Sinuga Ja Sinuta

by Juhan Liiv

Genres: Poetry, Classics

396 pages, Unknown Binding

First published January 1, 1989

Reviews

[AG Aps · Rating 4 out of 5]

Liiv luuletas erinevatest loodusnähtustest ja tõi paralleele enda sees toimuvaga. Palju tulid jutuks kevad ja sügis, kased ja männid, linnud ja lilled, meri ja lained ning tuul, mis tihti luuletajat lohutas.Ta kirjutas ka igatsusest ja teistest inimestest - kas siis daamist, kes talle südamesse pugenud, või juhuslikest inimestest, kellega ta tänaval kokku sattus. Mulle meeldis luuletaja patriootlikkus ja ilu suhtes tundlik meel. Pealkiri viitab kodumaale Eestile, mille kohta on ka omajagu luuletusi.

Huvitav on mõelda, et need luuletused mõelnud ja kirja pannud härra elas rohkem kui 100a tagasi. Liiv unistas sellest, et Eesti oleks vaba maa ja, et saaksime rääkida uhkusega oma keeles. Tema tähelepanekutes leidub aegumatust, nt kuidas suure maa rahvas ei pea väikest rahvast oluliseks, kuidas kastepiisad murul on kui tiamandid või kuidas sõpradega on ülimalt tore koos olla.

Rahulik ja päris meeldiv lugemine. Oli palju vabavärssi ja kui leiduski riimi oli see meeldivalt lahendatud. Mulle meeldis kui luuletaja isikustas loodust, nt kui sügis annab puudele suud. Tema stiil tundub mulle selline tagasihoidlikult romantiline. Mõttesse kerkisid esteetilised kujutised. Kuigi umbes-täpselt 33 luuletust väärivad minu silmis eraldi välja toomist on terve kogumik täis inimlikke tundeid ja kauneid sõnastusi.

[Tiina · Rating 3 out of 5]

Põhjalik kogumik Liivi luuletustest, mis on esitatud kronoloogiliselt selles järjekorras, milles nad esmakordselt lugejateni jõudsid - eelkõige siis kalendrites ja ajalehtedes/kirjades trükitult. Kui teada, oli ka avaldamise aasta luuletuste all ära toodud. Kõige kohta pole kahjuks täpsed andmed säilinud.

Pean tunnistama, et mulle isiklikult meeldis tema varasem looming rohkem ehk siis mida edasi, seda vähem mulle see raamat meeldis. Õnneks leidsin sealt üles ka paar vana lemmikut, mille kohta märkisid rebenenud paberitükid mingist lehes trükitud sudokust. Hämmastav, et need seal veel alles olid.

[Marta · Rating 4 out of 5]

EI SINU ILUDUS

Ei sinu iludus, su õitsvad palged,
ei sinu kuldsed lokid, väiksed õrnad käed,
ei sinu roosihuuled, kael nii valge
ei köida, neiu, mind kui armuväed.

Ei sinu rinnaehe, sinisilmad,
ei sinu kerge aste, vaikne ilus käik,
ei võitnud mind need iluduse ilmad,
ei võita võinud, neiu, mind see kõik.

Vaid sinu pilk, nii lapseline, vaga,
su tark ja süütu, puhas lapsemeel —
need võitsivad mind nagu nõidusega;
need võidavad mind ikka — ikka veel!

Su vaga vaade südamesse voolas, —
seal sees ju paistis sinu süütu hing —
ta laine kombel minu hinge hoovas,
mis võin ma, et nüüd tuksub sulle rind!

Ei tahtnudki sa mind ju seega võita —
sa tegid seda vabalt — teadmata!
Kui võisid ka mind igavesti köita,
siis tegid seda — süütu vaatega!

[Marii · Rating 4 out of 5]

Norm