Saapa hiilgeajad jäävad mägede taha. Praegu on ta kulunud eksponaat vabaõhumuuseumis: saabast pitsitab tööpuudus, konts on vajunud korruptsiooni- ja bürokraatiamülkasse, kanna peale on astunud maffia ja ninast immitsevad sisse roiskuma läinud laenud. Saabas astub aga kindlalt edasi. Ta on läbi imbunud ajaloost ja kultuurist, sääres punnitab tootmis- ja turismiettevõtete kindel kasum ning augud tallal on vaid fenomen, mida firmamärgiks pidada.
Kummalisi kontraste kohtab Itaalias igal sammul. Saapamaa on ühekorraga nii vaene kui ka glamuurne, ilus ja inetu, magus ja mõru! Koos sõbrannaga põhjast lõunani reisides mõistan, et riiki valitseval kaosel on oma korrapära ning sellele annab kuju vaid Itaaliale omane harmoonia. Seal teatakse, et elu suurimad väärtused on inimesed ja hästi veedetud aeg ühes hea toidu ja veiniga. Itaallaste vahetu suhtlus ja elustiil kutsuvad mind tagasi ning nõnda jätkan oma elu- ja ülikooliteed kodust kaugel Apenniini poolsaarel.
Niiviisi õpin tundma Saapamaa keerulist mosaiiki ja iseenda uut emotsionaalsemat versiooni.
Järjekordne Minu sarja raamat, mis mulle väga meeldis! Hästi ladusalt kirjutatud, humoorikas, informatiivne ja südamlik. Ajastasin teadlikult raamatu lugemise oma Itaalia mini-puhkusega samasse aega ja see oli igati õige otsus. Sain siit raamatust oma reisi tarbeks palju kasulikku ning puhkuse viimasel päeval juba oskasin paari raamatus kirjeldatud olukorraga ka samastuda. Autor on näinud aastate jooksul Itaalia väga erinevaid piirkondi, traditsioone ja omapärasid ning osanud seda kirjusust raamatus väga hästi ka lugejateni tuua.
Väga hästi kirjutatud raamat. Tõmbas kaasa ja oli huvitav lugeda. Võtsin selle ette sellepärast, et plaanis on Toscana reis ja mõtlesin, et viin end rohkem kurssi selle maa ja inimestega. Samas tundub, et olen Itaaliat enda jaoks romantiseerinud, just inimeste mõttes, sest seda raamatut lugedes jäi mulje, et itaallased on palju konservatiivsemad kui olin ette kujutanud. Aga pasta isu tuli tõesti ja tormasin poole lugemise pealt seda ka tegema :) Itaalia toitude kohta sain siit raamatust väga kasulikku teadmist, nii et loodan, et olen veidigi targem, kui pean seal omale toite tellima.
Kärt loob läbi raamatu Itaaliast idüllilise ning mõnusa õhustiku, et tekkis ka endal suur soov päriselt Saapamaad külastada. Tema jutt on nii veenev ja ladusalt kirjutatud, et lausa lust oli lugeda. Mis värk aga selle Itaalia toiduga on, et kui kuskilt seda loeme, siis hakkavad endal ka süljenäärmed jooksma. Loomulikult kirjeldas ka Kärt toitu nii mahlakalt, et läksin lõpuks kööki endale snäkki otsima. Soovitan lugeda!
Ma ei ole palju minu-sarja raamatuid lugenud, alla kümne kindlasti, olen neid pidanud liiga vaimuvaeseks, sest inimene, kellele meeldib kuskil välismaal elada, ei ole ilmtingimata hea kirjanik. Aga see raamat lükkas mu uskumuse ümber. Siiani on see parim minu-sarja raamat, mida ma lugenud olen. Kärt võttis mind oma itaaliaturneele kaasa ja mul on tunne, et ka mina olen itaalias juba käinud. See päädib vist sellega, et võtan ka kohvri ja ostan pileti sinna Saapamaale. Kuigi osa minust tahaks ka seljakotireisile minna, tean, et see pole minusuguse siidikäpa jaoks. Seega jääb üle tavalise turistina minna. Ma ei tea, võibolla juba sel sügisel :)
Ma olen seda raamatut nii ammu juba lugeda tahtnud. Mitte selle pärast, et Itaaliat armastaksin, aga selle pärast, et see on Kärdi kirjutatud. Nüüd ma saan aru, miks antud teost üheks parimaks "Minu" sarja teostest peetakse - Kärt kirjutab intelligentselt, avab Itaalia tausta ja kultuuripärandit, põimib sisse sünonüüme ning on teksti ka muidu väga ilusaks teinud.
Aga oi, kui raske mul seda lugeda oli. Mu iseloom lihtsalt... ei ole üldse Itaalia. See raamat seda aga on - imeilus, romantiline ja veidi kaootiline segu kultuurist, toidust, inimestest. Seda ei saa lugeda nagu mina raamatuid loen - kiiresti alla neelates. Seda peab lugema nagu itaallane sööb - rahulikult, nautides, peatükk korraga. Selle tõttu mul oligi raske. Minus on nii vähe itaallast.
Aga hea töö, Kärt! Suur asi on valmis tehtud. Ja mis kõige tähtsam - sul õnnestus läbi raamatulehekülgede edasi anda midagi, mida tegelikult sõnastada ei saagi.
Siiamaani parim “Minu” sarja raamat, mida olen lugenud, ilmselt olen ka mõjutatud minu suurest armastusest Itaalia vastu :) Aga päriselt väga hästi kirjutatud, suunurgad kogu aeg üles kergitatud. Kujuneb terve lugu autori personaalsetest seiklustest, aga saab ka hea ülevaate Põhja- ja Lõuna- Itaalia erinevustest. Alustasin raamatut paar aastat tagasi, lugesin umbes 90% ja viimased 10% sai loetud minu vahetusaasta jooksul, ei kuskil mujal, kui siinsamas imelises Itaalias. Kindlasti loen veel!
Sai natuke soovitusi (võinuks olla rohkem), sai teada Itaalia eluolu kohta. Lugemine oli ka lobe. Üsna see, mida Minu-sarja raamatutest ootan. Pisut ehk oleks võinud olla vähem pinnapealne, aga tasub lugeda. Hindeks 3,5, aga ümardan üles.
Korralik seiklus saapamaal. Saad kaasa liikuda mitmes linnas ja Sitsiilia saarel, kohtuda värvikate kohalike elanikega, saad teada või meelde tuletada mitmeid fakte kohalike kommete ja toitude kohta.