What do you think?
Rate this book
Domineeriv värv #2
Domineeriv värv: Must
Paralleelmaailmast tagasi saabudes ootavad Cordeviat ees uued katsumused. Tema organismis leidub ikka veel Clay mürki, Bevis nõuab last ja päevavalgele tulevad nii mõnedki hästi hoitud saladused.
Ilmneb tõsine oht, et naabruses asuva baasi hävitanud teepiad kavatsevad rünnata Nancy baasi. Pääseda olendite eest, kellel on võime erinevateks loomadeks moonduda, on inimestele keeruliseks ülesandeks isegi siis, kui nad on peitunud sügavale maapõue.
Kui Clayl õnnestub ründajate plaanid apanusade abiga nurjata, ihaldab teise karja tulevane alfaisane Larry kättemaksu. Liisiametsa häving põhjustab pöördelisi muutusi ja Cordevia satub peenelt sepitsetud lõksu, kus pannakse proovile tema vastupanu ahvatlustele.
Kas Cordevia ikka tahab võrgutuste küüsist pääseda ja poja juurde jõuda, kui tema peale peetakse jahti ning kogu linn kubiseb ohtlikest mereelukatest? Kas ta suudab endale võita oma territooriumi ja lõpetada Clay armumängu?
Ilmneb tõsine oht, et naabruses asuva baasi hävitanud teepiad kavatsevad rünnata Nancy baasi. Pääseda olendite eest, kellel on võime erinevateks loomadeks moonduda, on inimestele keeruliseks ülesandeks isegi siis, kui nad on peitunud sügavale maapõue.
Kui Clayl õnnestub ründajate plaanid apanusade abiga nurjata, ihaldab teise karja tulevane alfaisane Larry kättemaksu. Liisiametsa häving põhjustab pöördelisi muutusi ja Cordevia satub peenelt sepitsetud lõksu, kus pannakse proovile tema vastupanu ahvatlustele.
Kas Cordevia ikka tahab võrgutuste küüsist pääseda ja poja juurde jõuda, kui tema peale peetakse jahti ning kogu linn kubiseb ohtlikest mereelukatest? Kas ta suudab endale võita oma territooriumi ja lõpetada Clay armumängu?
- GenresFantasy
480 pages, Paperback
Published January 1, 2019
67 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 28 of 28 reviews
January 2, 2022
Nagu ka esimese osa puhul, teeb selle raamatu lugemine mind nooremaks. See fantaasiamaailm, mille Ferreira on loonud, neelab lugeja endasse ning paiskab teele üha uusi üllatusi, pingelisi seiku erinevate tegelaste vahel ning maalib silme ette pildi. Ma reaalselt kujutan seda raamatut lugedes vaimusilmas ette, mis tunne on istuda suure linnu suus, kuulda igal hommikul kaunist klaveripala või mõistatada, milline küsimus võiks anda jaatava vastuse.
Raamatu lõpus on täielik cliffhanger. Ma nii väga tahaks teada, mis edasi saab, kahjuks on järjeraamat raamatukogus hetkel välja laenutatud.. Kes kannatab, see kaua elab.
Raamatu lõpus on täielik cliffhanger. Ma nii väga tahaks teada, mis edasi saab, kahjuks on järjeraamat raamatukogus hetkel välja laenutatud.. Kes kannatab, see kaua elab.
January 25, 2022
Teine raamat sarjas ja ohh mis emotsioone see tekitas!
Cordevia on raamatu algul jälle tagasi oma maailmas, maa-aluses baasis, ja ootab kannatamatult Clayd, kes talle järgi on lubanud tulla ja nad koos poja Alrickuga taas perena kokku tooks. Samas loetakse päevi neiu 18. sünnipäevani, sest siis ootaks teda ees kohustulik embrüode siirdamine. Viimasest ei taha Cordevia aga midagi kuulda ja koos oma venna Aleciga peavad plaani, kuidas pealtnäha lootusetust olukorrast välja tulla. Seiklus kogub tuure ja selgub, et võõra karja teepiad on leidnud lõhe enda maailmast Cordevia omasse. Asi päädib neiu röövimisega Larry poolt - teepia ja inimese järeltulija, kes neiu südant väevõimuga endale proovib võita. Clay aga pole siiski mängust väljas ning raamatu kulminatsiooniks on tagaajamine, karjade vaheline konflikt ning üliohtlike nediiside rünnak.
Kogu lugu oli taas väga tempokas ja ülihuvitav. Mu suured lemmikud, apanuusad, kandsid väga olulist rolli ja selle üle oli ainult hea meel. Cordevia käitumine tõelise teismelisena ja otsustusvõimetus Larry läheduses ajas küll närvi, ent oli siiski väga usutav. Ja no viimaks see lõpp - pidin end vägisi tagasi hoidma, et mitte keset ööd järgmise osa järgi haarata. Lähiajal ilmselt tuleb kolmanda osa lugemisega enda uudishimu rahuldada.
