What do you think?
Rate this book
Valgus kivi sees
Carolina Pihelga kuues luulekogu „Valgus kivi sees“ sisaldab proosaluuletusi, mis tegelevad lapsepõlve, mälestuste ja isikliku ajalooga. See on poeetiline uurimus paikadest, mis on meid kujundanud; mälestustest, mis on omad või omaks võetud. Ning alati jääb alles küsimus: mis oli päris ja mis mitte?
"Kodutänavate kummituslik vaikus, männivaikus, pisikeste loomade ja lootuste tillukesed elud, mis kaovad ja sünnivad siis uuesti, nii me uskusime. Mida uskuda praegu? Seda, et aeg jääb alati tummaks ja et lapsepõlves maetud väikeste lindude haudasid ei leia enam keegi üles, ka mitte hauakaevajad ise."
"Kodutänavate kummituslik vaikus, männivaikus, pisikeste loomade ja lootuste tillukesed elud, mis kaovad ja sünnivad siis uuesti, nii me uskusime. Mida uskuda praegu? Seda, et aeg jääb alati tummaks ja et lapsepõlves maetud väikeste lindude haudasid ei leia enam keegi üles, ka mitte hauakaevajad ise."
72 pages, Hardcover
Published March 15, 2019
39 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 15 of 15 reviews
April 10, 2025
Appike. mõned kujundid mis kirjutatakse on kujundlikud aga mõned kujundid on lihtsalt niiii ydini päris, terves raamatus tundsin nad ära,,, et keegi siis kirjeldab kirjeldamatust samade kujunditega, millega ma neid tunnen!!! vist?!?
Kunagiste kodutänavate valgus on teistmoodi, see kasvab su sisse ja valgustab yht teist nägu, mida kannad peidetult enda sees.
…
Kunagiste kodutänavate valgus on teistmoodi, see kasvab su sisse ja valgustab yht teist nägu, mida kannad peidetult enda sees.
…
August 4, 2025
See oli kurbilus; kivid tõesti hingavad.
August 25, 2019
Mudane mälu, ma otsin su jälle üles.
July 19, 2020
Carolina Pihelgase raamat, mis pälvis mulluse aasta Kulka luulepreemia, on väga sümpaatne poeetiliste piltide kogumik, luuleline mitteluule, intiimne, introvertne. Eestlasele omaselt laulab siingi mõistu mätas ja hõiskab lind.
June 19, 2022
Õrnkurblik hingekraapija katab lugeja looriga ja sunnib mõtlema, milline ikkagi on see, kes "ohkab nagu äraõitsenud sirelipõõsas". Ja et kas kivid hingavad või jaa.
June 1, 2020
Soe, pehme, õdus; nagu vanaema kootud villased sokid.
Vajalik praegu.
Vajalik praegu.
June 18, 2025
Silmapaistvalt mittemidagiütlev raamat.
Mitte halb, ei.
Phmt lapsepõlvemälestused, piltide sisse minekud vanemate, vanavanemate jne fotode osas, mälestused, mis pooltel kordadel pole mitte autori omad, vaid tunded ja mõtted, mida ta omistab teistele. Peamiselt veresugulastele vist.
Aga ma olen vale sihtgrupp sellele raamatule.
Ilmselt räägiks ta kõvemini ja intensiivsemalt nendega, kes on oma lapsepõlve peaaegu unustanud ja kelle jaoks ei ole normaalne mõelda: "Aga mida see ilus noor vanaema selle pildi tegemise ajal mõtles?"
Nendega, kellele fotod vaaremadest ja vaarisadest on lihtsalt mingid pildid ning laps olemise valu meelest peaaegu kadunud.
Aga minu jaoks on kogu see raamat otsast lõpuni: "Nojah."
Perekonnalugu? Kammaan, kõigil on perekonnad, kusjuures äravahetamiseni sarnased ilmselt. Ma võiksin pea täpselt samasuguse kogu oma perekonnast kokku panna.
Olgu, vbla mitte seda, kuidas "mängime".
Aga siiski.
Halb ei ole. Kenasti kirjutatud, tunded kõlksuvad sõnadega kaasa küll. Vabad assotsiatsioonid on mul pooltel kordadel samad, mis autoril, ja kuigi kohati tuleb ka "mida ta sellega mõtles", see on pisiasi.
Ma olen juba harjunud hämarluulet lugema ja seesinane proosaluulekogu on päris arusaadav veel.
Miks?! küsin ma ikkagi enda sees. KÕIGIL on ju sedasorti mälestused ja mõtete teise pähe mõtlemine - ja minu omad intensiivsemad, tugevamate värvidega, eredamad?
Vast kõigil ei ole tegelikult.
Aga ma kaldun arvama, et inimesed on nagu mina, ja minul on küll.
Intensiivsemalt. Tugevamate värvidega.
See kogu on akvarellidega tehtud.
Ei, mõnedele meeldivadki sellised udupildid, jajah, mhmh.
Mitte halb, ei.
Phmt lapsepõlvemälestused, piltide sisse minekud vanemate, vanavanemate jne fotode osas, mälestused, mis pooltel kordadel pole mitte autori omad, vaid tunded ja mõtted, mida ta omistab teistele. Peamiselt veresugulastele vist.
Aga ma olen vale sihtgrupp sellele raamatule.
Ilmselt räägiks ta kõvemini ja intensiivsemalt nendega, kes on oma lapsepõlve peaaegu unustanud ja kelle jaoks ei ole normaalne mõelda: "Aga mida see ilus noor vanaema selle pildi tegemise ajal mõtles?"
