What do you think?
Rate this book
Maa=Ilm
"Maa=Ilm" koondab bioloogist helilooja, regilauliku ja rahvakultuuri uurija Mikk Sarve aastate jooksul välja öeldud ja kirja pandud mõtteid maast ja ilmast, eesti keelest ja sõnade tähendusest. Raamatust leiame hulga mõtlema panevaid tõeteri meie maarahva pärimus-loost, rahvakalendrist ja usust loodusesse.
304 pages, Paperback
Published January 1, 2018
1 person is currently reading
6 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 4 of 4 reviews
April 22, 2019
Väga hariv. Palju uusi teadmisi, mõtteid, mõisteid.
"Kasutusel olevad säästlik areng ja jätkusuutlik areng sobivad kontorikeelde. Ehedas maakeeles tundub parimaks vasteks olevat - mõnus minek - olukord, kus kõik sujub vähima energiakuluga, nagu iseenesest, ja keegi ei kannata kahju. Aduma - tasapisi taipama hakkama." (lk 24)
"Lõuna-Eestis tähendab valitsemine kartulite sorteerimist sügisel. (lk 96)
"Me elame seni, kuni jaksame imestada, imet püüda. Tahame, et imed oleksid jätkuvalt meie ümber, et elu oleks imeline." (lk 113)
"Ühtegi tegemist ei alustata ummisjalu, enne alustamist tuleb tingimata hetkeks paigale jääda ja märkida. Küllap on samast taipamistest pärit venelaste komme enne teele asumist korraks maha istuda ja vait jääda." (lk 197)
"Korista tube, viska ära vana ja katkine. "Ehk läheb kunagi vaja" ei kehti kunagi. Anna sõpradele ära asjad, millest sa ise enam ei hooli, aga mida sõber vajaks." (lk 264)
Mikk Sarve sõnad : Õhinapõhine, elurikkus. (lk 301)
"Kasutusel olevad säästlik areng ja jätkusuutlik areng sobivad kontorikeelde. Ehedas maakeeles tundub parimaks vasteks olevat - mõnus minek - olukord, kus kõik sujub vähima energiakuluga, nagu iseenesest, ja keegi ei kannata kahju. Aduma - tasapisi taipama hakkama." (lk 24)
"Lõuna-Eestis tähendab valitsemine kartulite sorteerimist sügisel. (lk 96)
"Me elame seni, kuni jaksame imestada, imet püüda. Tahame, et imed oleksid jätkuvalt meie ümber, et elu oleks imeline." (lk 113)
"Ühtegi tegemist ei alustata ummisjalu, enne alustamist tuleb tingimata hetkeks paigale jääda ja märkida. Küllap on samast taipamistest pärit venelaste komme enne teele asumist korraks maha istuda ja vait jääda." (lk 197)
"Korista tube, viska ära vana ja katkine. "Ehk läheb kunagi vaja" ei kehti kunagi. Anna sõpradele ära asjad, millest sa ise enam ei hooli, aga mida sõber vajaks." (lk 264)
Mikk Sarve sõnad : Õhinapõhine, elurikkus. (lk 301)
This entire review has been hidden because of spoilers.
August 30, 2019
Ühe raksuga seda raamatut ei loe. Natuke siit, natuke sealt. Üle tüki aja tegin ka lugemise ajal märkmeid. Alguse sai see autori tähelepanekust, et me oleme nii harjunud suurte puudega surnuaias. Teiste riikide lagedad surnuaiad on õõvastavad. Jap, noogutan kaasa! USAs olen mitmel korral vaadanud, et selline täitsa kena muruväljakuga park, ainult puid võiks rohkem olla. Lähemale jõudes saan aru, et tegu on surnuaiaga ning kõik ühetaolised hauaplaadid on lihtsalt madalaks pöetud muru sisse peidetud. Ei aitäh. Palun ikka kõrguvaid puid ja omapäraseid hauaplatse.