Cordevia on raamatu algul jälle tagasi oma maailmas, maa-aluses baasis, ja ootab kannatamatult Clayd, kes talle järgi on lubanud tulla ja nad koos poja Alrickuga taas perena kokku tooks. Samas loetakse päevi neiu 18. sünnipäevani, sest siis ootaks teda ees kohustulik embrüode siirdamine. Viimasest ei taha Cordevia aga midagi kuulda ja koos oma venna Aleciga peavad plaani, kuidas pealtnäha lootusetust olukorrast välja tulla. Seiklus kogub tuure ja selgub, et võõra karja teepiad on leidnud lõhe enda maailmast Cordevia omasse. Asi päädib neiu röövimisega Larry poolt - teepia ja inimese järeltulija, kes neiu südant väevõimuga endale proovib võita. Clay aga pole siiski mängust väljas ning raamatu kulminatsiooniks on tagaajamine, karjade vaheline konflikt ning üliohtlike nediiside rünnak.
Kogu lugu oli taas väga tempokas ja ülihuvitav. Mu suured lemmikud, apanuusad, kandsid väga olulist rolli ja selle üle oli ainult hea meel. Cordevia käitumine tõelise teismelisena ja otsustusvõimetus Larry läheduses ajas küll närvi, ent oli siiski väga usutav. Ja no viimaks see lõpp - pidin end vägisi tagasi hoidma, et mitte keset ööd järgmise osa järgi haarata. Lähiajal ilmselt tuleb kolmanda osa lugemisega enda uudishimu rahuldada.
May 17, 2021
Sarja teises osas on Cordevia tagasi baasis ja igatseb Clay’d. Samas aga hakkab Bevis, tema geneetiliselt sobivaim partner, last nõudma. Koos kõige toimuvaga hakkavad baasis ilmsiks tulema mõned hästi hoitud saladused.
Siis tuleb Clay aga tagasi, et hoiatada Cordiaviat oma mürgi tagajärgede eest, mida tema organismis endiselt leidub. Lisaks sellele aitab Clay nurjata teepiate plaani hävitada Nancy baas. Nüüd aga haub teise karja tulevane alfaisane Larry kättemaksu ja Cordevia satub peenelt sepitsetud võrku, kus pannakse proovile ta vastupanu ahvatlustele.
Teine osa meeldis mulle piiisut vähem kui esimene, aga nii pisut, et mu hinnet see ei mõjutanud.
Samas meeldis selles osas Cordevia mulle rohkem, et kui esimeses osas oli ta nagu armunud teismeline (no mida ta tegelikult ju ka on), siis selles osas käitus ta pisut arukamalt.. või no hea küll, tegi selle ühe aruka otsuse - mul oli hea meel, et ta sellesse Larry hoolikalt punutud võrku ei langenud ja siiski Clay ning nende poja juurde tagasi läks. Aga täitsa lõpp, kuidas kõigil seal ainult hormoonid-ja-mina-ei-tea-mis-veel kõike juhivad ja oma peaga ei oska keegi mõelda. Samas ei ole see kuidagi üldse halb mu jaoks nende raamatute juures.
Raamat lõppes täpselt sellise kohaga, et järgmist raamatut pole võimalik lugemata jätta.
Siis tuleb Clay aga tagasi, et hoiatada Cordiaviat oma mürgi tagajärgede eest, mida tema organismis endiselt leidub. Lisaks sellele aitab Clay nurjata teepiate plaani hävitada Nancy baas. Nüüd aga haub teise karja tulevane alfaisane Larry kättemaksu ja Cordevia satub peenelt sepitsetud võrku, kus pannakse proovile ta vastupanu ahvatlustele.
Teine osa meeldis mulle piiisut vähem kui esimene, aga nii pisut, et mu hinnet see ei mõjutanud.
Samas meeldis selles osas Cordevia mulle rohkem, et kui esimeses osas oli ta nagu armunud teismeline (no mida ta tegelikult ju ka on), siis selles osas käitus ta pisut arukamalt.. või no hea küll, tegi selle ühe aruka otsuse - mul oli hea meel, et ta sellesse Larry hoolikalt punutud võrku ei langenud ja siiski Clay ning nende poja juurde tagasi läks. Aga täitsa lõpp, kuidas kõigil seal ainult hormoonid-ja-mina-ei-tea-mis-veel kõike juhivad ja oma peaga ei oska keegi mõelda. Samas ei ole see kuidagi üldse halb mu jaoks nende raamatute juures.
Raamat lõppes täpselt sellise kohaga, et järgmist raamatut pole võimalik lugemata jätta.
July 4, 2021
Kirjaniku fantaasialend on ikka nii hea, see haarab mind täielikult kaasa ning viib mind seiklema maailma ja kohtadesse, mida ma enne ettegi ei osanud kujutada. Ma tõsiselt naudin selle lugemist. "Domineeriv värv Must" on teine osa selleat sarjast ning südames mul kisub juba kurvastusest kokku, et mul on ainult 2 osa veel lugeda, sest need raamatud saavad mul loetuks metsiku kiirusega.
June 7, 2021
Kui pärast esimese raamatu lugemist olin parimas mõttes vapustatud, siis teise raamatu järel on tunne, et tahaks sarja enne edasi lugeda, et näha, kuhu teine raamat kolme-nelja raamatu kontekstis täpsemalt asetub.
