Kas üks kuupalk aastas juurde tunduks hea pakkumisena? Kui jah, siis see on kõigest 8% praegusele su palgale juurde. Selle raamatu eesmärk on aidata saavutada palju priskem, 10 - 30% suurune palgatõus.
Väga suur hulk inimesi töötab töötasu eest, mis ei vasta nende tegelikule panusele ja koormusele. Tööd on palju, kuid palk ei ole rõõmustav. Vastuseks palgatõusu küsimusele öeldakse neile, et eelarves ei ole raha või et räägime poole aasta pärast. Ja enamus inimesi lepib selle vastusega ning ootab pikisilmi palgatõusu, mida aga ei saabugi.
jõmlik toon, milles see raamat kirjutatud on, käis alguses ikka päris kõvasti närvidele - jutt kõik õige, aga kas sa normaalselt rääkida ei oska, mees? lõpupoole ma kas harjusin ära või tõmbas ta veidi tuure maha, minu meelest pigem seda viimast. ja noh, paljudele vist tõesti just meeldib, et vestlus nende jaoks nii tähtsal ja keerulisel ja tundlikul teemal nagu raha peetakse maha sellisel... omamehelikul moel. keegi ei räägi sulle kaugelt ja kõrgelt, mida sa peaksid elus paremini tegema, vaid kenasti istutakse su kõrvale pingile, lastakse õllepudel ringi käima ja kirutakse koos ülemusi ja kogu ilmakorda, lõpuks jagatakse mõned nutikad nipid, kuidas need kuradid ikkagi üle kavaldada annab. miks see meeldima ei peaks.
ja tõsi ta on, et... peale sõnastuse ja epiteetide pole siin raamatus pea midagi, millele ma ise poleks valmis alla kirjutama. tõepoolest peaksime kõik julgemalt, tihemini ja rohkem palka juurde küsima. ja ma ei kahtle, et kogenud müügimees teab, millest räägib, kui mainib palgaläbirääkimiste kontekstis ankurdamist või õpetab hinda mitte liiga vara vestlusesse sisse tooma.
ühesõnaga, praktilisest küljest või inspiratsiooni mõttes, kui palk elus kuidagi üldse teemaks on, siis soovitaksin selle raamatu läbi töötada küll.
Väga hea rmt, mis on väga motiveeriv, enesekindlust andev, väga värvikalt ning otsekoheselt kirjutatud. Õpetab ka ennast kehtestama ja mitte ülemuste juttu uskuma kui nad sulle erinevaid vabandusi toovad, miks palka ei saa tõsta. Seda tasub igal palgatöötajal lugeda. Igal! Toodud on ka elulisi näiteid ning lausete näiteid, mida peab intervjuul või palgaläbirääkimistel välja tooma. Ka paber on meeldiv :D Raamat on jaotatud kolmeks osaks: sinu uus mõttelaad, palga juurdeküsimina ning tööintervjuu. Esimene peatükk on infoks, miks peab palka juurde küsima ning mida kaotad, kui seda ei tee? vms? Teine peatükk räägib, kuidas oma töökohas palka juurde küsida ja mis argumentidega, et seda päriselt saaks. Kolmas õpetab, mida ja kuidas teha, et tööintervjuul saaksid oma soovitud palga ning nippe, kuidas seda pakendada.
Väga oluline raamat tingimustes, kus raporteeritakse jälle aina suurematest kasumitest, kus kapital koondub järjest väiksema hulga "edukate" kätte, kus osa sellest kapitalist liigub loomulikult süsteemi alal hoidmiseks. Kui nüüd iga üksikisik ennast vastavalt väärtustama hakkaks, võiks ju nendest tohututest kasumitest õiglaselt suuremale hulgale kasu olla. Ja võib-olla isegi süsteemi enda jätkusuutlikkusele?
Paneb jahmatama, kui valulikult ettevõtjad raamatule reageerinud on... 😂🤔
Aitab palga ja töö teemasid uue nurga alt vaadata. Raamatu pealkiri on minu hinnangul eksitav aga sisu täitsa asjalik. Autori kirjastiil oli vahepeal tarbetult ropp ja vulgaarne.
• Jah, võib olla, et sa töötad väikefirmas, kus kõik ei lähe nii hästi. Omanik elab ise tagasihoidlikult ja firma balansseerib kasumi-kahjumi piirimail. Ta hoolib oma töötajatest ja ei ole selline täissöönud siga nagu mõni teine. Sel juhul tuleb ka teda mõista, aga toonitan, et ainult kuni teatud piirini.
Kui ettevõttel ei lähe hästi, siis ei ole see lõpuks sinu probleem. See on omaniku mure. See on tema töö, mille tema endale valinud on. Sind on tööle palgatud selleks, et anda endast oma kompetentsi piires parim. Kui sa seda teha suudad, siis oled sa oma panuse andnud ja pead saama väärilist tasu. Sa ei ole sunnitud kuulama pidevaid kurtmisi stiilis „meil läheb hetkel halvasti" ning „me oleme väikefirma ja ei saa sellist palka maksta". Mis see sinu mure on? Tähtis on siiski miski muu, nimelt sinu ja su perekonna heaolu. Sa ei saa neid vabandusi paberile trükkida ja nende eest toidupoes maksta.
