What do you think?
Rate this book
Kes see Mallukas veel on?
Mariann Treimann, enamikule tuntud kui Mallukas – Eesti loetuima blogi autor ning nüüd ka päris enda saate staar –, on oma elu, pere, tööde ja tegemistega seotud seiku blogiveergudel jaganud juba pikki aastaid. Tema vahetu, siiras ja humoorikas kirjastiil on ära võlunud kümned tuhanded eestimaalased ning Malluka Facebooki lehte jälgib päevast päeva enam kui 50 000 inimest.
Ent on nii mõndagi, mida tema blogi pikaaegsemadki jälgijad ei tea. Siia raamatusse on Mallukas kirja pannud oma loo – teekonna sellest, kuidas Mariannist on saanud Mallukas. Talle omase aususega jutustab ta enda lapsepõlvest, kooliteest, esimesest armastusest, emaks kasvamisest ning sellest, kuidas ikkagi on elada kõigile avatud raamatuna ja nimetada blogipidamist uhkusega oma ametiks.
Loomulikult ei puudu siit ka praktiline pool, nagu Malluka hea suhte nipid või nõuanded algajale blogijale, või see, kuidas edukalt koos ämmaga elada, mil moel hingehaavu parandada, kuidas end emarollis kindlamalt tunda või mida sünnitama minnes haiglakotti kaasa pakkida. Aga mis kõige olulisem – kuidas olla enesekindlam, muretseda vähem ja olla eluga lihtsalt pisut rohkem rahul.
Ent on nii mõndagi, mida tema blogi pikaaegsemadki jälgijad ei tea. Siia raamatusse on Mallukas kirja pannud oma loo – teekonna sellest, kuidas Mariannist on saanud Mallukas. Talle omase aususega jutustab ta enda lapsepõlvest, kooliteest, esimesest armastusest, emaks kasvamisest ning sellest, kuidas ikkagi on elada kõigile avatud raamatuna ja nimetada blogipidamist uhkusega oma ametiks.
Loomulikult ei puudu siit ka praktiline pool, nagu Malluka hea suhte nipid või nõuanded algajale blogijale, või see, kuidas edukalt koos ämmaga elada, mil moel hingehaavu parandada, kuidas end emarollis kindlamalt tunda või mida sünnitama minnes haiglakotti kaasa pakkida. Aga mis kõige olulisem – kuidas olla enesekindlam, muretseda vähem ja olla eluga lihtsalt pisut rohkem rahul.
- GenresNonfiction
280 pages, Hardcover
Published January 1, 2019
4 people are currently reading
38 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 9 of 9 reviews
December 28, 2019
Tuntud blogija raamat. On kirjutatud spetsiaalselt raamatu jaoks ja mitte kopeeritud blogi ümber.
Eks ma ikka teadsin, et selline blogija eksisteerib, aga tema blogi ma lugenud polnud. Esimest korda kohtusin temaga teleekraani vahendusel ja jäin vaatama. Natuke liiga otsekohane oli alguses tema väljendusviis, aga samas mulle üldjoontes meeldis see, mida ta rääkis. Seega tundus, et tema raamatut võiks lugeda küll.
Raamatut tituleeritakse pohhuismi käsiraamatuks, mis minu arvates on veidi eksitav. Eks autor ole muidugi keskmisest suurema tolerantsusega ja püüab mitte liiga mööda jooni käia, aga ma ei ütleks, et tegemist oleks pohhuismiraamatuga, ammugi mitte käsiraamatuga.
Autori sulg jookseb hästi ja kõnepruuk on humoorikas (kuigi vahest võib tunduda labasena). Raamatust sain teada, et tegelikult on tegemist ka väga südamliku ja heatahtliku inimesega.
Eks ma ikka teadsin, et selline blogija eksisteerib, aga tema blogi ma lugenud polnud. Esimest korda kohtusin temaga teleekraani vahendusel ja jäin vaatama. Natuke liiga otsekohane oli alguses tema väljendusviis, aga samas mulle üldjoontes meeldis see, mida ta rääkis. Seega tundus, et tema raamatut võiks lugeda küll.
Raamatut tituleeritakse pohhuismi käsiraamatuks, mis minu arvates on veidi eksitav. Eks autor ole muidugi keskmisest suurema tolerantsusega ja püüab mitte liiga mööda jooni käia, aga ma ei ütleks, et tegemist oleks pohhuismiraamatuga, ammugi mitte käsiraamatuga.
Autori sulg jookseb hästi ja kõnepruuk on humoorikas (kuigi vahest võib tunduda labasena). Raamatust sain teada, et tegelikult on tegemist ka väga südamliku ja heatahtliku inimesega.