Üldiselt meeldis. Jaa. Väga meeldis! Kuna maailm on juba eelmisest raamatust tuttav, siis suuremaid avastusi oli selle võrra loomulikult vähem (ja see on okei, kuna tegu on järjega ja kokku nelja raamatuga). Endiselt meeldisid mõned müsteeriumid ja mõistatused, mida autor teksti peidetud vihjetena lugejale mõistatada andis ja mis siis ühel hetkel vastuse said (või saavad). Mõned vihjed isegi täitsa nõnda silme ees, et (kogu selle loodud kirju maailma taustal) ei oska selle peale tullagi - minu meelest geniaalne:)
Muu hulgas meeldis raamatu lõpp ja eriti need hetked, mil olen mõistatanud, et millele see Tumepunane ja Must (Clay, Alrick, mõlemad?) neis esimeses kahes raamatus vihjab. Mõnus.
***
Edasine on tegelikult ebaoluline, aga:
AINUS asi, mis mind isiklikult häiris (ja see on võib-olla pisut kummaline) oli üks pealtnäha lihtne väljend, õigemini sõna: "moment". Võin eksida, aga tajusin justkui pidevalt selle suuresti "meemistunud" ingliskeelse väljendi "that moment when..." mõju, kui minu arvates lihtsa eestikeelse sõna "hetk" asemel oli pidevalt (kuid õnneks ja loomulikult mitte alati) "moment" ja "moment", ja "moment".
Kui olin lugemas seda kohta, kus Larry vahepeal kirjutas , et "Cordevia! Ma unistan ainult hetkest, kuidas ma..." - siis ma mõttes juubeldasin ja tänasin, et vähemalt Selles lauses oli kasutatud sõna "hetk"!
Samuti kippus sõna "siis" natuke palju korduma nagu nt sedalaadi kõnekeelsetes väljendites nagu "Ma siis lähen" - kus mõneti võib see ju tekstile ehedust ja reaalsust anda, kuid liigagi tihti mõtlesin, et nt lihtne lause "ma lähen" ilma selle siis-ita oleks olnud palju parem. Muide sarnaselt sõnale "moment" on nt sõna "avama" minu silmis ilmselt inglise keele ja arvutite mõjul selle va "open" tõlke "ava(ma)" leviku tõttu välja tõrjunud mu meelest palju loomulikuma, ehkki pikema sõnastusega väljendi, "lahti tegema". Võib-olla olen lihtsalt veits vanamoeline, kuid tundus, et tekst oli nendes mõnedes lõikudes natuke liiga palju ingliskeelsest kõnepruugist mõjutatud ja pani vahel (st siiski vahel harva, mitte tihti) mõtlema, et oot, see ei ole ju otsetõlge teisest keelest, vaid ikka kirjutatudki algselt eesti keeles...(!?!) hmm.
Siiski neid juhtumeid ei olnud palju ja edasi lugedes jäi neid kuidagi vähemaks:) Lihtsalt mind isiklikult natuke häiris. Ja eks saan aru, et see siin on minu poolt suht juuksekarva lõhki ajamine.
Ja see vaid minu arvamus ja eelistus ja eks arvamusi ja eelistusi on erinevaid. Huvitav, et esimeses raamatus ei jäänud mulle üldse midagi sellist silma (võib-olla Varraku karmi(ma) pilgu alt läbi käinud ehk. Ma ei tea muidugi. Ehkki mulle ei istu üldse see, et Varraku soovil, nagu aru sain, jäeti esimesest raamatust mitmeid filosoofilisi arutelusid välja.).
Teisalt aga, jah, lugesin ja ikka ja jälle pidin heas mõttes imestama, kuidas iga lause on n-ö omal kohal ja informatiivne ja tekst ja lugu liikus hoogsalt edasi ja vahel oli vaid mõni rida või pool lehekülge, kui olin lugejana sattunud hoopis uude ja põnevasse olukorda. Lisaks kõik need mõnusad-humoorikad vihjed, tegelastevahelised suhestumised, jne jne.
Kusjuures samal ajal jälgisin pidevalt huviga, kuidas autor üht või teist olukorda (või tegelikult sisuliselt kõiki olukordi) oli oskuslikult sõnastanud. Jaa, meeldis!
[nii et see mu norimine selle "momendi" kallal on vaid heal juhul tühine u 1% kogu tervikust ja tervikuna imeline maailm ja sõnastus ja lähenemine asjale!!; ja isegi kui edasistes raamatutes peaks neid "momente" kui tahes palju olema - ja mitte, et selle sõna kasutamine minu silmis alati halb oleks! (nt 3nda raamatu alguses leheküljel 9 sobib imehästi), siis ei jää mul selle kõrval märkamata kõik see 95-99%, mis eelnevalt ja tõenäoliselt ka edasistes seiklustes hästi ja imetlusväärselt õnnestunud on!]
Järgmine raamat ootabki mind juba kõrval, et jätkata ja mis seal salata, olengi juba natuke algusest lugenud... - no pärast teise raamatu lõppu ju lausa PEAB kolmas raamat KOHE kättesaadaval olema (st kui on õnne ja õnneks on mul kõik neli raamatut kenasti olemas, üks neist isegi järjehoidjaga, millel autogramm kirjas:)).
Üldiselt meeldis. Jaa. Väga meeldis! Kuna maailm on juba eelmisest raamatust tuttav, siis suuremaid avastusi oli selle võrra loomulikult vähem (ja see on okei, kuna tegu on järjega ja kokku nelja raamatuga). Endiselt meeldisid mõned müsteeriumid ja mõistatused, mida autor teksti peidetud vihjetena lugejale mõistatada andis ja mis siis ühel hetkel vastuse said (või saavad). Mõned vihjed isegi täitsa nõnda silme ees, et (kogu selle loodud kirju maailma taustal) ei oska selle peale tullagi - minu meelest geniaalne:)
Muu hulgas meeldis raamatu lõpp ja eriti need hetked, mil olen mõistatanud, et millele see Tumepunane ja Must (Clay, Alrick, mõlemad?) neis esimeses kahes raamatus vihjab. Mõnus.
