Patarei. Merekindlus ja vangla Tallinnas

by Juhan Maiste, David Vseviov, Peeter Laurits (Designer)

See raamat kõneleb Patareist – kindlusest, kasarmust ja vanglast –, meremärgist, mis ilmub vaatevälja juba kilomeetrite tagant, kujundades linna siluetti samavõrra kui iidne Toompea linnus ja kirikute tornid. Mõte rajada mererannale kindlus pärineb rootslastelt. Hiigelhoone projekt valmis Peterburi arhitektide ja sõjaväeinseneride töölaual. Hoone ehitasid valmis soldatid ja sunnitöölised. Patarei on klassitsismi silmapaistvaimaid arhitektuurinäiteid Läänemere militaarehitiste reas, mis algab Ahvenamaal asuva Bomarsundiga, jätkub Suomenlinnaga ning ulatub Kroonlinna ja Peterburi kindlusteni. Ta on rahvusvaheline ja samas seotud meie oma ajalooga. Eesti ajal sai Vene sõjaväekasarmust kinnipidamiskoht, mille Nõukogude aeg muutis hirmu ja õuduse kantsiks. Patareil on mitu nägu, ta on ilus ja hirmuäratav ühekorraga.
Milline on sinu tulevik, Patarei?

168 pages, Hardcover

First published January 1, 2011

About the author

Juhan Maiste (snd 1952) on kunstiajaloolane, esseist ja luuleraamatu autor. Ta on avaldanud raamatuid mõisaarhitektuuri, Tallinna vanalinna, Tartu ülikooli arhitektuuriansambli ja Estonia teatrimaja kohta. Oma vaated kultuurile on ta võtnud kokku teoses „Eesti kunsti lugu” (Varrak, 2007) ja ligemale paarisajas teadusartiklis, milles autori huvidering ulatub renessansiajastu maalikunstist nüüdisaegse maastiku- ja muinsuskaitse filosoofiani. Ta on Tartu ülikooli kunstiajaloo professor, õpetanud Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Maaülikoolis, Soomes Helsingi, Turu ja Oulu ülikoolis, Roomas La Sapienza ülikoolis, samuti Greifswaldis, Kielis, Riias ja mujal.

Reviews

[Johanna · Rating 3 out of 5]

Kummaline raamat, kus Patarei lugu algab alles kuskil sajanda lehekülje juures (kokku on 165 lk). Lisaks sellele on alguses ja lõpus kamalutäis mõttelende vangla ja vabaduse teemal, mis viitavad kümnetele filosoofidele, kuid lõppkokkuvõttes ei too juurde midagi uut ja jäävad end kordama. Raamatule lisavad väärtust kaardid ja plaanid, mida on palju.
Kes tahab ainult Patareist lugeda, siis see on lehekülgedel 102-152.