Ballettmeister

by Urmas Vadi

Urmas Vadi (sünd. 1977) on mitmeid kirjandusauhindu pälvinud autor, kes on kirjutanud nii romaane, novelle, näidendeid kui ka filmistsenaariume.

„Ballettmeister” heidab uut valgust ühe Eesti ajaloo pöördelise perioodi telgitagustele, keskendudes sündmustele 1940. aastate algupoolel, kui Eesti Vabariik on lakanud olemast, president Päts on vangistatud, olukord näib väljapääsmatu. Kas leidub keegi, kes suudab kastanid tulest välja tuua? Kas kunst ja ilu päästavad maailma? Mis on eesti rahvatantsu saladus?

193 pages, Paperback

Published February 27, 2019

Reviews

[Rein · Rating 4 out of 5]

See raamat on tõesti väga mõnus lugemine. Me võiksime seda kirjutusviisi nimetada ehk "pööraseks realismiks" ja lisaks Vadile mahuks selle nimetaja alla näiteks Jonas Jonasson Rootsist ja mõningaid teisigi. Me loeme ja teame, et mida kirjeldatakse, ei saanud mingilgi juhul aset leida - aga mitte seetõttu, et see oleks võimatu või vastuolus füüsikaseadustega, vaid, noh, asjad lihtsalt ei käi nii. See viimane pole aga argument, mis peaks kirjanikku tagasi hoidma, ning pildid, mis meile läbi tema silmade avanevad, räägivad meile sellist lugu, mis on kuskilt koha pealt võib-olla tõesem kui tõde ise ongi.

[Kajar Kase · Rating 4 out of 5]

Etendus oli justkui parem, kuigi võib-olla oli parem see mälestus etendusest. Igatahes see on nüüd mängukavast maas, aga raamatut saate ikka lugeda, see on spioonilugu sellest, kuidas Sõleke sõidab Venemaale hullumajas olevat Pätsu päästma. Kui see kontsept tundub teile igav, siis ma ei teagi, mida öelda.

[Ingrid · Rating 5 out of 5]

Vahel juhtub, et kirjanikul, kelle raamatud sulle meeldivad, tuleb välja uus teos. Lugema hakkad kerge ärevusega - aga äkki enam ei meeldi? äkki pole päris see? äkki on lahjem? Äkki on absurd muutunud kohatuks? Sel korral võin rõõmuga kuulutada, et ärevus oli asjata - see on Vadi seni kõige ägedam raamat!!!

Seal on absurdi nii suurtes kui ka väikestes asjades, on südamlikkust ja traagikat. Ja kõige juures tiksub kuklas mõte, et mis ta siis nüüd ikka nii palju absurdsem on kui elu ise. Kaasani hullumajas võisid asjad heal juhul enam-vähem nii ju ollagi ja kui Muti šeff tantsis Eesti maailmakaardile, siis miks ei võiks tantsivad pottsepad panna alust rahvatantsijate salajasele vastupanuliikumisele.

[Mae Lender · Rating 3 out of 5]

Ideena lugu võrratu, karakterid vaimukad (Jüri tädi mu absoluutne lemmik, tarakanid niisamuti, kuigi neid viimaseid karakteriteks nimetada vist veidi liiast:)), aga kuna juhtusin seda lugema kohe "Saja ühe aastase..." otsa (sarnasus oli liigagi tuntav), siis kahjuks jäi sellele alla ja mul elamus saamata. Nõrgaks jäi mu jaoks just tempo, mistõttu hakkas kogu lugu vahepeal venima. Siiski, nii mõnegi naerupurtsatuse Vadi minult sai.

[Marge · Rating 5 out of 5]

Ja isegi siis, kui seda lugu pole kunagi juhtunud, juhtub see siin või seal, varem või hiljem. Võib juhtuda, et me näeme seda, aga võib ka juhtuda, et vaid kuuleme naabrinaise käest, kes omakorda on kuulnud sellest oma täditütrelt, kes hiljem sõitis Rootsi ja jäigi salapärasel moel kadunuks. Temast jäi maha vaid üks vana vaas, millel oli servast kild väljas.
Võib juhtuda, et me naerame seda lugu kuulates homeeriliselt, aga võib ka juhtuda, et pühime üle põse voolavaid tohutuid pisaraid. Kõik on võimalik. Isegi tantsimine on võimalik.

[Kristin Soone · Rating 5 out of 5]

“kui noorest peast hoidis igaüks oma tärkavat hullust kes lühema, kes pikema keti otsas, siis vanast peast, kui kaotada on vähem kui võita, lastakse sel metsikul loomal lipata.”

ekstreemselt mõnus ja kaasahaarav raamat. ma ütleks, et see oli perfektne palsam mu tantsupeoigatsusest tulenevatele hingehaavadele. sai naerda, sügavalt mõelda ja ka natukene kurvastada. lõbus ja omapärane tükk eesti kirjandust, mida julgen soovitada kõigile!!!

