What do you think?
Rate this book
Teistmoodi Mööblipood. Kastani 57
Teistmoodi Mööblipood on kauplus, kuhu inimesed satuvad juhuslikult ja kust nad ostavad midagi väga veidrat, mis nende senise elu pea peale pöörab. Hiljem ei leia nad seda poodi enam kunagi üles. Põhjus on lihtne: Teistmoodi Mööblipoel on kombeks ajas ja ruumis liikuda.
Teistmoodi Mööblipoodi peab Aramilda Tengelpung – vana naine, kes armastab tahkeks keedetud musta teed, on riukaid täis nagu kotitäis nirke, suhtub teatud reeglitesse muretult ning kasutab mõnevõrra käredat sõnavara. Tema kaaslaseks on punane koer Piru, kes oskab rääkida, näeb välja nagu tolmu sees rullitud lihapirukas ning armastab kirglikult moosi.
Ühel päeval astub poodi sisse audiitor, kes nõuab näha arvepidamist ning määrab Aramildale ja Pirule võluesemete vales kohas ja valedele inimestele müümise eest nimekirja kohustuslikke heategusid. Esimene ülesanne on aidata poissi, kelle nimi on Olle Pai. Olle on 9-aastane poiss, kelle muidu toredat elu rikuvad ema ja isa pidevad tülid. Aramilda ja Piru aitavad Ollet amatöörluse parimas vaimus ning lõpuks kannavad nende pingutused ka vilja.
Eva Roosi hoogne ja lustakas lasteraamat käsitleb ka tõsiseid teemasid noort lugejat alahindamata. Lisaks pööratakse raamatus tähelepanu keelekasutusele, vägisõnadele ja sõna väele.
Teistmoodi Mööblipoodi peab Aramilda Tengelpung – vana naine, kes armastab tahkeks keedetud musta teed, on riukaid täis nagu kotitäis nirke, suhtub teatud reeglitesse muretult ning kasutab mõnevõrra käredat sõnavara. Tema kaaslaseks on punane koer Piru, kes oskab rääkida, näeb välja nagu tolmu sees rullitud lihapirukas ning armastab kirglikult moosi.
Ühel päeval astub poodi sisse audiitor, kes nõuab näha arvepidamist ning määrab Aramildale ja Pirule võluesemete vales kohas ja valedele inimestele müümise eest nimekirja kohustuslikke heategusid. Esimene ülesanne on aidata poissi, kelle nimi on Olle Pai. Olle on 9-aastane poiss, kelle muidu toredat elu rikuvad ema ja isa pidevad tülid. Aramilda ja Piru aitavad Ollet amatöörluse parimas vaimus ning lõpuks kannavad nende pingutused ka vilja.
Eva Roosi hoogne ja lustakas lasteraamat käsitleb ka tõsiseid teemasid noort lugejat alahindamata. Lisaks pööratakse raamatus tähelepanu keelekasutusele, vägisõnadele ja sõna väele.
288 pages, Hardcover
First published November 20, 2018
5 people are currently reading
61 people want to read
About the author
Eva Roos
5 books13 followersI was born and I currently live in a small Eastern-Europe country - Estonia.
A big part of me is Estonia's magical nature that still keeps old fairy tales alive and people that are stubborn, innovative, and creative - all thanks to rather difficult history.
I grew up with a lot of books. Some of them were rare and expensive, so my parents prohibited me to touch them (also, just in case, to even look at them for very long), making sure I was curious and completely hooked on books from a very early age.
The base of my education is languages - which is more or less a given if one's native language is spoken by only about a million people.
I have always been somewhat fascinated by beliefs, mythology, magic, and superstitions, so I chose to learn science at the university. If you think about it - it is the closest thing to actual (working) magic available to us in these days.
It was going to be physics or chemistry. Given the change again, I would choose astrophysics, but back then I was a petrified language class girl, and I took my chances with chemistry. After all, chemistry is kind of like cooking, is it not?
I spent about 10 years at the university (studies and R&D) and I was darn close to Ph.D. in theoretical chemistry, but the Universe had other plans.
Today I am raising kids, working on and off in the fields that are someway connected to either education, R&D, or communications, and writing on my spear time.
I have published 4 children's/young adult, fantasy books and I have ideas for many more.
A big part of me is Estonia's magical nature that still keeps old fairy tales alive and people that are stubborn, innovative, and creative - all thanks to rather difficult history.
I grew up with a lot of books. Some of them were rare and expensive, so my parents prohibited me to touch them (also, just in case, to even look at them for very long), making sure I was curious and completely hooked on books from a very early age.
The base of my education is languages - which is more or less a given if one's native language is spoken by only about a million people.
I have always been somewhat fascinated by beliefs, mythology, magic, and superstitions, so I chose to learn science at the university. If you think about it - it is the closest thing to actual (working) magic available to us in these days.
It was going to be physics or chemistry. Given the change again, I would choose astrophysics, but back then I was a petrified language class girl, and I took my chances with chemistry. After all, chemistry is kind of like cooking, is it not?
