Ilkka Hanski (1953–2016) oli Soome kõige väljapaistvam ökoloog, Helsingi ülikooli ökoloogia ja evolutsioonibioloogia professor, kelle postuumselt ilmunud raamatut „Sõnumeid saartelt“ on nimetatud tema teaduslikuks testamendiks. Selles raamatus võtab ta kokku terve oma teadlastee, mis on viinud teda välitöid tegema kõikjal maailmas asuvatele saartele, alates väikestest laidudest Läänemeres kuni suurte troopiliste saarteni.
Saared on kui veega ümbritsetud laboratooriumid, kus loodus korraldab kõiksugu elurikkuse eksperimente. Ilkka Hanski uurimisobjektideks on aastakümnete jooksul olnud saarte mitmekesisuse kõige erinevamad tahud, alates sõnnikumardikatest Borneol kuni lemminguteni Gröönimaal, ning kogu seda elurikkust käsitleb ta olulisimate ökoloogiliste võtmeküsimuste kontekstis. Hanski lahkab raamatus nii ökoloogiliste teooriate üldkehtivust kui ka loodushoiu meetmete rakendamist kohalikul tasandil. Ta kirjeldab kaasahaaravalt teadustööde tulemusi ja jutustab ka elavalt välitöödega seotud raskustest ja rõõmudest. „Sõnumeid saartelt“ on tähtteos, mis käsitleb kõige intrigeerivamaid looduse saladusi ja avab teadusetegemise põnevaid tagamaid.
Põhimõtteliselt võiks öelda, et tegu on ökoloogiaõpikuga või vähemalt sellise raamatuga, nagu üks keskkonnaerialadele mõeldud ökoloogiaõpik ideaalis olla võiks. Ülesehitus on loogiline, huvitav lugeda, iga teema lõpus punktide kaupa kokkuvõte. Autor hakkab peale ökosüsteemide arenguga viimase 500 miljoni aasta jooksul ja jõuab tänapäeva elurikkusega seotud probleemideni nagu looduse üleilmastumine ja kliima soojenemine. Teemasid on kirjeldatud huvitavate näidete ja rohkete teadustööde põhjal, minnes süvitsi, teisalt unustamata suurt pilti ja laiemat vaadet. Ühtlasi on raamat ühe teadlase elutöö kokkuvõte alates sõnnikumardikate uurimisest Borneo saarel 1970. aastatel kuni Karjala laste allergiate ja koduümbruse elurikkuse vahel seoste leidmiseni 2000. aastatel. Oli huvitav lugemine.
Väga hea ülevaade ökoloogia kui teaduse arengust, Ilka Hanski väga põnevatest uurimissuundadest (erinevatel saartel) ja tugev teaduspõhine aga ka südamest tulev looduskaitseline sõnum. Hästi jutustatud ja sobib vast kõigile, kellel vähegi loodusteaduste tausta all. Bakas loodusteadusi õppides oli üks mu suuri inspiratsiooniallikaid Quammeni "Dodo laul" - see on midagi sarnast, selles tähenduses, et võimaldab valdkonna põhisuundi ja -mõisteid väga hästi tundma õppida, aga õhem ja pisut kodusem (juttu on ju ka Soome loodusest ja mh tsiteeritakse Aveliina Helmi - jeebus, pole ime, et ta on juba professor, kui isegi ta magistritöö leiab korüfee poolt mainimist!).
Suurepärane näide teaduse populariseerimisest. Võiks olla kohustuslik, sest "On kahetsusväärne ja kurb, et mõned inimesed keelduvad isegi mõtlemast meie planeedi äärmiselt põnevale minevikuloole, ehkki me moodustame ka ise ühe peatüki sellest loost - jagades kogu ülejäänud elusloodusega sedasama geneetilist koodi - ning meil on suurepärased fossiilsed andmed ja aegread, mis kõik kinnitavad seda lugu. Inimesed, kes peavad evolutsiooni pelgaks teooriaks ja mitte faktiks, on haridus tugevasti alt vedanud."