[liis · Rating 4 out of 5]

tõesti nautisin!

[Nuki · Rating 3 out of 5]

Absurdihuumorisse kastetud alternatiivajalooline lugu, kus rahvatantsijateks maskeeritud agendid sõidavad Venemaale, et vabastada vangistatud President Päts. Kohe päris alguses hakkas „Ballettmeister“ oma stiililt meenutama Kivirähki lahjat tõmmist. See ei tähenda, et see romaan kohe halb oleks, vastupidi, üsna muhe lugemine. Pean ütlema, et isegi paar korralikku naerupahvakut suutis see romaan minust välja kiskuda (üks neist oli bussis). Aga, rääkige palju tahate võimest iseenda üle naerda, siis isiklikult hakkan vaikselt väsima sellistest humoreskidest, kus eestlastest peategelased tihtipeale üsna juhmakad on. Jutustamisstiil oli tempokas, kuid jäi siis kohati nagu toppama, aga ilmselt olid need rahulikud leheküljed mõeldud selleks, et lugeja aju tormilisele sündmustikule järele jõuaks. Karakterid olid küll täielikud kriipsujukud ja nad ei arenenud edasi ka sündmuste käigus, aga samas see pole ka klassikaline psühholoogiline romaan. Loomulikult hakkasid endal tekkima romaani reaalsuse ja endale teada oleva reaalsuse vahel konfliktid (näiteks: Eesti kroon kadus käibelt märtsis 1941, ja President Päts saadeti Kaasanisse 1943 – et siis mehed sõitsid Kaasanisse kaks aastat?), aga nendest ole üsna lihtne üle olla, sest autori pöörane fantaasialend kiskus lihtsalt kaasa.

Mulle meeldis, kuidas Vadi palju pisikesi detaile oskas omavahel kokku siduda, aga samas enamus suured otsad jäid lahtiseks. Lisaks tundus lõpp kuidagi kiirustatud stiilis, et autor oli keetnud kokku sellise pudru ja ei osanud selle kõigega enam midagi peale hakata ja siis otsustas, et nüüd tuleb lõpp. Samas, kajastab see Eesti Vabariigi ajalugu, kus on endiselt veel palju hämaraid ning suisa pimedaid alasid. Kindlasti ei saa öelda, et „Ballettmeistri“ lugemine oleks maha visatud aeg. Ja selles absurdis oli kindlasti oma tõde sees, eks iga lugeja saab ise otsustada, milline see on.

[Kitty · Rating 4 out of 5]

mul on hea meel, et ma sellele raamatule võimaluse andsin. esimesed peatükid läksid jube raskelt, sest ma ei suhestunud mitte kuidagi selle tädiga elava keskealise poissmehest tuletõrjujaga, kelle maailma mind paisati, ja ka Konstantin Pätsi liin ei tõotanud mingit erilist meelelahutust. aga kuskil umbes Moskva rongis läks see lugu mu jaoks käima ja sealt edasi oli igas peatükis pisikesi ootamatusi, mis lõbustasid ja hoidsid huvi ülal. kuni viimase leheküljeni veel.

mitme koha peal - eriti seal, kus sõna võtsid linnud, prussakad või rotid - meenutas Kivirähku, aga siin oli justkui mingi... tõsisem, võibolla isegi kibestunud alltoon juures. traagika osakaal absurdiga võrreldes justkui veidi suurem kui Kivirähul? igatahes meisterlikult kokkuõmmeldud lugu.

[lisete · Rating 4 out of 5]

“Aga iga pettumus ja igatsus on nii isiklik ja kordumatu!”

nii-nii toredad ja kodused tegelased stseenides, mille lugemine oli rikastav!

[Kai Väärtnõu · Rating 5 out of 5]

Aasta parim lugemiselamus võis tänavu vabalt ära tulla maikuus. Iga lehekülg tegi rõõmu.

[Oskar · Rating 4 out of 5]

Mõttemänge ajalooga olen ma alati nautinud. Olgu mänguplatsiks terve maailm või meie oma väike konnatiik. On ju uskumatult palju tumedaid laike ajaloos, millele tahaksime vastust saada, kuid kahjuks ajalooannaalid vaikivad ning jäävadki suure tõenäosusega igavesti vaikima.

Kuid sellistel puhkudel tulevadki meile appi natuke liiga elava fantaasia ja üldse natuke omamoodi kaaskodanikud, keda me haletsusest kirjanikeks kutsume. Nemad võtavad need ajaloo vastamata jäänud peatükid ette ning pakuvad välja ühe võimaliku hüpoteesi.