I spent about 10 years at the university (studies and R&D) and I was darn close to Ph.D. in theoretical chemistry, but the Universe had other plans.
Today I am raising kids, working on and off in the fields that are someway connected to either education, R&D, or communications, and writing on my spear time.
I have published 4 children's/young adult, fantasy books and I have ideas for many more.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 22 of 22 reviews
December 9, 2018
Tartlastel ja Taru lastel on ikka uskumatult vedanud! Teist nõnda kirjanduslikku linna Eestimaa peal lihtsalt ei ole. Terve sinu kodulinn on üks kirjanduslik labürint, kus sa võid õhtul Toomemäel jalutades kohtuda natuke kentsaka härra Pauliga või jookseb sinust Supilinnas mööda üks kavalate nägudega lastekamp, kellega proovib sammu pidada üks pisike Prantsuse buldog.
Aga nüüd leia selles labürindis tee Kastani tänavale ja maja number 57 ette. See võib väljast paista räämas ja ajahamba näritud, isegi üks aken on hiljaaegu sisse visatud, kuid tegemist on kõige soojema ning suurema südamega majaga terves linnas. Levivad kuuldused, et selles majas avati hiljaaegu ka üks natuke teistmoodi kauplus. Või on see seal juba aastaid avatud? Kes see seda enam täpselt mäleta!
Igatahes seda kauplust peab vanaproua Aramilda Tengelpung, kes esmapilgul just aasta teenindaja tiitlile ei pretendeeri, kuid tegelikult on ta üks äraütlemata abivalmis ning heasüdamlik inimene. Kuid ära imesta ja kohe tarbijakaitseametisse helistama tõtta, kui proua Aramilda kauplusest ostetud supitirin või mõni muu iidamast-aadamast pärit ese sul kodus natuke kummaliselt käituma hakkab. Mida sa võluasjadest siis õigupoolest ootad?!?
Kui sa tahad poes natuke paremat hinda saada, siis soovitan soojalt üks moosipurk endaga ühes võtta (eelistatult kirsimoos!), sest proua Aramilda koer Piru lihtsalt jumaldab moosi. Ta ütleks seda sulle ise, kuid kahjuks meie maailmas koerad ju ei räägi ning nõnda peab Piru kahjuks seekord suu kinni hoidma ja sinu tähelepanu oma saba liputamisega võitma. Kui sa suudad proua Aramilda natuke tolmu sees rullitud lihapirukat meenutava koera usalduse võita, siis võin sulle garanteerida, et sulle jääb peale ostu rahakotti nii mõnigi sädelev elder (või mis iganes raha teie maailmas ka kasutatakse).
Soovitan siiski oma ostunimekirjad kiiremas korras paberile panna ning jalad Teistmoodi Mööblipoe poole seada, sest kes neid võlupoode teab. Täna asub see pood veel Kastani tänavas, kuid homme äkki Kuperjanovi tänavas ja ülehomme hoopis Elvas. Ilmas on paiku, mis tuleb lihtsalt oma silmaga ära kaeda ja Teistmoodi Mööblipood on üks sellistest.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Aga nüüd leia selles labürindis tee Kastani tänavale ja maja number 57 ette. See võib väljast paista räämas ja ajahamba näritud, isegi üks aken on hiljaaegu sisse visatud, kuid tegemist on kõige soojema ning suurema südamega majaga terves linnas. Levivad kuuldused, et selles majas avati hiljaaegu ka üks natuke teistmoodi kauplus. Või on see seal juba aastaid avatud? Kes see seda enam täpselt mäleta!
Igatahes seda kauplust peab vanaproua Aramilda Tengelpung, kes esmapilgul just aasta teenindaja tiitlile ei pretendeeri, kuid tegelikult on ta üks äraütlemata abivalmis ning heasüdamlik inimene. Kuid ära imesta ja kohe tarbijakaitseametisse helistama tõtta, kui proua Aramilda kauplusest ostetud supitirin või mõni muu iidamast-aadamast pärit ese sul kodus natuke kummaliselt käituma hakkab. Mida sa võluasjadest siis õigupoolest ootad?!?
Kui sa tahad poes natuke paremat hinda saada, siis soovitan soojalt üks moosipurk endaga ühes võtta (eelistatult kirsimoos!), sest proua Aramilda koer Piru lihtsalt jumaldab moosi. Ta ütleks seda sulle ise, kuid kahjuks meie maailmas koerad ju ei räägi ning nõnda peab Piru kahjuks seekord suu kinni hoidma ja sinu tähelepanu oma saba liputamisega võitma. Kui sa suudad proua Aramilda natuke tolmu sees rullitud lihapirukat meenutava koera usalduse võita, siis võin sulle garanteerida, et sulle jääb peale ostu rahakotti nii mõnigi sädelev elder (või mis iganes raha teie maailmas ka kasutatakse).
