Aga armastusel on metsalinnu süda

by Kristiina Ehin

Osa inimesi on nagu metsalinnud, kes otsivad varjulist paika, hoiavad ja armastavad, teised on aga nagu tuuli trotsivad merelinnud, kes loovad oma maailma, olgu või veeuputus. Ent ainult üksikud meist on vabad ja vabad on enamasti üksikud ...

Kristiina Ehini kaheksas luulekogu räägib suhetest ja üksindusest, metsast ja merest, ahnusest ja armastusest. See on lüüriline ja peamiselt riimiline, ent ka sotsiaalse antenniga raamat, milles autor mõtestab oma ainukordset elukogemust keset ajavoolu ja inimesi, püüdes tundliku kujundi kaudu ühendada argist ja müütilist maailma.

Genres: Poetry

88 pages, Hardcover

First published January 1, 2018

About the author

Kristiina Ehin on eesti luuletaja ja proosakirjanik.
Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Ta on töötanud Vodja koolis õpetajana.
Kristiina Ehin on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond.
Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele.
Ta esines Eesti esindajana Londoni 2012. aasta olümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus, mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012.

Reviews

[Martha · Rating 2 out of 5]

Võib-olla oli mul lugedes paha tuju ja võib-olla ma ei süvenenud ja võib-olla ma ei analüüsinud piisavalt ja võib-olla ma ei saanud aru

[Lisanna · Rating 3 out of 5]

Ma arvan, et see oleks mulle rohkem meeldinud, kui ma oleksin sellest paremini aru saanud :)

[Eva Antsov · Rating 4 out of 5]

kuid mind ei liiguta su honey ja su baby
siin pajuvõsalaiuskraadi hallis
Vastan sulle möödaminne maybe
piisaks kui sa ütled lihtsalt kallis

(raamatust)

[Hanneleele · Rating 4 out of 5]

Riimid valmistasid mulle rõõmu! See ei ole nii mitmekesine ja -koeline kui näiteks Betti, aga siiski: ei saa ju pahaks panna ka lihtsamaid ja rahvalikumaid luuletusi, mis sest, et esimene reaktsioon mingisuguses erilisuseihas aeg-ajalt sinnapoole kaldub. Tõtt-öelda mõtlesin panna viis tärni, sest rõõm, mille ma mõnest luuletusest tööl lõunapauside ajal sain, oli seda väärt, ja mõne teise riimluuletaja luuletustest, milles on ilu (või poosi), aga mitte sisu, meeldisid need mulle kindlasti rohkem. Paar eriti lihtriimilist värssi (ja veidral kombel mitmed vabavärsilised luuletused) aga tõmbasid hinde järele mõeldes neljale tagasi.

Eks iva oli sageli ka lihtne (loodushoid näiteks), aga kui rahvas loeb (ta vähemalt ostab), on ju tore. Loodushoiust peabki rääkima. Ja Jane Remmi metsamaalid on suurepärased!

[M · Rating 4 out of 5]

Ma teadsin, et ma tahan kindlasti luulele võimaluse anda ja sellesse maailma rohkem piiluda. Ma teadsin, et ma tahan proovida Ehinit. Olen veendunud, et ma otseselt puusse ei pannud, aga tunnen, et vast ei ole luule ikka minu teema.

Need luuletused on imeilusad. Ja lausa riimis! Ja osades isegi pikemad lood! Mõned aga metafoorilisemad. Palju oli avastada! Aga see oli minu jaoks siiski vaevarikas lugemine ja kui ka nii ilusad luuletused ei suuda mind sellesse maailma tuua.

Olen õnnelik, et lugesin. Sain küll midagi. Kuid mõneks ajaks jätan luule vast kõrvale. Ehk kunagi jälle!

[Anneli · Rating 5 out of 5]

"Kõik mis ei viita riiklikule
siin maal on väikse tähega"

Puhas nauding.

[Annika Lentso · Rating 5 out of 5]

Sõnal on jõud. Mulle väga meeldib kuidas Kristiina Ehin seab ja kadestan vargsi tema oskust õigeid sõnu nõnda osavasti ritta seada. Mõnele on kohe antud.

[Eloise Sunshine · Rating 4 out of 5]

See polnud selline ühe jutiga lugemine. Mõned ampsud võtad ja siis lased paar päeva settida. Siis haukad järgmised, et neilgi seedida lasta. Nii kuluski paar nädalat, et see õhuke raamat läbi saada. Aga polnud kuidagi raamatu viga, vajas lihtsalt õhku vahele, et mõtiskleda. Luulega on ju nii, et kõik pole must-valgelt kirja pandud ning otse näkku ei lööda. Peab läbi südame tunnetama seda vähest, mis kirja pandud, et näha ka seda osa, mis ütlemata jäetud ning ridade vahele peidetud.
Mulle väga meeldis, aga rohkem ikkagi need riimsemad, kui vabavärsid...

[Janet · Rating 5 out of 5]

Ausalt öeldes ma ei oodanud sellest raamatust eriti palju. Olin tekitanud Ehinist arvamuse, et ta on selline õrna luule kirjutaja (kuigi tema värsse Naised köögis loomingust olen küll nautinud). Seetõttu pidin meeldivalt üllatuma, sest oli palju luuletusi, mis läksid mulle hinge ja vähe neid, mis ei kõnetanud. Kartsin, et kuna raamatu pealkirjas on sees armastus, siis on kõik luuletused väga tundeküllased ja isegi lääged. Samas oli neis palju väge, müstikat, aga ka aktuaalsust ja ebameeldivaid emotsioone ning hollywoodilikku armastamist oli võib-olla isegi kohatult vähe. Kindlasti pean Ehinist edaspidi rohkem lugu ja ei pelga tema teisigi teoseid lugeda.