***
Edasine on tegelikult ebaoluline, aga:
AINUS asi, mis mind isiklikult häiris (ja see on võib-olla pisut kummaline) oli üks pealtnäha lihtne väljend, õigemini sõna: "moment". Võin eksida, aga tajusin justkui pidevalt selle suuresti "meemistunud" ingliskeelse väljendi "that moment when..." mõju, kui minu arvates lihtsa eestikeelse sõna "hetk" asemel oli pidevalt (kuid õnneks ja loomulikult mitte alati) "moment" ja "moment", ja "moment".
Kui olin lugemas seda kohta, kus Larry vahepeal kirjutas , et "Cordevia! Ma unistan ainult hetkest, kuidas ma..." - siis ma mõttes juubeldasin ja tänasin, et vähemalt Selles lauses oli kasutatud sõna "hetk"!
Samuti kippus sõna "siis" natuke palju korduma nagu nt sedalaadi kõnekeelsetes väljendites nagu "Ma siis lähen" - kus mõneti võib see ju tekstile ehedust ja reaalsust anda, kuid liigagi tihti mõtlesin, et nt lihtne lause "ma lähen" ilma selle siis-ita oleks olnud palju parem. Muide sarnaselt sõnale "moment" on nt sõna "avama" minu silmis ilmselt inglise keele ja arvutite mõjul selle va "open" tõlke "ava(ma)" leviku tõttu välja tõrjunud mu meelest palju loomulikuma, ehkki pikema sõnastusega väljendi, "lahti tegema". Võib-olla olen lihtsalt veits vanamoeline, kuid tundus, et tekst oli nendes mõnedes lõikudes natuke liiga palju ingliskeelsest kõnepruugist mõjutatud ja pani vahel (st siiski vahel harva, mitte tihti) mõtlema, et oot, see ei ole ju otsetõlge teisest keelest, vaid ikka kirjutatudki algselt eesti keeles...(!?!) hmm.
Siiski neid juhtumeid ei olnud palju ja edasi lugedes jäi neid kuidagi vähemaks:) Lihtsalt mind isiklikult natuke häiris. Ja eks saan aru, et see siin on minu poolt suht juuksekarva lõhki ajamine.
Ja see vaid minu arvamus ja eelistus ja eks arvamusi ja eelistusi on erinevaid. Huvitav, et esimeses raamatus ei jäänud mulle üldse midagi sellist silma (võib-olla Varraku karmi(ma) pilgu alt läbi käinud ehk. Ma ei tea muidugi. Ehkki mulle ei istu üldse see, et Varraku soovil, nagu aru sain, jäeti esimesest raamatust mitmeid filosoofilisi arutelusid välja.).
Teisalt aga, jah, lugesin ja ikka ja jälle pidin heas mõttes imestama, kuidas iga lause on n-ö omal kohal ja informatiivne ja tekst ja lugu liikus hoogsalt edasi ja vahel oli vaid mõni rida või pool lehekülge, kui olin lugejana sattunud hoopis uude ja põnevasse olukorda. Lisaks kõik need mõnusad-humoorikad vihjed, tegelastevahelised suhestumised, jne jne.
Kusjuures samal ajal jälgisin pidevalt huviga, kuidas autor üht või teist olukorda (või tegelikult sisuliselt kõiki olukordi) oli oskuslikult sõnastanud. Jaa, meeldis!
[nii et see mu norimine selle "momendi" kallal on vaid heal juhul tühine u 1% kogu tervikust ja tervikuna imeline maailm ja sõnastus ja lähenemine asjale!!; ja isegi kui edasistes raamatutes peaks neid "momente" kui tahes palju olema - ja mitte, et selle sõna kasutamine minu silmis alati halb oleks! (nt 3nda raamatu alguses leheküljel 9 sobib imehästi), siis ei jää mul selle kõrval märkamata kõik see 95-99%, mis eelnevalt ja tõenäoliselt ka edasistes seiklustes hästi ja imetlusväärselt õnnestunud on!]
Järgmine raamat ootabki mind juba kõrval, et jätkata ja mis seal salata, olengi juba natuke algusest lugenud... - no pärast teise raamatu lõppu ju lausa PEAB kolmas raamat KOHE kättesaadaval olema (st kui on õnne ja õnneks on mul kõik neli raamatut kenasti olemas, üks neist isegi järjehoidjaga, millel autogramm kirjas:)).
October 21, 2020
Ma olen jõudnud arusaamisele, et selle sarja puhul on oluline kirja panna just esmamulje. Sest ma lugesin ja nautisin seda väga, aga nüüd, kui raamatu lõpetamisest on möödunud umbes pool nädalat, siis ei oskagi kusagilt alustada. Aga seekord sain ma kohe kolmanda osaga pihta hakata, nii et seda kahe raamatu vahele jäävat piina mul ei olnud! Neljandat osa mul veel ei ole, ehk õnnestub omale jõulukingituseks teha või midagi.