Soovitan siiski oma ostunimekirjad kiiremas korras paberile panna ning jalad Teistmoodi Mööblipoe poole seada, sest kes neid võlupoode teab. Täna asub see pood veel Kastani tänavas, kuid homme äkki Kuperjanovi tänavas ja ülehomme hoopis Elvas. Ilmas on paiku, mis tuleb lihtsalt oma silmaga ära kaeda ja Teistmoodi Mööblipood on üks sellistest.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
June 24, 2019
Nii ladusalt ja mõnusalt kirja pandud lugu. Kõik need sõnademängud, imelised vandesõnad (mis ellu ärkavad) ja üldse kogu see maailm, mis sinna mööblipoodi loodud on. Oma liikumisvõimaluse ja erinevatesse kohtadesse avanevate ustega meenutas see natuke Howli Liikuvat Kindlust. Ja ei saa öelda, et "Teistmoodi Mööblipood" Howlile kuidagi alla jääks. Ma tahaks igal juhul lugeda järgesid ja näha, millega Piru ning Aramilda Tengelpung veel rindu peavad pistma.
Lisaks ka lahutavate/tülitsevate vanemate lisajoon raamatus. Tõesti, ei ole ühelgil lapsel tore vanemate vahelisi sõnumeid toimetada, tunda et peaks pooli valima või isegi arvama, et see olukord on nüüd tema süü. Kindlasti on Olle olukord toetuseks mõnele lapsele, kes ise samas olukorras. Ja äkki ka äratuskellaks mõnele vanemale, kes ise ehk oma käitumismustreid ei märkagi.
Ning lõpetuseks - sellest saaks nii vinge filmi! Kõik need elluärganud vandesõnad, laest kukkuv moositündrid jne jne.
Lisaks ka lahutavate/tülitsevate vanemate lisajoon raamatus. Tõesti, ei ole ühelgil lapsel tore vanemate vahelisi sõnumeid toimetada, tunda et peaks pooli valima või isegi arvama, et see olukord on nüüd tema süü. Kindlasti on Olle olukord toetuseks mõnele lapsele, kes ise samas olukorras. Ja äkki ka äratuskellaks mõnele vanemale, kes ise ehk oma käitumismustreid ei märkagi.
Ning lõpetuseks - sellest saaks nii vinge filmi! Kõik need elluärganud vandesõnad, laest kukkuv moositündrid jne jne.
August 22, 2019
Hästi tore ja nunnu üheõhtulugemine! Lõbusad sõnamängud panid mitu korda täitsa ausalt kõva häälega naerma. Vandudes välja kutsutud tegelased, näiteks igale poole hiljaks jäänud Viimane Põrsas või Kuradi Kurat, olid väga originaalsed ja lihtsalt nii tore oli kujutleda kogu seda maagilist elukest ette oma kodustel Tartu tänavatel. Omad on ikka omad, peaks eestlasi rohkem lugema!
Samas ei olnud üldse ainult niisama naljakas ja lihtne lastelugu, vaid hoopis palju sügavama taustaga.
"Aramilda ei näinud põhimõtteliselt tolmu. Tal oli tolmupimedus - kaasa sündinud nägemispuue, mis kimbutab suurt osa inimkonnast, tavaliselt lapsi ja mehi, kuid kaitstud pole selle eest keegi."
"Sellest ei räägita küll tihti, aga mõnel toidul on salapärane võime hinge paitada ja öelda, et küllap saab kõik korda. Ka vahukoore peale võib alati kindel olla - raskes olukorras ei vea see kunagi alt."
Manusena tahaks siia lisada ka umbes kõik raamatu illustratsioonid, sest need on lihtsalt niii toredad :D
Samas ei olnud üldse ainult niisama naljakas ja lihtne lastelugu, vaid hoopis palju sügavama taustaga.
"Aramilda ei näinud põhimõtteliselt tolmu. Tal oli tolmupimedus - kaasa sündinud nägemispuue, mis kimbutab suurt osa inimkonnast, tavaliselt lapsi ja mehi, kuid kaitstud pole selle eest keegi."
"Sellest ei räägita küll tihti, aga mõnel toidul on salapärane võime hinge paitada ja öelda, et küllap saab kõik korda. Ka vahukoore peale võib alati kindel olla - raskes olukorras ei vea see kunagi alt."
Manusena tahaks siia lisada ka umbes kõik raamatu illustratsioonid, sest need on lihtsalt niii toredad :D
October 16, 2020
Kenakesti kopsakas üheampsuraamat, mille sees peegelduvad paljud teised raamatud, millest ta ehk ainetükke kogunud on. Kui muidu sobivad üheampsuraamatud pigem bussis paari peatuse vahel lugemiseks või unejutuks, siis Teistmoodi Mööblipood eeldab, et sul on soe tekk, millesse mähkuda, tass teed, mida kõrvale juua ja avatud aken, millest su naer saab vajadusel välja volksata. Nagu tuhat ja tuline. Või nagu üks Viimane Põrsas. Sest see amps on lihtsalt natuke suurem.
Loetagu, sest naerda on nutmisest kenam.