Nendega, kellele fotod vaaremadest ja vaarisadest on lihtsalt mingid pildid ning laps olemise valu meelest peaaegu kadunud.
Aga minu jaoks on kogu see raamat otsast lõpuni: "Nojah."
Perekonnalugu? Kammaan, kõigil on perekonnad, kusjuures äravahetamiseni sarnased ilmselt. Ma võiksin pea täpselt samasuguse kogu oma perekonnast kokku panna.
Olgu, vbla mitte seda, kuidas "mängime".
Aga siiski.
Halb ei ole. Kenasti kirjutatud, tunded kõlksuvad sõnadega kaasa küll. Vabad assotsiatsioonid on mul pooltel kordadel samad, mis autoril, ja kuigi kohati tuleb ka "mida ta sellega mõtles", see on pisiasi.
Ma olen juba harjunud hämarluulet lugema ja seesinane proosaluulekogu on päris arusaadav veel.
Miks?! küsin ma ikkagi enda sees. KÕIGIL on ju sedasorti mälestused ja mõtete teise pähe mõtlemine - ja minu omad intensiivsemad, tugevamate värvidega, eredamad?
Vast kõigil ei ole tegelikult.
Aga ma kaldun arvama, et inimesed on nagu mina, ja minul on küll.
Intensiivsemalt. Tugevamate värvidega.
See kogu on akvarellidega tehtud.
Ei, mõnedele meeldivadki sellised udupildid, jajah, mhmh.
February 27, 2023
Nägusas formaadis kogumikku lugedes ei saa vähemalt mina üle ega ümber küsimusest, oli see siis nüüd proosa või oli hoopis luule. Raamatukogust leidsin ta proosariiulist ja vorm on ilmselgselt proosa, samas on saanud luuleauhinna. Õnneks on mõeldud välja selline tore termin nagu proosaluule, nii et las ta siis ollagi see, luulelised mõtisklused proosavormi valatuna. Erinevalt paralleelselt loetud argiselt otsekohesest Sveta Grigorjevast, on Pihelga luulekogu kujundlik, unenäoline, habras, põimides oma lapsepõlvemälestuste sekka vanaisa päevikust inspireeritut. Seda lugedes tuli tahes tahtmata meelde ütlus, et ka kõige õnnelikum lapsepõlv on trauma, mille haavad valutavad läbi elu.
"Midagi lehvib tuules. Midagi lendab peost ja kaob.
Võib-olla papliseemned, võib-olla mõte või mälestus suvest."
"Midagi lehvib tuules. Midagi lendab peost ja kaob.
Võib-olla papliseemned, võib-olla mõte või mälestus suvest."
May 5, 2021
KAALUKEELED
Vanatädi viis kuldehted müügiks. Istus vaikselt, käed põlvedel, kuni
kaaluti ta sõrmuseid ja keesid. Kaks väikest vihti sõrmustele, kolmas, kõige
pisem, mälestuste jaoks. Pardinokkasid meenutavad kaalukeeled võnguvad
veidi ning jäävad otsustavalt maa ja taeva vahele pidama.
Ema töötab kolm päeva rahavahetajana, vanade kulunud rahatähtede
asemel annab ta välja uusi, värskelt trükitud siniseid, rohelisi ja roosasid.
Õhtuti ohkab nagu äraõitsenud sirelipõõsas, sest ta ei kujutanud kunagi
ette, kui palju võib nelja- ja viietähelisi õisi olemas olla, kui palju õhinaid
ja lootusi võib ta käte vahelt läbi käia.
Vanatädi viis kuldehted müügiks. Istus vaikselt, käed põlvedel, kuni
kaaluti ta sõrmuseid ja keesid. Kaks väikest vihti sõrmustele, kolmas, kõige
pisem, mälestuste jaoks. Pardinokkasid meenutavad kaalukeeled võnguvad
veidi ning jäävad otsustavalt maa ja taeva vahele pidama.
Ema töötab kolm päeva rahavahetajana, vanade kulunud rahatähtede
asemel annab ta välja uusi, värskelt trükitud siniseid, rohelisi ja roosasid.
Õhtuti ohkab nagu äraõitsenud sirelipõõsas, sest ta ei kujutanud kunagi
ette, kui palju võib nelja- ja viietähelisi õisi olemas olla, kui palju õhinaid
ja lootusi võib ta käte vahelt läbi käia.
Want to read
March 12, 2020Eesti Päevaleht 12.03.2020:
„Valgus kivi sees‟ on süvenenud ja kujundlik raamat, luule sõna kõige paremas mõttes. Valgustab sügavalt inimese siseilma, kuid on ikkagi ligipääsetav. Tundlik ilma sentimentaalsuseta, aus ilma hinge pahupidi pööramata.
https://epl.delfi.ee/kultuur/kultuurk...
„Valgus kivi sees‟ on süvenenud ja kujundlik raamat, luule sõna kõige paremas mõttes. Valgustab sügavalt inimese siseilma, kuid on ikkagi ligipääsetav. Tundlik ilma sentimentaalsuseta, aus ilma hinge pahupidi pööramata.
https://epl.delfi.ee/kultuur/kultuurk...
January 16, 2020
huvitav, omanäoline ja mõtlemapanev.
April 8, 2020
Sellised. Tasased. Pildid.
May 8, 2023
Väga hea oli.
October 25, 2024
Unenäoline, magus valu
Displaying 1 - 15 of 15 reviews