Sarja teises osas peavad Cordevia ja Clay silmitsi seisma uute ohtudega. Cordevia 18. sünnipäev on lähenemas ning baasis tema tulevaste laste isaks määratud Bevis nõuab last. Samal ajal igatseb tüdruk Clayd ja nende ühist last ning tegeleb apanusadega, kellele inimeste maailm sobib uue elu alustamiseks ideaalselt.
Ma olen jätkuvalt lummatud Clay maailmast, kuid ka inimeste baasis toimuvat oli huvitav lugeda. Aga Cordevia naiivsus käis mulle ikka närvidele - ja see mulle eriti ei meeldi, sest ajaga võiks ju natuke... vähem naiivsemaks muutuda. Ja see, kuidas ta Larryga käitus, pani mu silmi pööritama küll, sest ta tundus sel hetkel nii loll. Ja mida aeg edasi, seda rohkem see häirib :(
Aga muidu oli raamat kaasahaarav ja seda oli raske käest panna, aga erinevalt mõnest raamatust, ei tekkinud mul sellega pause tehes tunnet, et ma ei viitsi seda enam lugeda. Nii et väga hea!
Sarja teises osas peavad Cordevia ja Clay silmitsi seisma uute ohtudega. Cordevia 18. sünnipäev on lähenemas ning baasis tema tulevaste laste isaks määratud Bevis nõuab last. Samal ajal igatseb tüdruk Clayd ja nende ühist last ning tegeleb apanusadega, kellele inimeste maailm sobib uue elu alustamiseks ideaalselt.
Ma olen jätkuvalt lummatud Clay maailmast, kuid ka inimeste baasis toimuvat oli huvitav lugeda. Aga Cordevia naiivsus käis mulle ikka närvidele - ja see mulle eriti ei meeldi, sest ajaga võiks ju natuke... vähem naiivsemaks muutuda. Ja see, kuidas ta Larryga käitus, pani mu silmi pööritama küll, sest ta tundus sel hetkel nii loll. Ja mida aeg edasi, seda rohkem see häirib :(
Aga muidu oli raamat kaasahaarav ja seda oli raske käest panna, aga erinevalt mõnest raamatust, ei tekkinud mul sellega pause tehes tunnet, et ma ei viitsi seda enam lugeda. Nii et väga hea!
August 5, 2023
Jaaaaaa, nnnniiiiii heaaaaa!!!!!
See põnevus Mis terve selle raamatu vältel püsib on lihtsalr uskumatu, nii super raamat jälle!!!
Nüüd ruttu kolmandat osa lugema.
Kas Clay vastas Cordevia küsimusele jaatavalr???!!!
See põnevus Mis terve selle raamatu vältel püsib on lihtsalr uskumatu, nii super raamat jälle!!!
Nüüd ruttu kolmandat osa lugema.
Kas Clay vastas Cordevia küsimusele jaatavalr???!!!
February 16, 2019
Teine osa on põnev ja huvitav. Ootan väga järgmise osa ilmumist.
February 8, 2019
The ending is killing me. Why did she change colors?????
Tbh i can't wait for the 3rd book.
Tbh i can't wait for the 3rd book.
This entire review has been hidden because of spoilers.
February 14, 2019
Suurepärane!
February 14, 2019
Kahjuks rohkem tärne jagada ei saa.Raamatu käest panemine nõud väga suurt võitlust iseendaga.
Väga haarav ja põnev lugemine.Nüüd ootan järgmist!!!!
Väga haarav ja põnev lugemine.Nüüd ootan järgmist!!!!
February 17, 2019
Üllatusteema väljakutse
Lühidalt esimese lehega hingad sisse ja viimasega välja. Üks parimaid lugemiskogemusi läbi aastate.
Lühidalt esimese lehega hingad sisse ja viimasega välja. Üks parimaid lugemiskogemusi läbi aastate.
July 26, 2021
Tekkis raskuseid raamatu käest ära panemisega, kuna iga peatüki lõpus tuli pähe hulk küsimusi, mis saab edasi😁
March 7, 2025
Parem, aga maailmaloomet ja seiklust oli veidi liiga vähe. No ja neid ebaloogilisi kohti oli ikka veel nii palju. Lisaks muidugi tüüpiline peategelase tsentriline maailmavaade, kus kõik tahavad just ainult teda ning tal on see maagiline võime leida uusi seoseid, mis peaksid kõikidele olema sama hästi kättesaadavad. No ja rasketest probleemdiest või loopööretest rulliti üle suht suvaliselt, natukene selline Aladini imelambi juttu oleks justkui lugenud: tahad ehitan palee, tahad purustan mäed.
June 8, 2021
See lõpp appi mismõttess TA ei vastanuddd ma peann kohe järgmist osa lugema!!!!!!!!!!
April 1, 2023
took me only 7 hours to read and.. I have no words, it's breathtaking
August 29, 2020
Sõltuvus.