Loetagu, sest naerda on nutmisest kenam.
January 9, 2021
Aramilda Tegelpung peab mööblipoodi, mis on teistmoodi kui teised. Tema seltsiliseks on koer Piru ja igasugu vandesõnad, mille pood mingist reaalsusest lausumise korral välja napsab. Aramilda pole alati väga aus kaupleja ning seetõttu nad liiguvad sageli väga kiiresti ühest kohast teise. Ühel päeval jääb ta aga audiitorile vahele ja karistuseks peab ta tegema 13 Head Tegu. Talle antakse nimekiri nimedega ning kui ta ühe nime välja valib, saab ta oma uue sihtkoha. Esimeseks abivajajaks on üheksa-aastane Olle Pai.
See raamat... see oli kõike sellist, mis mulle meeldib. See oli nii mõnusalt kirja pandud, et mul hakkas kohe kahju, et mul seda paberkandjal ei ole. Seda oleks nii tore mõnes erilises kohas sirvida, toredamaid kohti üle lugeda ja noh, kõike seda, mis raamatute lugemise juures hea on. Ma kujutan juba ette, kui mõnus oleks seda hoida ja kui hea kvaliteediga on selle paber. Kadestan teid kõiki, kellel see raamat päriselt oma riiulis on. Oleksin hea meelega ka mõned kohad omale vihikusse välja kirjutanud, aga mul on selline totakas reegel, et kirjutan ainult raamatutest, mida loen paberkandjal.
Millegipoolest meenutas Piru mulle natuke Madam Sulimani koera Hini filmist "Howli liikuv kindlus", ise ei oska ka öelda miks. Aga kui Piru rääkis või liikus, siis ujus silme ette pilt Hinist. Kusjuures ma pole seda filmi ka mingi viis-kuus aastat kindlasti vaadanud. Teist raamatut ma niipea kätte ei võta. Panen ennast lugemisvanglasse ehk siis enne ühtegi uut raamatut ette ei võta, kui mul see totu essee valmis on.
See raamat... see oli kõike sellist, mis mulle meeldib. See oli nii mõnusalt kirja pandud, et mul hakkas kohe kahju, et mul seda paberkandjal ei ole. Seda oleks nii tore mõnes erilises kohas sirvida, toredamaid kohti üle lugeda ja noh, kõike seda, mis raamatute lugemise juures hea on. Ma kujutan juba ette, kui mõnus oleks seda hoida ja kui hea kvaliteediga on selle paber. Kadestan teid kõiki, kellel see raamat päriselt oma riiulis on. Oleksin hea meelega ka mõned kohad omale vihikusse välja kirjutanud, aga mul on selline totakas reegel, et kirjutan ainult raamatutest, mida loen paberkandjal.
Millegipoolest meenutas Piru mulle natuke Madam Sulimani koera Hini filmist "Howli liikuv kindlus", ise ei oska ka öelda miks. Aga kui Piru rääkis või liikus, siis ujus silme ette pilt Hinist. Kusjuures ma pole seda filmi ka mingi viis-kuus aastat kindlasti vaadanud. Teist raamatut ma niipea kätte ei võta. Panen ennast lugemisvanglasse ehk siis enne ühtegi uut raamatut ette ei võta, kui mul see totu essee valmis on.
June 17, 2019
üsna muhe lugemine, kuigi kirjutatud oli minu meelest veidi... kohmakalt. oli väga lahedaid lõike ja häid kirjeldusi ja hoogsaid dialooge, aga siis jälle kuidagi pidurdus kogu see lugu ja läks aega, enne kui (minu jaoks) uuesti käima läks.
Kuradi Kurat oli selgelt mu lemmiktegelane ja kogu see elluärkavate vandesõnade teema väga lahe; üldmoraal lahutavate vanemate teemal oli küll veidi nina-alla-hõõruva olemisega.
ja ma ei tea, miks see mind nii KOHUTAVALT häirib, aga... selle häälitsuse kohta, mida eesti keeles tavapäraselt pannakse kirja kui "mkm", kasutatakse siin raamatus "aka" ja kuigi ma saan aru, kuidas see võib tunduda lähedasem sellele, kuidas paljud inimesed seda häält tegelikult teevad (lahtise suuga), siis... no ma ei tea, minu meelest selliste asjade jaoks tuleks lihtsalt jääda mingile ühisele kokkuleppele, et kirjutame vot nii ja mõtleme vot seda häält. ma olen näinud seda kirjutatavat ka "äkää" või "ekee", aga see kõik tundub kolhutavalt kõnekeelne ühe raamatu kohta, mis on siiski ju kirjakeelne... asi. ei no jah, eks keel nii arenebki ja eks kõnekeelt tohib ka kirja panna ja sellega saab igast (yup) nalja, aga... ah, okei, ma ka ei tea. lihtsalt, kui teile öeldaks ilma kontekstita, et keegi ütles "aka", kas te saaks aru? ma ei saaks. isegi kontekstis oli keeruline.