Kui sa näed, et su firma ei suuda end viletsusest välja ajada, siis lihtsalt kaastundest seal oma elu raisata on absurdne. Aita oma juhti niipalju kui saad, toeta teda ja panusta parimal kombel. Kui aga ikkagi väärilist tasu lähimas tulevikus ei koida, kaalu tõsiselt töökoha vahetust. Iga päev toodab sulle miinust ja seda raha ei saa sa enam iial tagasi.
• Kui sa oled oma töös hea või väga hea, siis on sul superpositsioon. Sa oled oma ettevõtte jaoks hindamatu väärtusega ja sinu lahkumine tähendaks väikest katastroofi.
• Sest uute inimeste leidmine ja tööle võtmine, väljaõpetamine ja kõik see muu kammaijaa võtab räigelt aega, energiat ja raha. (Pole teada, kas, millal ja kui palju hakkab töötaja kasumit tooma.) • Kui sa oled enda arust keskmine, siis ole mureta, see on hea positsioon. Ja nagunii on su arusaam enda väärtusest madalam kui peaks. • Ja kui sa oled juhtumisi halb töötaja, siis mul on sulle rõõmustav uudis - ka selliseid ei torma ükski tööandja esimese asjana lahti laskma. Lõputu õudus on paljude jaoks palju mugavam kui õudne lõpp. Ah, las ta tiksub, kust me selle uue ikka leiame.
• Miks inimesed kardavad palka küsida? Peljatakse seda, et neid vaadatakse seepeale ebalojaalsetena ja lastakse lõpuks lahti. Lausvale! Sinu leidmisele, palkamisele ja võimalik, et ka väljakoolitamisele on kulutatud hulk raha. Mitte keegi ei taha seda maha visata. Sinust ei taha mitte keegi niisama kergekäliselt liselt lahti saada. Selleks, et sa sellest aru saaksid, peaksid panema end korraks tööandja olukorda. Proovi korra mõelda, kui kerge on leida inimest, kes oleks usaldusväärne ja tegija. Võta tööportaalid lahti - kui kerge sul oleks sealtkaudu uut inimest leida? Ma kinnitan sulle - lahti lastakse täna kedagi vaid äärmisel juhul. Praeguses tööjõupuuduses on jäme ots sinu käes. Ja isegi kui olukord turul muutub ja tekib pealtnäha tööpuudus, siis tegelikult ei ole see nii. Häid inimesi otsitakse tikutulega ka tööpuuduse ajal.
• NB! Üks asi, mida sa võiksid palgatöötajana teada, on see, et palga juurde küsimine kommunikeerib tööandjale ka tegelikult seda, et inimene tahab samas ettevõttes tööd teha, jätkuvalt sinna oma aega ja ajusid investeerida. Palga juurde küsimine on omamoodi truudusetõotus - ma olen valmis koos teiega edasi minema. Vastutõotuseks sobib hea suhtumine ja kõrgem palganumber.
• Kui sa kardad, et sind suurema palga küsimise peale lahti lastakse, siis mul on sulle halb uudis. Sa töötad vales kohas ja peaksid sealt võimalikult kiiresti ära tulema. Kui su otsene ülemus su küsimuse peale nii raevukalt reageerida võib, et sa kardad suisa lahtilaskmist, siis on teie suhe ilmselt nugade peal. Ükski normaalne tööandja ega juht ei vasta oma töötaja soovidele selliselt.
• Siit tulebki välja üks suurimaid valemuresid - inimesed kardavad töökohta kaotada, samal ajal kui nende ettevõte kardab nende endi kaotust. Mõlemad pooled kardavad. Sina kui töötaja peaksid seda olukorda enda kasuks ära kasutama ja nõudma endale maksimaalset võimalikku kompensatsioonipaketti. Esiteks sellepärast, et sa oleksid motiveeritud edasi töötama, ja teiseks, et sa ei läheks konkurendi juurde.
• Öeldakse, et kõige ideaalsem töötaja on kahe või kolme lapsega üksikema. Ta on nõus kõikide tingimustega, mida pakutakse, peaasi et tööd oleks. Ja kapitalistid ei jäta seda võimalust kasutamata, nad pigistavad nendest inimestest välja kõik!
Sisu on lõppkokkuvõttes isegi päris hea, saab häid soovitusi töövestlusteks ja palga osas läbirääkimisteks, kuid minu jaoks raamatu lugemise kogemuse rikkus suures osas raamatu vorm ehk see, kuidas autor mõtted kirja on pannud. Ma ei ole ise ka ema Theresa, aga selline sõnakasutus mõjuks vulgaarsena isegi kuskil Lasnamäe urkas, rääkimata sellest, kuidas sellise teksti must-valgel kirja pandult lugemine tundub. Alguses oli vist igas lauses mõni roppus või jõhker kõneviis. Ausalt öeldes raske raamatut ja selle autorit tõsiselt võtta, kui iga teine lause on umbes: “Su ülemus on nagunii üks ajukääbik, kes otsib ainult viise kuidas sinuga huiata.”
