Vaikne hooaeg. Eesti punk 1990-1999

by Tõnu Trubetsky, Kalev Lehola

Aastaid hullult rokkinud, nägime, et fännide hulgas on palju neid, kes toetavad meid lihtsalt kui luusereid. Mitte et nad oleksid hea meelega meid kuulanud, aga intelligentne inimene suudab ju mõista ka luuserit. Rockitaat Riho Baumann tegi Eesti Bändide Andmebaasi eraldi kausta "alternatiivne liin", kuhu ka meil on au kuuluda. See maagiline sõna - alternatiivne - tõusis troonile. Kõik ajudega inimesed loobusid karjamentaliteedist ja hakkasid alternatiivseteks. Meie suureks rõõmuks lepiti kokku, et meinstriimi ja enamust tuleb maha teha, vähemust ja teistsugust aga toetada, milline iganes see ka ei oleks. Need olid õnneajad mitte ainult meile, vaid ka pededele, venelastele, naistele, maakatele, friikidele, idiootidele, arstidele. Pungi taassünd!
Kiimane krokodill

464 pages, Hardcover

Published January 1, 2018

Reviews

[Marca · Rating 4 out of 5]

Sellest raamatust ei tasu kindlasti otsida mingit akadeemilist argumenteeritud arutlust, aga kes on lugenud samade autorite pungiajaloo raamatute esimest osa "Haaknõela külm helk. Eesti punk 1972-1990", ilmselt teab, mida siit saab. Hästi palju nimesid, seda, kes keegi on, pead enamasti ise teadma, ka seda, et keegi esineb vahepeal ühe nimega ja teises kohas teisega (ja vahepeal lähevad inimesed üldse sassi); päevikukatkeid, mis iseloomustavad pigem autori eraelu ja üldiseid sündmusi kui Eesti punki; ajaleheartikleid, mis mõnikord üldse mitte millegagi ei paista seonduvat; viimasest raamatust leiab ka vestlusi surnutega sensitiivi vahendusel (ma armastan seda lapselik-muinasjutulist osa Vennaskonnast ja tahaksin kõike kangesti uskuda) ning anarhismimanifesti (tegelikult üsnagi silmiavavad seletused, ainult mind isiklikult häirib anarhia puhul kogukondlikkusele rõhumine, mu meelest inimesed rahumeelseks koostööks võimelised ei ole ning võimu küsimus kerkib üles ka ilma riigita). Pudru ja kapsad ühesõnaga ning muusikalise poole pealt on kirjas peamiselt Vennaskond ning need, kes autoritele olulised on tundunud. Pigem Eesti punk Trubetsky mätta otsast vaadatuna. Kui esimese raamatu puhul see segadus mind üsnagi häiris, siis teise osa puhul enam nii väga mitte - ma juba enam-vähem teadsin, millest jutt käis, sest ma olin sel ajal elanud. Selle tõttu - pigem üks väga lahe raamat! Kogu muusikasse puutumatu taust annab omal moel autentsust juurde, erilised plusspunktid näiteks Rock Summeri esinejate nimekirjade eest, see oli ikka vahva lugemine.

[Gerli Köösel · Rating 4 out of 5]

Just lõpupoole jäi aina rohkem mulje, et raamat on rohkem nagu Vennaskonnast, mitte Eesti pungist üldiselt. Lisaks jäi arusaamatuks, miks mõnele artistile (peale Vennaskonna) nii palju keskenduti, miks mõnele ÜLDSE keskenduti (Eesti pungi kontekstis) ning miks nii paljudest puntidest nii vähe (või üldse mitte) kirjutatud oldi. Samas oli mõnus lugemine. Kuna kuulasin omal ajal palju Eesti 90ndate punki, kõik Mätta Fondi kogumikud ja muud (minu jaoks) olulised kassetid/plaadid on siiani olemas ja vahel kasutuses, oli palju nostalgilist äratundmist. Sisule annan hinde 3, aga emotsiooni eest saab ühe lisatärni juurde.