Mulle päris meeldis see kui aus olla. Kohustusliku kirjanduse jaoks pidin lugema, aga päris tore raamat oli. Ainuke asi mis oli suht sitt on see et seal oli n-word mis on kinda- hmmm jah mitte tore aga muidu peale selle oli lugu tore ja suht kiiresti sai läbi.
Mul on hea meel, et ma seda raamatut lugesin. Ehkki .Jüri Parijõgi raamatu ilmumisest on vaat et 85 aastat, on ta keel mõnus, südamlik ja kodune, lihtne on peategelasele kaasa elada.
Raamatu "Teraspoiss" peategelase Jaan Kattai isa on surnud juba siis kui ta alles väga väike oli ning kahjuks sureb ka tema ema kui poiss on 12-aastane ning sealt algabki raamatus tema teekond. Lihtne oleks öelda, et käänuline teekond, nagu sageli tavaks. Kuid ehkki Jaanil on raske, on ta päris sirgjooneline poiss ning kuigi heatahtlik, on ta samas ka kange iseloomuga, ei tagane oma õigusest ning oma sõnast.
Jaan on armastatud oma majanaabrite poolt, kes teda südamlikult toetavad ja kasvatavad, siiski jõuavad ametnikud teda siia-sinna "asumisele" saata ning mitte tingimata õiglaselt. Kuid poiss õpib ja areneb kõikjal, kus ta ka ei viibiks ning leiab sõpru ka keerulistes olukordades, ehkki ta neid ise suurt ei otsigi. Pigem otsivad teised tema seltsi, sest hoolimata tagasihoidlikkusest on Jaanist on kujunenud poiss, kes on on oma käitumise, tegude ja mõtetega neile eeskujuks. Ka lugeja loeb raamatust tema mõtteid ning näeb seda teekonda, mille poiss pärast ema surma läbi teeb. Kuigi ilma emata on raske, õpib ta hakkama saama. Nagu talle ütleb vana kojamees: "Eks see nii ole. Oma elu peab igaüks ise elama."
It was an easy read, but reading it felt too much like reading a Wattpad story with the main character having tragic stuff happen to them, but always quickly getting out of these situations, and more often than not, winning. It didn't help that the author kept mentioning how everyone thought Jaan (the main character) was so 'different' from them all.
Kuidas saada hakkama, kui oled alles laps, aga mõlemad vanemad on surnud? Asukoht 1930-ndate Tartu, sisaldab laste varjupaiga elu-olu kirjeldusi. Raamat näitab, et ka hullust olukorrast on võimalik välja tulla, kui ise hakkaja oled. Huvitavaid väljendeid, nt. "Kas kaske ka said?".
Parijõe jutustus „Teraspoiss“ on maskuliine vastukaaluteos Rannamaa „Kadrile“ ja „Kasuemale“. „Teraspoiss“ sobiks ideaalselt põhikooli poistele samal ajal lugeda anda, kui tüdrukutel on käsil Rannamaa klassikaks saanud teosed. Moraalne ja õpetuslik külg on neil teostel vägagi sarnased – elumerelained võivad küll vahel üle pea kokku lüüa ja uppumisoht väga ligidalgi olla, kuid alati on võimalik end pinnal hoida, kui olla aus, põhimõttekindel ning kindla sihiga. Kõik need omadused on Teraspoisil olemas ja nõnda ta suudab peale orvuks jäämist aasta jooksul kõigist tagasilöökidest hoolimata jõuda positsioonini, kus ta „ise elu hakkab korraldama“. Just see „ise oma elu korraldamine“ on kogu raamatu juhtmõte ja see on teistes Parijõe teostestki läbi kumanud. Inimene on ikka ise oma õnn sepp ja keegi teine sinu eest elu valikuid teha ei saa ega tohi.