan kolme. Alguses tundub see raamat igav ja ausalt öeldes see ongi igav. Aga mida kauem see jätkub, seda paremaks ja põnevamaks see läheb! Alguses mulle Leo päris ei meeldinud, aga lõpuks hakkas mu vastumeelsus tema vastu leevenema (lõpp, kui ta kohtub pornostaariga, keda ta alati vaatas nutiseadmetest rikub minu jaoks asja ära) ja Karl, Karl, ta meeldis mulle alguses tegelasena, aga lõpuks hakkas ta mulle ainult ebameeldivustunnet tekitama... SPOILER: see polnud okei, mida ta oma "kasutütart" raha pärast tegema sundis, isegi kui tema silmis oli see õige asi! Mõlemad tundusid niiöelda "rikutud" tegelased, aga Leo oli hoopis teine tase halba (minu enda arvamusel, kuigi raamatu keskpaigas ega Karl parem polnud) Aga kirjutise enda mõttes meeldis mulle see kuidas lood omavahel põimusid! Leo kirjutamisstiil oli Karli omast erinev, aga see oli igav - väga filosoofiline, minu arust mõtetu, liialt olustiku kirjeldav... //keskpaigas oli kirjutamisviis minu jaoks väga köitev ja huvitav, kuid algust oli raske lugeda, lõpuks oli ikka raske raamatut käest panna!
This entire review has been hidden because of spoilers.
May 4, 2019
Väga meeldis. Minu jaoks uudses kirjanduslikus vormis, tegevustik esitletakse kahe peategelase seletuste-mõtete-dialoogide kaudu. Lugu liigub edasi sõnamänguna nagu palvehelmeste kee, väga hea idee oli see! Ja see kahe peategelase vaheldumise rütm oli ideaalselt kujundatud, kohati pikem ja kohati vaid üks lause - väga meeldis. Lõpp läks väga põnevaks, kuid erinevalt paljudest teistest kaasaegsetest lugudest, ei olnud lõpp õnnelik kummagi tegelase jaoks. Pigem oli vastupidi, et lugu algas suhtelisest heaolust ning lõppes kriisiga mõlema tegelase jaoks. Tekitas palju lugemisjärgseid mõtteid, mis on ühe väga hea raamatu tunnusmärk minu jaoks. Loodan, et saan näha seda ka teatris ning jään ootama uusi raamatuid autorilt.
May 31, 2021
Midagi tõelist on raamat mis on kirjutatud Martin Alguse poolt. Raamat räägib pealmiselt sellest kuidas iga hetk võib inimene oma elus teha kannapöörde. Raamat oli kirjutatud kahe inimese enda vaatenurgast, ehk mida mõtles/tundis kas Karl või Leo sel hetkel või mis nende elus toimus.
Raamatus väga ei esinenud sellist rahuliku hetke kus midagi ei juhtunud, koguaeg miski toimus. Aga lõpp oli natukene kummaline, tundus nagu jäi poolikuks. Kuna raamatu mõte oli kuidas inimene proovib oma elu muuta, siis lõpus jäi mainimata mis edasi juhtus nende eluga.
Raamatus väga ei esinenud sellist rahuliku hetke kus midagi ei juhtunud, koguaeg miski toimus. Aga lõpp oli natukene kummaline, tundus nagu jäi poolikuks. Kuna raamatu mõte oli kuidas inimene proovib oma elu muuta, siis lõpus jäi mainimata mis edasi juhtus nende eluga.
December 21, 2022
Argielust tülpinud Leo asub otsima "midagi tõelist" ja leiab selle lõpuks argielus. Lugu on küll kaasahaarav ja usutavalt absurdne, aga ilma järeldusteta.
Displaying 1 - 12 of 12 reviews