Tsiteerin “Tuleb lõpetada endast elumahla väljapigistamine, kuna see on Sinu elu. See on Sinu energia. Need on Sinu närvid, mis kuluvad kellegi heaks tööd tehes mitterahuldavat palka saades. See peab saama vääriliselt kompenseeritud ja su töö hästi tasustatud.”
Tean paljusid, kes lasevad end töö ja/või töötasu teemadel suruda raamidesse, kus tehakse tegelikult endale (ja sh enda perele) liiga. Nagu Ekke põhjapanevalt raamatus kirjutab, “Sa ei saa [palga] vabandusi paberile trükkida ja nende eest toidupoes maksta.” Siiski, kui paljud rahulikult, tuima näoga, lasevad endale pähe istuda ja seda aastast-aastasse, automaatpiloodil, taluvad? Päriselt.
Raamatus on Ekke rivistanud rida nippe ja tehnikaid, kuidas tagada väärtuslikuim töötasu, muud võimalikud hüvitised ja soovitused. Igale palgatöötajale soovituslik lugemine.
This entire review has been hidden because of spoilers.
Igati kasulik ja õpetlik raamat. Samas sõnakasutus oli kohati häiriv. Üks viisakas täiskasvanu ei peaks nii rääkima. Ei lähe ju tööintervjuule või palga läbirääkimistele sellise sõnakasutusega ha ei peaks ka seljataga nii rääkima. Väga palju näiteid oli hästi müügitöö kesksed, et kuidas sina ettevõttele kliente ja kasu tood ja ettevõtte, eelkõige siis rahalisi eesmärke täidad. Vähem kasulikke nõuandeid neile, kelle töö otseselt ettevõttele raha sisse ei too.
Jõmmilik ja müügimehelik kirjutus- ja eneseväljendusstiil (küllaltki häiriv), kuid nõuanded on pädevad (kuigi ma pole neid veel rakendada saanud, et kontrollida kas need toovad tulemusi). Ühiskonnas, kus palgast rääkimine on tabu ja kus paljudel inimestel puuduvad (piisavad) oskused-teadmised-kogemused palga läbirääkimiste pidamiseks ja enda müümiseks, on antud raamat küll väga teretulnud.
Inspireeriv raamat koos konkreetsete näidetega, mida rakendada, et küsida väärilist tasu oma tööle. Teisalt, lugupeetud Lainsalu kirjastiil jätab kõvasti soovida, kohati isegi tekitades hämmeldust selle labasuse osas.
Pigem macholikus stiilis & kõvatavalt kirjutatud raamat. Stiiliga harjumine võttis natukene aega. Aga muidu üsna sisukas & sai paar head nippi, mille kindlasti kasutusse võtan :).
Kindlasti väärtuslik lugemine noorematel täisealistel, kes oma esimesi samme karjääriredelil astuvad, vältimaks suuremaid vastu pükse saamisi.
Pealkiri on clickbait, pool raamatust on ilukirjanduslik, kirjastiil annab soovida.
Lugema peaksid seda raamatut need, kes pole ammu ennast töövestlusel käimisega proovile pannud. Vana ja tuttav ebamugav olukord annab võimaluse juba saadud palka ja hüvesid vastu turul pakutavat praeguse või varasema töökohaga võrrelda.
Lainsalu kirjutab hästi, saad kiirelt aru, et pagan kui odavalt ikka ennast müüd :) Loodetavasti jäävad tuleviku jaoks nipid meelde ja rohkem juttu ei taha mingist eelarvest kuulda!
Alguses läksin ma lausa vihaseks, et autor suhtub minusse nagu mingisse jobusse ja tossikesse, aga lõpuks jõudis kohale, et tema nõuandeid võiks tegelikult kuulda võtta ja peas hakkas kummitama küsimus, et mis mõttes ei saa... Asi ikka tahtmises.
Imeline raamat avamaks silmi tööturul tegelikult toimuvale meie omas kallis väikses Eestis. Raamat annab konkreetse plaani, kuidas oma odavmüük lõpetada, ja hulganisti vastuväiteid levinumatele vabandustele. Ning ärgem unustage suurel hulgal motivatsiooni.
Ma näen, et paljud kiruvad Lainsalu julget kirjutamisstiili. Tahaks aga omalt poolt öelda, et see on seal põhjusega - see raamat on wake up call! See peab sind tegutsema panema, et nii tööturg üldiselt kui ka sinu elu muutuksid. Pealegi on see värskendav ja silmapaistev kõikide nende n-ö perfektsete ja ühesuguse stiiliga raamatute seas. Minule kui noorele meeldis see eriti.
See on silmiavav raamat probleemidele meie tööturul ja võimalustele nende lahendamiseks. Igaüks peaks selle kord elus kätte võtma.