Presidendi vastuvõtt

by Mart Kadastik

29-aastasele Kätlinile, kes töötab sööklas toidujagajana, tehakse pöörane ettepanek: asuda maineka raamatukirjastuse juhiks koos väljavaatega teenida kümneid, heal juhul sadu tuhandeid eurosid. Miks on välja valitud just tema, kes ta on läbi lugenud vaid ühe raamatu – muinasjutu Hansust ja Gretest? Kas kirjastuse uus salapärane omanik tahab Kätlinit naeruvääristada, ära kasutada või teda tõepoolest tiivustada? Kui palju võib noor naine uskuda ja usaldada teda ümbritsevaid mehi?
Olukorra muudab eriti pikantseks see, et Kätlinisse kiindunute seas on ka kõrge aukandja – vabariigi president, kellele pole võõrad lihtsureliku tunded, mõtted ega vajadused.
Mart Kadastiku kuues romaan „Presidendi vastuvõtt“ üllatab lugejat sündmustega, mis näivad võimatud, kuid siiski juhtuvad. Autori realistlik ja kohati grotesknegi kujutamisviis ühendab haaravaks looks erinevas vanuses inimesed, kellest kõigist kiirgub ometi üksinduse kurbust ja armastuse ihalust.

240 pages, Paperback

Published March 27, 2019

Reviews

[Sigrid · Rating 3 out of 5]

Alguses oli täitsa põnev, aga lõpp vajus ära.

[Mae Lender · Rating 2 out of 5]

Andsin Kadastikule veel ühe võimaluse, aga ta lörtsis selle ära. Tema paar esimest romaani mulle isegi meeldisid (isegi pealkirjad olid siis paremad). Juba tundus, et Eestimaa saab ühe klassikaliste naisteromaanide tasemel kirjutaja, kelle koht tänaseni täitmata. Sest ikka lonkavad need romaanid mõnda jalga... Kellel on narratiiv hea, sel jääb puudu heast sõnaseadmisoskusest. Mõnel heal sõnaseadjal ei taha jälle lugu ise kanda. Mõnel oleks just kui head eeldused, aga ta ise elab kuidagi... koti sees, ja kui oled ise piiratud silmaringiga või üritad vaid perekooli ja buduaari foorumite pealt oma "elukogemuse" võtta, siis olgem ausad, lõpptulemus mõjub ebausutavalt. Jama, ühesõnaga.

Ja siis tuli Kadastik, kes on ilmselgelt elu ja ilma näinud. Kelle sõnavara on rikkam kui põhikooli lõpetanutel. Kes oskab sõna seada ja... Aga ma ei tea, mis nüüd juhtus. Vist üritas liiga palju ühte patta suruda. Vähem on rohkem, ütlen ma siinkohal. Liiga palju värvikaid tegelasi ja tugevaid liine prauhti! kokku köidetuna ajas selle vankri kraavi.

Esimene pool raamatust kandis paremini, teine pool läks rabistamiseks, mingi kiirustamise mekk oli küljes. Jäi tunne, et autorile kargas pähe veel uusi ja põnevaid mõttes, aga vaatas, et ah, siia romaani enam neid vist ei mahuta, lõpetan siis selle pulli siin siva ära ja hakkan uut raamatut kirjutama. Võib ka olla, et kirjastus krabistas juba ukse taga ja ütles, et hallooo, suvi on ukse ees ja on viimane aeg rannalektüür müüki lükata, vastasel juhul pead jõuluromaaniks ümber kirjutama.

Võib ka olla, et oli mingi kolmat variant, millest mul pole aimugi :)



P.S. Sellise kaanekujundusega raamatuga on mul alati hirmus piinlik kohvikus või trammis lugeda :)

[V.L.Konn · Rating 3 out of 5]

Mul on autoriga teatavas mõttes ühised mälestused seitsmekümnendate keskel Tartus purjutamas käimise aegadest, sestap loen huviga tema teoseid:) Loetud raamat osutus paraku pettumuseks - palju sõnavahtu, ohtralt õhulisi kirjeldusi ja mitmeid katkenud .....suhted:) Asja ei tee paremaks läbi elu kokutav president ega sõjaprintsess Xenaks kirjutatud kohvikuleid. Kolmas viisnurk puhtalt kaudse tutvuse poolest:)

[Vairo · Rating 2 out of 5]

Soovitama ei hakka, kirjutatud üpris lihtsameelses stiilis. Peateema on noore naise suhted temast vanemate meestega ja vastupidi.
Autor jutustab lugu ja toob sisse intriige, suutsin ikkagi raamatu lõpuni välja jõuda.

[Ene Michelis · Rating 2 out of 5]

Kadastik nagu Kadastik....

[Kadri Kullman · Rating 4 out of 5]

vägagi loetav romaan

[Kadri · Rating 3 out of 5]

Raamatu lugemine läks nagu lepase reega, kuigi selles polnud suuri filosoofilisi tõeotsinguid ega keerulisi tegelastevahelisi suhteid.