[Kertu Aland · Rating 4 out of 5]

ning tõusin õhku otseselt ja kaudselt
ja võtsin kaasa udusulis pere
kes tapab unistusi upub raudselt
ja raskelt oma unistustemeres

Avastasin seda raamatut lugedes, et mulle tohutult meeldib riimiline luule. Ilus, lihtne ja arusaadav. Hea vaheldus praegu kõikjal vohavale "lauseluulele".

[Merlin · Rating 1 out of 5]

Ei oleks arvanud, et kohe uue aasta esimesel nädalal loen luulet, aga sedasi see läks, kui väljakutse seda eeldas. Kuigi tegemist on detsember 2024 väljakutsega, mis täna lõpu saab, siis parem hilja kui mitte kunagi. Olen kuulnud Kristiina Ehinist üpriski palju ning kõrvu olid jäänud kuidagi positiivsed tagasisidemed. Seega, kui nägin seda raamatut Tallinna Keskraamatukogu raamatukogubussis, siis selle haarasin, et tutvust teha.

Nojah… Ei teagi, kust alustada, sest suure hurraaga ma tema lugemist alustasin, kuid peale mingit 10-20 lehekülge ehk 10 luuletust tekkis tahtmine raamat ära panna ning mitte kunagi enam avada. Kas ma loen luulet tihti? Ei. Kas ma olen lugenud päris palju erinevaid luuletusi? Jah. Kas ma ütleks, et saan aru, mis on hea luule ja mis keskpärane? Üpriski ja kahjuks Kristiina Ehini “Aga armastusel on metsalinnu süda” on päris keskpärane.

Luuletused on lihtsad, nad riimuvad kergesti, kuid kohati tunduvad sõnad kokkusurutult ühte ritta pandud. Sa loed, sul tekib rütm, asi hakkab voolama ja siis tuleb järsult sõna, mis nii kõvasti silmi riivab, et kogu luule tunne on käega pühitud. Seda juhtus minu silmis selle raamatu iga luuletusega.

Kui kirjeldust lugesin, siis sain aru, et luule teemad oleksid pidanud olema seotud suhete, armastuste, loodusega ning eks see oli üks põhjus, miks selle võtsin. Ilusad teemad, midagi hingele. Teemad oleksid pidanud sobima igati. Kahjuks, aga on minu ja autori arvamus loodusest, suhetest ja armastusest väga erinevad. Mida rohkem lugesin, seda rohkem tundus, et siit õhkub üksildust, kurbust ja mitte rõõmu, kergust, lootusesära.

Kindlasti on selle raamatu jaoks mingi sihtgrupp olemas, kuid mina seda ei ole. Kahju, et kohe aasta algul tuli ühe täheline arvustus, kuid äkki see tähendab, et rohkem see aasta ei tule.

[Katrin Li · Rating 3 out of 5]

Ega ma väga oskuslik luulelugeja ei ole. Seegi raamat on minu jaoks liiga intelligentne :). Sellegipoolest olid päris huvitavad luuletused, kuidas internatsionaalne seks mööda ilma ringi käib või luuletus talvest, mille tornikellad löövad igavesti mind sinult üle.

Tükike:

"Sa kingid meile merikotka sulgi
mis jäänud kinni okastraadist aeda
Seesugu suveniire kinkida on mulgi
siin helevalges ajas musta laega"...

[Art]

Lugesime eesti keele tunni raames umbes pool raamatust ainult, nii et ma ei taha reitingut selle tõttu panna. Teos oli pettumust tekitav, luuletused ei olnud midagi erilist ja see vabavärsiline stiil mõjus rohkem trikina kui tegeliku mõttelise otsusena. On võimalik, et kui ma loeks terve teose, siis see meeldiks mulle rohkem, aga ma arvan, et ma olen ka inimene kes ei oska väga luulet hinnata ja selle tõttu enamus luule mulle ka ei meeldi.

[Selene Rain · Rating 5 out of 5]

Tihti paneb mõtlema, et kuidas suudab Ehin nii paljastavalt ja ilusalt ning samas ka elukoledusega koos edasi anda elukogemusi, mida me kõik oleme kogenud ja pigem ei sooviks isegi enda mõtetes tunnistada või kuulda.

[Laura Raud · Rating 3 out of 5]

“...See päev on juba jäetud juba jäätund
ja ainult meie nutame veel taga
hetki kui sind kallistasin käetult
ja sina jalutult mind tahtsid tantsitada...”

[Katri · Rating 5 out of 5]

Kindlasti üks paremaid 21. sajandi eesti luulekogusid.

[Maria · Rating 3 out of 5]

tegelik skoor oleks kolm ja pool

[Rasmus · Rating 2 out of 5]

artificial, igav, vahel hea, enamus ajast halb

[Reelika · Rating 3 out of 5]

Luuletused armastusest, üksindusest, ootamisest, teineteise mittemõistmisest, loodusest ja paljust muust. Meeldib luuletaja kaunis keeletunnetus, hea rütm ja sobivad riimid. Väike pai hingele karmis argipäevas.