February 27, 2019
Kahjuks ei oska ma nii hästi enda emotsioone edasi anda, kui K. Ferreira oskab oma raamatutes kirjutada. 😄 Hmmm, miski selles domineerivas sarjas on sellist, mis tõesti mässib minusuguse lugeja endasse ja paneb aja teistmoodi kulgema. Ei ole päris normaalne, et loed raamatut 4.5 tundi, aga tunne on nagu oleks lugenud tunnikese. Paned raamatu käest ja hommikul tõustes soovid, et oleks juba õhtu ja saaks taas raamatuga voodisse pugeda. Just nii minuga juhtus. Kahtlustan, et ma pole ainuke selline selle raamatu lugeja. ;)
Juba esimene osa ( „Domineeriv värv. Tumepunane. „ ) tekitas erilise lugemiselamuse. Sellise seletamatu. Teine osa aga tekitas veel suuremat lummust. Muide, olin suhteliselt kindel, et esimest osa ei suuda kirjanik järgmisega üle lüüa. Aga suutis! Imetlen kirjaniku oskust hoida pidevat tempot ja põnevust. Imetlen ka oskust põimida fantaasiasse väga tabavaid mõtteid, mis minu vaadetega sobisid ( juba esimeses raamatus märkasin seda). Teises osas loksusid päris mitmed küsimusi tekitavad asjad paika. Samas tekkisid uued. Lisandusid ka uued lummavad tegelased ja palju uusi seikluseid. Jah, mul on nüüd sõltuvus! 😆 Loodetavasti ilmuvad kolmas ja neljas osa võimalikult ruttu, sest see sõltuvus vajab uut suurepärast annust!
Juba esimene osa ( „Domineeriv värv. Tumepunane. „ ) tekitas erilise lugemiselamuse. Sellise seletamatu. Teine osa aga tekitas veel suuremat lummust. Muide, olin suhteliselt kindel, et esimest osa ei suuda kirjanik järgmisega üle lüüa. Aga suutis! Imetlen kirjaniku oskust hoida pidevat tempot ja põnevust. Imetlen ka oskust põimida fantaasiasse väga tabavaid mõtteid, mis minu vaadetega sobisid ( juba esimeses raamatus märkasin seda). Teises osas loksusid päris mitmed küsimusi tekitavad asjad paika. Samas tekkisid uued. Lisandusid ka uued lummavad tegelased ja palju uusi seikluseid. Jah, mul on nüüd sõltuvus! 😆 Loodetavasti ilmuvad kolmas ja neljas osa võimalikult ruttu, sest see sõltuvus vajab uut suurepärast annust!
February 5, 2020
Kui alustada lõpust, siis seekordne osa jäi ka pooleli nii põneva koha peal, et kindlasti tahaks teada, kuidas lugu edasi läks. Lõpp on küll väga hästi välja tulnud.
Jätkuvalt mulle väga meeldib Clay maailm. See on hästi välja mõeldud ning toimib loogiliselt. Clay maailmas toimuv oli minu jaoks kindlasti põnevam. Kui teose algul oldi baasis, siis seal toimuv köitis kuidagi vähem. Kui aga teise maailma mindi, siis haaras rohkem kaasa.
Mingil hetkel sai liiga palju seda rasestumise teemat, et kas ja kus ja kellega ja millal ja kas üldse.. aga siis tulid muud teemad ühel hetkel aktiivsemalt peale ja rasestumine enam nii oluline ei olnud.
Jätkuvalt arvan, et täitsa hea lugu ja ladusalt ning haaravalt kirjutatud. Vaimukaid kohti, kus naerda turtsatada, on ikka päris mitu. See on mõnus.
Pikemalt kirjutan ka blogis: http://midaheliluges.blogspot.com/202...
Jätkuvalt mulle väga meeldib Clay maailm. See on hästi välja mõeldud ning toimib loogiliselt. Clay maailmas toimuv oli minu jaoks kindlasti põnevam. Kui teose algul oldi baasis, siis seal toimuv köitis kuidagi vähem. Kui aga teise maailma mindi, siis haaras rohkem kaasa.
Mingil hetkel sai liiga palju seda rasestumise teemat, et kas ja kus ja kellega ja millal ja kas üldse.. aga siis tulid muud teemad ühel hetkel aktiivsemalt peale ja rasestumine enam nii oluline ei olnud.
Jätkuvalt arvan, et täitsa hea lugu ja ladusalt ning haaravalt kirjutatud. Vaimukaid kohti, kus naerda turtsatada, on ikka päris mitu. See on mõnus.
Pikemalt kirjutan ka blogis: http://midaheliluges.blogspot.com/202...
December 8, 2019
Ma leidsin juba 1. osa üsna kehvasti kirjutatud olevat. Maa on põlenud ja sa avastad, et eksisteerib teine dimentsioon? Selle avastamise asemel on aga ainult hormoonid ja Clay ees ja taga.
2. osa on selles suhtes veel hullem, Clay, Clay Clay ja mitte midagi muud ei tomu. Ainult üks kiimlemine ja isaste alfatsemine igal pool.
Ma isegi ei leia mõtet sellel pikemalt peatuda. Eestis polda veel noorte raamatute kirjutamisega erilisele tasemele jõutud, mitte et need üheski muu originaal keelega eriti paremad oleksid, aga see on tõesti üsna kohutav. Ainsad tärnid, mis välja sai pigistatud annan ka ainult hea fantaasia-settingu eest.
2. osa on selles suhtes veel hullem, Clay, Clay Clay ja mitte midagi muud ei tomu. Ainult üks kiimlemine ja isaste alfatsemine igal pool.
Ma isegi ei leia mõtet sellel pikemalt peatuda. Eestis polda veel noorte raamatute kirjutamisega erilisele tasemele jõutud, mitte et need üheski muu originaal keelega eriti paremad oleksid, aga see on tõesti üsna kohutav. Ainsad tärnid, mis välja sai pigistatud annan ka ainult hea fantaasia-settingu eest.