Kuradi Kurat oli selgelt mu lemmiktegelane ja kogu see elluärkavate vandesõnade teema väga lahe; üldmoraal lahutavate vanemate teemal oli küll veidi nina-alla-hõõruva olemisega.
ja ma ei tea, miks see mind nii KOHUTAVALT häirib, aga... selle häälitsuse kohta, mida eesti keeles tavapäraselt pannakse kirja kui "mkm", kasutatakse siin raamatus "aka" ja kuigi ma saan aru, kuidas see võib tunduda lähedasem sellele, kuidas paljud inimesed seda häält tegelikult teevad (lahtise suuga), siis... no ma ei tea, minu meelest selliste asjade jaoks tuleks lihtsalt jääda mingile ühisele kokkuleppele, et kirjutame vot nii ja mõtleme vot seda häält. ma olen näinud seda kirjutatavat ka "äkää" või "ekee", aga see kõik tundub kolhutavalt kõnekeelne ühe raamatu kohta, mis on siiski ju kirjakeelne... asi. ei no jah, eks keel nii arenebki ja eks kõnekeelt tohib ka kirja panna ja sellega saab igast (yup) nalja, aga... ah, okei, ma ka ei tea. lihtsalt, kui teile öeldaks ilma kontekstita, et keegi ütles "aka", kas te saaks aru? ma ei saaks. isegi kontekstis oli keeruline.
February 19, 2019
Aramilda Tengelpungal on rändav pood. Ühel päeval tuleb aga audiitor ja esitab talle nimekirja inimestest, keda proua peaks aitama, et heastada liigset võluasjade müümist. Esimeseks on 9aastane Olle Pai, kelle probleem on vanematevahelised lahkhelid. Kuigi Aramilda müüb võluasju ja tema vandesõnad elustuvad, ei saa ta Olle probleemi ühe sõrmenipsuga lahendada.
Raamat on mõnusalt kirjutatud. Aramilda ja tema koer Piru on väga värvikad tegelaskujud (nt naersin tükk aega selle üle, et Aramildal on tolmupimedus, mistõttu ta ei märka oma poes olevat tolmu). Teose keelekasutus on rikkalik, seetõttu sobib raamat hästi ka ettelugemiseks, et saaks lapsega mõne sõna või väljendi üle arutada. Hoolimata humoorikast stiilist käsitleb raamat ka väga tõsist probleemi - vanematevahelised suhted, mistõttu võiks selle raamatu kätte võtta ka täiskasvanud.
Nagu juba aru saite, siis soovitan lugeda. :)
Raamat on mõnusalt kirjutatud. Aramilda ja tema koer Piru on väga värvikad tegelaskujud (nt naersin tükk aega selle üle, et Aramildal on tolmupimedus, mistõttu ta ei märka oma poes olevat tolmu). Teose keelekasutus on rikkalik, seetõttu sobib raamat hästi ka ettelugemiseks, et saaks lapsega mõne sõna või väljendi üle arutada. Hoolimata humoorikast stiilist käsitleb raamat ka väga tõsist probleemi - vanematevahelised suhted, mistõttu võiks selle raamatu kätte võtta ka täiskasvanud.
Nagu juba aru saite, siis soovitan lugeda. :)
April 15, 2024
(Lähtun hindamisel sellest, et Goodreadsi mõistes ei ole 3 tärni sugugi halb hinne; hiirega peale liikudes ütleb vihjeks "liked it" ja tegelikult mulle see raamat ju täitsa meeldis).
Võib-olla olin lihtalt ootused liiga üles kruttinud, aga tegelikult ootasin lugedes kogu aeg, et lugu minu jaoks "käima läheks". Ootasin ja ootasin, kuni ühel hetkel sai raamat lihtsalt läbi.
Autori kiituseks peab ütlema, et idee oli iseenesest väga vahva ja ka tegelased mõnusalt kirevad. Ning ellu ärkavad mitmekesised vandesõnad olid igati nauditavad. Aga tervikuna ei hakanud minu jaoks lihtsalt jooksma... Ma arvan, et mulle oleks see meeldinud rohkem mingi Aramilda ja tema seltsiliste lühijuttude kogumikuna - pealiin oli see, mis tempo alla tõmbas.
Aga järjed kavatsen mingi hetk ikka ette võtta - potentsiaali on kõvasti!
Võib-olla olin lihtalt ootused liiga üles kruttinud, aga tegelikult ootasin lugedes kogu aeg, et lugu minu jaoks "käima läheks". Ootasin ja ootasin, kuni ühel hetkel sai raamat lihtsalt läbi.
Autori kiituseks peab ütlema, et idee oli iseenesest väga vahva ja ka tegelased mõnusalt kirevad. Ning ellu ärkavad mitmekesised vandesõnad olid igati nauditavad. Aga tervikuna ei hakanud minu jaoks lihtsalt jooksma... Ma arvan, et mulle oleks see meeldinud rohkem mingi Aramilda ja tema seltsiliste lühijuttude kogumikuna - pealiin oli see, mis tempo alla tõmbas.
