… kes pole kunagi söönud homaari

Aliisi sari #2

by Aliis Jõe

Keskealine Aliis on Prantsusmaalt koju tagasi tulnud ja oma elu uutesse rööbastesse juhtinud. Kuid ühel hetkel tuleb tal naasta lapsepõlvekoju – väikeasulasse, mida ta pole üle kahekümne aasta külastanud. Otsekui virvatulukesed meelitavad mälestused ta ohtlikule alale, kus peitub nii varjatud tundeid, aegunud kuritegusid kui ka võimalus leida tõeline armastus. Kõike seda muidugi siis, kui tal õnnestub toime tulla ootamatult kaela langenud elukoormaga.


Müstikahõnguline, romantiline ja humoorikas „… kes pole kunagi söönud homaari“ on mõtteline järg Aliis Jõe 2017. aastal ilmunud teosele „Viimane laev“. Aliis Jõe on telerežissöör Elo Seliranna pseudonüüm.

263 pages, Paperback

Published December 1, 2018

Reviews

[Külli · Rating 4 out of 5]

Kaasahaarav ja täiesti kujutlusvõimtet toitev 2.osa.

[Helena · Rating 4 out of 5]

No mina ei tea, siiani suht kehvad hinded saanud aga mulle meeldis. Meeldis juba 1 osa :)
Teine osa meenutas mulle stiililt Beatonit ja Agatha Raisinit, peategelane on mõnusa huumoriga omad vitsad elus kätte saanud naisterahvas ja ootamatu rikkuse abil proovib muuta vähem vedanud inimeste elukäike, mis tal ju ka väga kenasti ja hingeminevalt õnnestus mu meelest. Jään ootama järgmist osa! Meeldis ka halastamattu hinnang maaelule, tegelikult olgem ausad on siiani alevikud just sellist elu täis ja müts maha nende kõigi vaprate naiste ees, kes on suutnud pinnal püsida ja elusalt välja ujuda!

[Heli Malm · Rating 5 out of 5]

Teine raamat kolmest Aliis Jõega juhtumistest. Mulle meeldivad järjejutud. Seekordne raamat üllatas oma keerdkäikusid ja lõpplahendusega. Ja ühtlasi pani mõtlema et ilmselt paljudes väikekohtades on sellised tegelased täiesti olemas: kahe lapsega üksikema, kes viina eest on nõus tegema kõike. See, aga et Aliis heatahtlikkusest remontis vana eesti keele õpetaja kodu ära ja oli emaks kahele külalapsele võib-olla nii tihti ei juhtu, ent kes teab.
Nauditav raamat , lugemine liikus kiirelt ja mõnusalt.

[Merje Saarniit · Rating 5 out of 5]

II osa + järjejutt

[Ene Michelis · Rating 1 out of 5]

Järg raamatule "Viimane laev", mida lugesin 2018 Gruusias Musta mere ääres. Tundub, et ka sellele on veel järge oodata. Sündmusi palju, tegemist naistekaga (minu jaoks), mõelda pole vaja. Tundub kuidagi kaugele jääv ja mitte tõetruu.