April 29, 2019
Kuidagi ammu ole nii raske olnud fantaasiaraamatut lugeda ja I osa ju meeldis isegi väga. Teises osas aga peategelase naiivsus, pidev indlemine, hormoonid siin ja seal ehk iga nurga peal kohutavalt häirisid. Selline mööda minnes rasestumine ja ah üks titt siin või seal, no ma ei tea ju ma liiga vana selle jaoks :)
Muidugi kui III osa tuleb, siis ma tõenäoliselt sirvin selle läbi, sest poolikuks jäi ju huvipakkuva koha pealt, kas tõesti lõpuks õige küsimus ja no ma ise loodan, et III osa pakuks peale indlemise ka midagi.
Muidugi kui III osa tuleb, siis ma tõenäoliselt sirvin selle läbi, sest poolikuks jäi ju huvipakkuva koha pealt, kas tõesti lõpuks õige küsimus ja no ma ise loodan, et III osa pakuks peale indlemise ka midagi.
Read
August 24, 2019Parem! Kõvasti parem kui esimene osa. Noortekas nii selgelt kui veel vähegi olla saab (videvikulikult emotsionaalne ja naiivne ja närviajav), aga selle raamatu puhul ei tekkinud enam tunnet, et halb tõlge keskpärasest raamatust.
July 16, 2023
Jätsin esimese ja teise osa lugemise vahele parajalt aega ning püüdsin vahepeal teisi raamatuid lugeda, et saaks midagi vahelduseks raamatukokku tagasi ka viia. Sarja teises osas jõuab peategelane Cordevia Luna-nimelise apanusa seljas tagasi oma kodubaasi ning sestpeale kihutab tegevus metsikult edasi, võttes aina üllatavamaid pöördeid.
Vaevu tagasi jõudnud, nõuab baasi reeglite järgi temaga geneetiliselt parimaks sobivaks kandidaadiks tõestatud Bevis Oxley, et Cordevia nõustuks koheselt tema last kandma. Et mitte liigset paanikat tekitada, ei soovi Cordevia aga isegi oma vennale Alecile, kes samuti on kogenud elu teepiate maailmas, avaldada kõike, mis temaga seal juhtus. Nimelt on suur osa sellest lihtsalt liiga fantastiline, et keegi seda uskuda suudaks - sealhulgas fakt, et Cordevia sünnitas vaid paar päeva varem Clay poja, keda ta teepiate maailmas enese teadmata 2 kuud kandis. Selge on see, et oodates ja igatsedes Clay saabumist ning oma poja Alrickuga taaskohtumist, pole tal enam mingit huvi ega tahtmist teha kõike Nancy baasi reeglite järgi. Kuid tema isa Cherley on baasi juht ning käitub tütre suhtes pigem juhina, jättes toetava isarolli tähelepanuta. Samas ilmneb, et ka tema on olulisi reegleid rikkunud ning see annab Alecile ja Cordeviale võimalusi tema mõjutamiseks.
Ning selgub, et ega elu baasis enam samamoodi edasi minna ei saagi, sest kuidagi on ka üks teine teepiate kogukond aimu saanud baasi olemasolust ning otsib võimalust sinna sisse murda. Cordevia saab teada, et lähedalasuv Hanco baas häviski just nimelt teepiate rünnakus, kes baasist enda tarbeks naised kaasa võtsid ning kõik ülejäänud elanikud hävitasid. Õnneks on apanusadest (Luna ning tema poeg Sol) Nancy baasi ümber toimuva jälgimisel palju abi ning nii jääb lootus, et suudetakse baas sarnasest saatusest päästa.
Jätkub Clay ning Cordevia võitlus selle nimel, et nad saaksid rahulikult omavahel ja koos poeg Alrickuga koos olla. Alrick kasvab teepiatele omaselt inimlastest palju kiiremini ning on juba paarikuuselt väga võimekas ning ilmselgelt kannab endas alfa omadusi.
Nii nagu on ranged reeglid kehtestatud inimeste maailmas, on palju reegleid ka teepiate kogukonnas ning endiselt ei tea ja mõista Cordevia neist paljusid. Oluline osa on teepiate puhul instinktidel, mida nad pool-loomade, pool-inimestena palju rohkem järgivad, ent suudavad vajadusel ka ohjeldada. Selge on see, et ilmselt on mõlemas maailmas toimumas muudatusi ning esialgu pole kindel, kas need on head või halvad ning kes sellest võidab või kaotab.
Vaevu tagasi jõudnud, nõuab baasi reeglite järgi temaga geneetiliselt parimaks sobivaks kandidaadiks tõestatud Bevis Oxley, et Cordevia nõustuks koheselt tema last kandma. Et mitte liigset paanikat tekitada, ei soovi Cordevia aga isegi oma vennale Alecile, kes samuti on kogenud elu teepiate maailmas, avaldada kõike, mis temaga seal juhtus. Nimelt on suur osa sellest lihtsalt liiga fantastiline, et keegi seda uskuda suudaks - sealhulgas fakt, et Cordevia sünnitas vaid paar päeva varem Clay poja, keda ta teepiate maailmas enese teadmata 2 kuud kandis. Selge on see, et oodates ja igatsedes Clay saabumist ning oma poja Alrickuga taaskohtumist, pole tal enam mingit huvi ega tahtmist teha kõike Nancy baasi reeglite järgi. Kuid tema isa Cherley on baasi juht ning käitub tütre suhtes pigem juhina, jättes toetava isarolli tähelepanuta. Samas ilmneb, et ka tema on olulisi reegleid rikkunud ning see annab Alecile ja Cordeviale võimalusi tema mõjutamiseks.