Aga järjed kavatsen mingi hetk ikka ette võtta - potentsiaali on kõvasti!
October 19, 2020
Miskipärast olin hakanud arvama, et kõik toredad lasteraamatud on juba ära kirjutatud. Aga näed, tuleb välja, et neid ikka kirjutatakse jätkuvalt. Väga muhe lugemine ka täiskasvanutele, autori enda kirjutamisrõõm piilub teosest ka välja ning lisaks lehvitavad mõned teised teosed, mis taustale oma jälgi jätnud.
September 21, 2020
Höhöhö, kui tore raamat! Seda Kuradikuradit tahaks endale ka.
January 29, 2021
See oli nüüd küll üks igavesti lahe lugemine. Tavaliselt suhtun n-ö ülikiidetud raamatutesse kerge ettevaatlikkusega, aga lugemise väljakutse FB grupis palju kordi kõlanud kiidusõnad tulevad selle lugemiselamuse peale ka minult. Ei ole just palju raamatuid, mis lugedes mu peas n-ö ellu ärkavad. Seda lugedes ei olnud aga mingit probleemi kujutleda, kuidas mu enda kodulinna tuttavale tänavale järsku kummaline mööblipood tekib ja mismoodi sealkandis usin toimetamine lahti läheb. Mine või jalutuskäigule vaatama, et ehk äkki... Huumor on muidugi teine oluline tegur, mis külmaks ei jäta. Ei mäletagi enam, millal nii palju ja valjusti naersin. Muidugi ei saa tähelepanuta jätta ka kunsthammaste ajaloost loengut pidavat moosilembest koera ega muhedat murrakut kõnelevat Kuradi Kuradit. Ja et asi päris fantaasikirjanduseks ära ei kisuks, maadleb 9-aastane Olle ühe lapse jaoks liiga suurte probleemidega ehk vanemate pidev tülitsemine. Ülilahe lugemine igas mõttes. Eriti tore on aga teadmine, et sellist mõnulemist leidub veel mitme raamatu jagu.
July 17, 2024
Hea meel kohe, et Eestis selline lastekirjanik on ehkki raamat sobib ka suurtele ju :)
April 21, 2024
No mis saab olla põnevam, kui uuesti sukelduda Teistmoodi Mööblipoe ja Aramilda seiklustesse ja sekeldustesse. Puhas rõõm ja nauding 🙂 Minu arvates on nii tore, et meil on olemas oma Eesti autor, kes kirjutab nii häid võlulugusid. Maagia ja tegelikkus koos, ometi kõik on väga usutav ning ei ole üldse ülepaisutatud.
Lisaks tahaksin ütelda, et igal lapsel peaks olema selline humoorikas ja eluterve vanaema, kes oskab olukordi näha erapooletu pilguga ja samas olla olemas.
Mul tekkis aga küsimus, et kuna Audiitor andis Aramildale päris pika nimekirja, et kas siis selle jagu on oodata ka uusi mööblipoe seiklusi? 😃 Õnneks on mul kodus üks mööblipoe raamat veel ootamas, mida tahaks hakata ka peatselt lugema.
Tegelikult üks küsimus veel. Jõulude raamatus oli Aramilda seeliku taskuid nimetatud ka "taskideks". Kas see oli nüüd trükiviga või oligi nii mõeldud? Selles raamatus olid nad olla ja ainult taskud 🙂
Üks pikem mõte ka raamatust:
"Tead, iga inimese sisse mahub ainult mingi hulk tundeid. Kui neid saab rohkem, võivad need inimese päris lõhki ajada. Sellepärast tuleb vahel osa neist kiiresti kuidagi endast välja saada. Mõni karjub, sest kisamine on päris väsitav ja see kulutab hulga tundeid üsna kiiresti ära. Mõni virutab jalaga millegi vastu või viskab mõne nõu katki, sest ka see kulutab omajagu tundeid. Seda peetakse ebaviisakaks ning halvaks käitumiseks ja õige ka, sest sellal kui need tegevused osa tundeid ära viivad, tekitavad nad hulga samasuguseid juurde ja siis ollakse lõpuks omadega veel hullemas supis kui alguses. Aga inimene peab oma tunded siiski endast välja saama, muidu teevad need talle liiga. Mõni läheb jooksma või näiteks valab oma viha tolmu ja plekkide peale välja ning koristab. Mõni kasutab sõnu. Kui sa paned oma valu või viha sõna sisse, siis natukene hakkab sellest parem küll, sest nüüd pole see enam sinu sees, vaid tiirleb sõnana sinu ümber. Sellepärast, ma arvan, vannutaksegi." lk 225-226
Ja mõned lühemad ka veel lisaks:
"Mitte tahab, vaid vajab. Teie asi on anda inimesele õng, mitte kalad! Tahtmine ja vajadus võivad üllatavalt erinevad olla. Läheksin isegi nii kaugele, et ütleksin, et vahel on see, mida inimene vajab, just see, mida ta üldse ei taha, ning vastupidi - see, mida inimene tahab, võib olla viimane asi, mida ta vajab," lausus Audiitor ebatavalise empaatiaga. "Eelkõige vajavad need inimesed teie aega ja tähelepanu." Lk 25
"Sul pole taktitunde raasugi!" ütles koer.