Näiteks pakkus Urmas Vadi välja (temale omaselt muidugi tragikoomilise) versiooni president Konstantin Pätsi elukäigust peale 1940. aasta juunipööret. Mida võis too vaimselt ja füüsiliselt laostund endine riigipea kaugel Kaasani psühhiaatriahaiglas mõelda ja tunda? Kes oleks võinud tema palatikaaslaseks sattuda? Kas ta lootis veel pääsemisele? Eesti vabanemisele? Või oli ta kõigele käega löönud ja ootas vaikselt oma surma?

Romaanis fantaseerib Vadi ka võimaliku päästeoperatsiooni üle, mida satub juhuslikult juhtima pritsumees Jüri. See liin on raamatus muidugi kõige nauditavam, sest seal saab nautida lõikude kaupa vadilikku huumorit ja pööraseid kannapöördeid. Sellest tegevusliinist võiks vabalt vändata uue kultusfilmi "Eestlaste uskumatud seiklused Moskvas". Mul pole ammu raamatut lugedes nõnda humoorikaid ja ajuvabasid stseene silme ees jooksma hakanud. Sarnaselt Endlas kümme aastat tagasi tehtud lavastusele, olid ka mul peaosades Ago Anderson, Sten Karpov, Jaanus Mehikas ja Priit Loog.

Igatahes, kui olete valmis natuke enda ajaloo ja selle suurmeeste üle naerma, siis soovitan soojalt Vadi uusim romaan ette võtta. Ega vaimse tervise korrasolu pidigi kõige paremini näitama inimese või rahva suutlikus iseenda üle nalja teha. Vadiga paistab olevat selles valguses kõik kõige paremas korras.

Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Tina Tamman · Rating 4 out of 5]

Räägitakse, et noortel eestlastel on vähene sõnavara. See iseenesest oleks üks oluline põhjus, miks noored peaksid seda raamatut lugema. Keeleliselt on see oivaline. Vadil on palju sõnu, huvitavaid täiendeid, tegusõnu ja võrdlusi. Lisaks on tal lihtsalt huvitavaid mõtteid ja fantaasiat. Tarakan meeldis mulle iseäranis, aga ka see, kuidas meil kõigil on justnagu Emake või tädi Leida, kes muudkui süüa teeb. Juba asjaolu, millele ja kuidas Vadi on oma romaani üles ehitanud, väärib tunnustust.
Vähem olen ma rahul sellega, kuidas romaani sündmustik laheneb, ent seda ei saa siin tulevaste lugejate huvides niisama ära rääkida. Ja mõnele teisele võib lõpplahenduski rohkem muljet avaldada kui mulle. Ka on võimalik, et asi polegi lõpplahenduses, vaid et minu jaoks jäi üldse väheseks see käegakatsutamatu miski, mille ümber ja üle hiljem mõtiskleda, kui raamat on juba läbi loetud. Minu jaoks oluline, et mulle jääks midagi pihku.

[Ene Michelis · Rating 1 out of 5]

Selle romaani puhul on tegu kahe kirjutamisviisi ühendamisega – näidendist ümberkirjutatud romaan. Mäletan Andersoni ja Mehikase tantse Endla lavastuses. Aasta oli siis 2009. Sisu üldse ei meenunud, lihtsalt olid head karakterid ja huumor. Nüüd, Lugemise proovkivis sattus see raamat kätte mulle teema alla Loomingu raamatukogu.
"Ballettmeister" jutustab loo 1940. aastast, mil Eesti oli just okupeeritud. Konstantin Pätsi hoitakse kinni Kaasani hullumajas ning Eestist saadetakse presidenti päästma tantsuansambel Sõleke. Põneva ülesehitusega: kohati absurdsed olukorrad, seotus ajaloonüanssidega. Aga ega eriti ei paelunud.

[Nikolai · Rating 4 out of 5]

Hea ja lihtne lugemine, kaasahaarav ja nauditav. Minu enda maitse järgi tuli lõpp liiga kiiresti - raamat oleks võinud jätkuda veel ja veel.

[Kärt Heinvere · Rating 5 out of 5]

Üks minu lemmikuid raamatuid. Reaalsus ja fiktsioon on segatud äärmiselt loomingulisel ja kaasahaaraval viisil.

[Kati Mamo · Rating 4 out of 5]

Aeg-ajalt oli päris naljakas.

[Karl Laas · Rating 5 out of 5]

Silmapaistev stiil ja haarav materjalikäsitlus.

[Järvi · Rating 5 out of 5]

No on hea raamat. Pole Jonassoni 100-aastasest mehest saadik midagi nii lõbusat lugenud.