Ning selgub, et ega elu baasis enam samamoodi edasi minna ei saagi, sest kuidagi on ka üks teine teepiate kogukond aimu saanud baasi olemasolust ning otsib võimalust sinna sisse murda. Cordevia saab teada, et lähedalasuv Hanco baas häviski just nimelt teepiate rünnakus, kes baasist enda tarbeks naised kaasa võtsid ning kõik ülejäänud elanikud hävitasid. Õnneks on apanusadest (Luna ning tema poeg Sol) Nancy baasi ümber toimuva jälgimisel palju abi ning nii jääb lootus, et suudetakse baas sarnasest saatusest päästa.
Jätkub Clay ning Cordevia võitlus selle nimel, et nad saaksid rahulikult omavahel ja koos poeg Alrickuga koos olla. Alrick kasvab teepiatele omaselt inimlastest palju kiiremini ning on juba paarikuuselt väga võimekas ning ilmselgelt kannab endas alfa omadusi.
Nii nagu on ranged reeglid kehtestatud inimeste maailmas, on palju reegleid ka teepiate kogukonnas ning endiselt ei tea ja mõista Cordevia neist paljusid. Oluline osa on teepiate puhul instinktidel, mida nad pool-loomade, pool-inimestena palju rohkem järgivad, ent suudavad vajadusel ka ohjeldada. Selge on see, et ilmselt on mõlemas maailmas toimumas muudatusi ning esialgu pole kindel, kas need on head või halvad ning kes sellest võidab või kaotab.
June 21, 2022
Raamat jätkus samas vaimus, et ma ei suutnud seda käest ära panna ning lugesin ja lugesin ja lugesin. Ahh, milline nauding on raamatusse ära eksida! Selles mõttes on kahe maailma vahelt liikumine väga hea, et maailmad ei ole mitte natuke erinevad, vaid täiesti kardinaalselt erinevad ning hoiavad põnevust üleval! Ise tahaks rändama minna muidugi Clay maailma, ent lugemise mõttes on ka baasis toimuv tegelikult ikkagi huvitav ja seal raamat algaski.
Sai koos Cordeviaga oodata, kas ja millal Clay järele jõuab ning kas ta saab Alricku juurde tagasi. Väga huvitav oli näha ka Cordevia enda kui ema aktsepteerimist, isegi kuigi ta pidi kõigest eemal olema. Ja siis muidugi kogu embrüo siirdamise teema ning kas ja kuidas õnnestub tal sellest pääseda. Ja täpselt siis, kui baasi elust hakkas juba piisavalt saama, saigi Cordeviaga koos tagasi Clay maailma liikuda. Või peaaegu, sest tegelikult hoopis Larry juurde. Igal juhul, lugemine oli huvitav, raamat lendas käes ja nüüd loengi juba kolmandat osa.
Sai koos Cordeviaga oodata, kas ja millal Clay järele jõuab ning kas ta saab Alricku juurde tagasi. Väga huvitav oli näha ka Cordevia enda kui ema aktsepteerimist, isegi kuigi ta pidi kõigest eemal olema. Ja siis muidugi kogu embrüo siirdamise teema ning kas ja kuidas õnnestub tal sellest pääseda. Ja täpselt siis, kui baasi elust hakkas juba piisavalt saama, saigi Cordeviaga koos tagasi Clay maailma liikuda. Või peaaegu, sest tegelikult hoopis Larry juurde. Igal juhul, lugemine oli huvitav, raamat lendas käes ja nüüd loengi juba kolmandat osa.
December 28, 2020
Tundsin, et teen raamatule liiga kui panen 3 punkti aga samas 4 tundub liiast aga otsustasin siiski panna parema hinde. Mulle väga meeldivad mõlemad loodud maailmad, tõesti väga fantaasiarikas lugu. Aga suureks miinuseks on Cordevia... Ma saan aru, et ta on noor ja pärit maailmast, kus ta pole just eriti kokku puutunud tunnetega, aga ikka tundus kõik liiga lapsik. Seekord esines ka kohti, kus Clay pani mind sügavalt ohkama.
September 23, 2023
No nii saingi teise raamatuga ka lõpetatud ja päris hea raamat oli. Muidugi oli see vägagi imelik, aga ikkagi nauditav. Mul on ikkagi selline tunne, et Clay on Cordi jaoks liiga vana ja nende kogu suhe tundub ebavõrdne. Raamat oli väga dramaatiline, aga see meeldis mulle. Lõpetuseks võin öelda, et mul on plaanis sarjaga jätkata, aga võtan praeguseks väikese pausi sellest sarjast.
February 13, 2023
Clay värv on must, tema on oma vanemate ainuke järeltulija ja seepärast ei lahjendata tulevase alfa värvi. Sellest üksi ei piisa, et kaitsta Cordeviat mõlemas maailmas.
Displaying 1 - 28 of 28 reviews