"Mis puutub siia minu viisipidamine?" küsis Aramilda. Piru pööritas silmi ega vastanud. Lk 80
On tuntud tõsiasi, et suurim rõõm, mida tööst saab, on vaadata, kuidas teised seda teevad. Lk 116
"Sa proovi. Ütle endale iga päev midagi head, mida sa tahad, et sinuga juhtuks. Kui sa teed seda järjest pikka aega (näiteks mitu kuud iga päev), siis see mõte hakkab kogunema ja sinu ellu endale kohta tekitama. Kui see piisavalt suureks kasvab, siis see juhtubki." Lk 221
"Eksid. Tunded on tõelised, aga nad pole tõelisus. Sellepärast ongi vaja tunded kõrvale panna, et näha, mis on päriselt olemas ja mis ainult tundub, et on." Lk 226
Lisaks tahaksin ütelda, et igal lapsel peaks olema selline humoorikas ja eluterve vanaema, kes oskab olukordi näha erapooletu pilguga ja samas olla olemas.
Mul tekkis aga küsimus, et kuna Audiitor andis Aramildale päris pika nimekirja, et kas siis selle jagu on oodata ka uusi mööblipoe seiklusi? 😃 Õnneks on mul kodus üks mööblipoe raamat veel ootamas, mida tahaks hakata ka peatselt lugema.
Tegelikult üks küsimus veel. Jõulude raamatus oli Aramilda seeliku taskuid nimetatud ka "taskideks". Kas see oli nüüd trükiviga või oligi nii mõeldud? Selles raamatus olid nad olla ja ainult taskud 🙂
Üks pikem mõte ka raamatust:
"Tead, iga inimese sisse mahub ainult mingi hulk tundeid. Kui neid saab rohkem, võivad need inimese päris lõhki ajada. Sellepärast tuleb vahel osa neist kiiresti kuidagi endast välja saada. Mõni karjub, sest kisamine on päris väsitav ja see kulutab hulga tundeid üsna kiiresti ära. Mõni virutab jalaga millegi vastu või viskab mõne nõu katki, sest ka see kulutab omajagu tundeid. Seda peetakse ebaviisakaks ning halvaks käitumiseks ja õige ka, sest sellal kui need tegevused osa tundeid ära viivad, tekitavad nad hulga samasuguseid juurde ja siis ollakse lõpuks omadega veel hullemas supis kui alguses. Aga inimene peab oma tunded siiski endast välja saama, muidu teevad need talle liiga. Mõni läheb jooksma või näiteks valab oma viha tolmu ja plekkide peale välja ning koristab. Mõni kasutab sõnu. Kui sa paned oma valu või viha sõna sisse, siis natukene hakkab sellest parem küll, sest nüüd pole see enam sinu sees, vaid tiirleb sõnana sinu ümber. Sellepärast, ma arvan, vannutaksegi." lk 225-226
Ja mõned lühemad ka veel lisaks:
"Mitte tahab, vaid vajab. Teie asi on anda inimesele õng, mitte kalad! Tahtmine ja vajadus võivad üllatavalt erinevad olla. Läheksin isegi nii kaugele, et ütleksin, et vahel on see, mida inimene vajab, just see, mida ta üldse ei taha, ning vastupidi - see, mida inimene tahab, võib olla viimane asi, mida ta vajab," lausus Audiitor ebatavalise empaatiaga. "Eelkõige vajavad need inimesed teie aega ja tähelepanu." Lk 25
"Sul pole taktitunde raasugi!" ütles koer.
"Mis puutub siia minu viisipidamine?" küsis Aramilda. Piru pööritas silmi ega vastanud. Lk 80
On tuntud tõsiasi, et suurim rõõm, mida tööst saab, on vaadata, kuidas teised seda teevad. Lk 116
"Sa proovi. Ütle endale iga päev midagi head, mida sa tahad, et sinuga juhtuks. Kui sa teed seda järjest pikka aega (näiteks mitu kuud iga päev), siis see mõte hakkab kogunema ja sinu ellu endale kohta tekitama. Kui see piisavalt suureks kasvab, siis see juhtubki." Lk 221
"Eksid. Tunded on tõelised, aga nad pole tõelisus. Sellepärast ongi vaja tunded kõrvale panna, et näha, mis on päriselt olemas ja mis ainult tundub, et on." Lk 226
February 5, 2024
Pigem lastele suunatud fantaasiaraamat, aga ka mina nautisin väga ja lugesin ühe nädalavahetusega läbi. Peategelasteks on proua Aramilda ja tema rääkiv koer Piru, kes peavad lahutavate vanematega koolipoisi Olle elusse selgust tooma. Ollega jätab autor küll raamatu lõpus hüvasti, aga Aramilda ja Piru lugu veel lõppu ei leia.