Silma jäid ka sõnamängud ning sõnade ajalugu. Mõned näited:
alatu - inimene, kellel pole oma ala ja seeläbi oma ala tuge
õnneseen - inimene, kes on kohtunud oma seenevaimuga (selleks peab õiges vanuses ja õiges koguses punaseid kärbseseeni nagistama)
põld - tuleneb sõnast põletamine
noorik - naine, kellel on küll poegi, aga mitte tütreid
miks vastlapäeval seajalgu süüakse? Just siis jõuti sissesoolatud sealihatünni põhjani, kus jalad juba ootasid
Sõnade ajalugu on minu jaoks väga kaua huvi pakkunud. Nii põnev on ju lugeda, mis on ühe või teise sõna kujunemislugu. Kas tegu on kunstliku moodustisega, on sõna tulnud mõnest teisest keelest või hoopis mõni kolmas variant? Väga kerge on võõrsõnad lihtsalt keelele mugavamaks teha ja kasutusele võtta, kuid eestikeelne vaste on palju ägedam. Näiteks õhinapõhine ja elurikkus - Mikk Sarve loodud sõnad, mis ka laialt kasutuses. Osaliselt just raamatu tõttu lisasin märkmikusse lehe, et ennast ümber harjutada. Miks öelda spoiler, kui saab öelda sisurikkuja? Influenceri asemel suunamudija. Emoji on hoopis tujukuju ning aksessuaar ilulisa.
Kui kellelgi on veel silma jäänud häid vasteid võõrkeelsetele sõnadele, siis mu märkmik ootab täiendusi! Ja kes tahavad ka kogeda "Ahhaa!" momente, siis Sarve raamatut võin küll soojalt soovitada.
Silma jäid ka sõnamängud ning sõnade ajalugu. Mõned näited:
alatu - inimene, kellel pole oma ala ja seeläbi oma ala tuge
õnneseen - inimene, kes on kohtunud oma seenevaimuga (selleks peab õiges vanuses ja õiges koguses punaseid kärbseseeni nagistama)
põld - tuleneb sõnast põletamine
noorik - naine, kellel on küll poegi, aga mitte tütreid
miks vastlapäeval seajalgu süüakse? Just siis jõuti sissesoolatud sealihatünni põhjani, kus jalad juba ootasid
Sõnade ajalugu on minu jaoks väga kaua huvi pakkunud. Nii põnev on ju lugeda, mis on ühe või teise sõna kujunemislugu. Kas tegu on kunstliku moodustisega, on sõna tulnud mõnest teisest keelest või hoopis mõni kolmas variant? Väga kerge on võõrsõnad lihtsalt keelele mugavamaks teha ja kasutusele võtta, kuid eestikeelne vaste on palju ägedam. Näiteks õhinapõhine ja elurikkus - Mikk Sarve loodud sõnad, mis ka laialt kasutuses. Osaliselt just raamatu tõttu lisasin märkmikusse lehe, et ennast ümber harjutada. Miks öelda spoiler, kui saab öelda sisurikkuja? Influenceri asemel suunamudija. Emoji on hoopis tujukuju ning aksessuaar ilulisa.
Kui kellelgi on veel silma jäänud häid vasteid võõrkeelsetele sõnadele, siis mu märkmik ootab täiendusi! Ja kes tahavad ka kogeda "Ahhaa!" momente, siis Sarve raamatut võin küll soojalt soovitada.
November 22, 2019
Erakordselt hea raamat! Selle lugemiseks tuleb küll planeerida pikem aeg, see ei ole lihtne lugemine. Aga mulle meeldis, kui palju uut ja huvitavat ma teada sain. Raamatu teine pool istus mulle ja mu tujudele natuke rohkem, kui algus, aga ma ei kahetse, et lugemist jätkasin. Siit sai palju sellist, mille üle mõnikord pikemalt mõelda.
Displaying 1 - 4 of 4 reviews