Pood ise meenutas kohati Howli liikuvat kindlust samanimelisest raamatust. Võlupood kõikvõimalike ettearvamatute veidrustega. Vandesõnade teema oli päris huvitav, aga eriliselt meeldis mulle see mõte, et iga asi ootab oma õiget ostjat.
Olle lugu oli selles mõttes loogilise lõpuga, et 21. sajandi lasteraamatust teistsugust lõppu ei ootakski. Vanemate lahkuminek on küll kurb teema, aga tänapäeva ühiskonnas seda siiski ette tuleb ja lõpplahendus oli ju siiski pigem positiivne.
Soovitan!
Pood ise meenutas kohati Howli liikuvat kindlust samanimelisest raamatust. Võlupood kõikvõimalike ettearvamatute veidrustega. Vandesõnade teema oli päris huvitav, aga eriliselt meeldis mulle see mõte, et iga asi ootab oma õiget ostjat.
Olle lugu oli selles mõttes loogilise lõpuga, et 21. sajandi lasteraamatust teistsugust lõppu ei ootakski. Vanemate lahkuminek on küll kurb teema, aga tänapäeva ühiskonnas seda siiski ette tuleb ja lõpplahendus oli ju siiski pigem positiivne.
Soovitan!
August 21, 2021
Ma ei olnud aga valmis selleks, millest raamat veel rääkis. Võiks öelda, et põhiline lugu oli lahutavate vanematega hakkamasaamise lugu. Ehk et probleem, millega tuli tegeleda poisil, kelle juurde mööblipood seekord lendas.
Pikemalt kirjutan blogis: https://midaheliluges.blogspot.com/20...
Pikemalt kirjutan blogis: https://midaheliluges.blogspot.com/20...
August 31, 2020
Raamat,mida lugedes vaatavad ülejäänud kõrvalseisjad sind imelikult. Itsitad omaette ja vahrl poetad ka pisara. Läbi kurva loo on võimalik ka huumorit leida.
October 2, 2020
Nii lahe lugemine, täpselt minu maitse. Oli fantaasiat, müstikat, sooje suhteid, arusaamatusi ja nalja. Mööblipoele hääled sisse ja edasistele tegudele, Armilda ja Piru! 😊
February 26, 2023
Minu uus lemmikraamat!
April 1, 2024
Imehea lugu, vahvad tegelased. Miskipärast päris raamatu alguses oli mul raske sisse elada, võib-olla tundus kõik natuke liiga eriline ning seetõttu oli kartus, et tegu võiks olla sellise natuke väsitava raamatuga. Aga ei, see on tegelikult n.ö lasteraamatu kohta väga vinge, siin pole roosamannat ning ebaveenvaid olukordi, kus kõik läheb äkitselt imehästi ning probleemid lahenevad justkui nõiaväel. Ehkki nõiaväge siin jätkub, samuti põnevaid tegelasi. Võiks öelda, et tihtipeale sünnitab neid siin täiesti otseselt keeleline rikkus, mida autor väga osavasti ja fantaasiarikkalt oskab käsitseda. Igatahes mina naersin end ühel hetkel küll peaaegu pooleks, sest nii naljakas oli.
Jään põnevusega ootama, millal saan järgmise raamatu kätte võtta, kus osalisteks on poepidaja Aramilda Tengelpung, tema naljakas ja moosimaias koer Piru ning muidugi põnev pood, millega Aramilda ringi reisb. Toredat poissi nimega Olle Pai kardetavasti me järgmistes raamatutes ei kohta, sest võlupoel on komme ja vajadus pidevalt ringi reisida... Aga loodetavasti läheb tal hästi.
Jään põnevusega ootama, millal saan järgmise raamatu kätte võtta, kus osalisteks on poepidaja Aramilda Tengelpung, tema naljakas ja moosimaias koer Piru ning muidugi põnev pood, millega Aramilda ringi reisb. Toredat poissi nimega Olle Pai kardetavasti me järgmistes raamatutes ei kohta, sest võlupoel on komme ja vajadus pidevalt ringi reisida... Aga loodetavasti läheb tal hästi.
August 25, 2023
This is a fantastic children's book, we have been listening to it in audiobook format with our two kids (3 and 7 years old) now about 7-10 timesand still counting. It has a high fantasy story telling quality even to dazzlea 40+ year adult like me. High quality of details. Definitely masterfully builtcore structure of the story, allowing to build follow up stories in multipleways, as I just found out, there are a total of three books in the series. It'strue, the author has not underestimated young readers by turning the storylanguagewise oversimplified, at the same time there is nothing too complex for youngreaders to leave them with "what does this suppose to mean?" thought.
Finally, thank you Eva Roos, you have added a huge foot printto our kids fantasy world to grow up with and as well to bear in mind whengrown-ups.
Finally, thank you Eva Roos, you have added a huge foot printto our kids fantasy world to grow up with and as well to bear in mind whengrown-ups.
Displaying 1 - 22 of 22 reviews