June 20, 2019
Hämmastaval kombel meeldis mulle raamat isegi rohkem kui blogi. Sama muhe ja vahetu. Kgu raamatu kokku sidumine pohhuismiga andis igale loole nagu oma ette väärtuse. Raamatut tasub omada juba puhtalt sleleks, et aegajald Mallumullikaid (või mis need olidki) endale aegajalt meenutada, et elamine ikka lihtsam oleks. Raamatu lugemise ajal tekkis igast mõtteid, kuid olin veendunud, et ah pole mõtet hakata kirja panema, et need nii head palad et raudselt jääb meelde. Tutkitki. Tore raamat, mõnus meelelahutus ja ka asjalikke mõtteid kõrvataha panemiseks.
July 28, 2021
Algus oli enam-vähem huvitav, aga lõpupeatükid venisid ja olid kordusi täis. Ilmselt oleksin lugenud suurema entusiasmiga nö õpikut, kuidas pohhuistliku ellusuhtumisega õnne saavutada, kui ei oleks teada, et see õnn ikkagi päris ei olnud ja üsna vahetult peale raamatu kirjutamist oma abikaasast lahku mindi. Mida siis üldse tõsiselt võtta saab ja mis on silmakirjalik?
January 14, 2021
Kuigi ma panin vaid kaks tärni, sest maailmakirjandusega võrreldes ma lihtsalt rohkem panna ei saa, siis ütlen ikkagi, et hea töö, Mallu! Mõnus kerge lugemine ja hea ülevaade nendest sadadest blogipostitustest, mis ilmunud on.
Aususe ja otsekohesuse fänn forever.
Aususe ja otsekohesuse fänn forever.
June 14, 2019
Nagu ikka, siis sellised eluloolised raamatud mulle istuvad väga hästi. Sain rohkem Mariannist teada ja oli mõnusalt muhe lugemine!
March 24, 2022
Vahelduseks midagi väga lihtsat ja väga meelelahutuslikku, et taas "tugevama" kirjanduse juurde naasta.
September 25, 2024
Väga hästi kirjutatud, kerge lugeda.
June 3, 2020
https://lehekuljestriiulini.blogspot....
Täitsa naljakas on lugeda raamatut elukutselisest blogijast ja seejärel kirjutada tollest raamatust kokkuvõte samuti blogi keskkonda. Eks see ole jälle üks netimaailma veidrustest! Samas võiks ehk sama öelda raamatute kohta, kus räägitakse samamoodi raamatu kirjutamisest/lugemisest - see ei tundu millegipärast nii veider.
Eks blogimisel ja raamatukirjutamisel ole omajagu sarnasusi. Või vähemalt seda kindlasti juhul, kui raamatut kirjutab Eesti tuntuima blogi omanik Mariann Treimann ehk Mallukas nagu ta tuntuks on saanud. Pean tunnistama, et ma ei ole tema tegelemistega varem eriliselt kursis olnud. Ma pole lugenud tema blogi, aga eks Eesti pisikese suuruse juures ei ole vist ka imestada, et ma tema näo ja nimega siiski juba tuttav olin.
Tean, et temast oli mõnda aega tagasi vist mingisugune saadegi. Seda ma ikka aeg-ajalt sattusin juhuslikult vaatama - täitsa tore oli minu arvates. Ei ole vaja ka imeks panna, et Instagramis ma teda samuti juba tükimat aega jälginud olen - noh, ikkagi Eesti avaliku elu tegelane või nii, kuidas siis muidu. Tema raamatu ilmumisest olin ka loomulikult varem teadlik, kui see juba 2019. aastal raamatupoodides maid vallutas. Nii, et ma ei saaks öelda, et ma seda raamatut täiesti pimedana lugema hakkasin - mõne asjaga olin ikka juba kursis ka.
Tegelikult olin ma seda raamatutki juba korra või paar raamatukogus vaadanud, et võib-olla laenutaks. Millegi pärast olin siiski seda aega aina edasi lükanud ja raamatust mööda kõndinud, selle esmalt teistele lugeda jättes. Ühel päeval nägin kodus aga just toda raamatut laua peal lebamas - minu mamma oli ta leidnud ja omale ajaviitelugemiseks kuju toonud. Kui raamatut juba oma kodu valdustes nägin, haaras mind äkitselt tunduvalt suurem entusiasm see kätte haarata. Mamma lubaski mulle see võtta, kui ta ise selle läbi lehitsetud saab.
Nagu ma millegi pärast arvasingi, ei jõudnud mamma raamatuga eriti kaugele. „See on rohkem selline noorte teema," tõi ta põhjuseks. No ega saagi teda ju selle eest hukka mõista - ma pole täiesti kindel selleski, kas ta üldse üdini blogija mõistestki aru saab. Nii haarasin mina õhinaga raamatu ja tõmbasin ennast voodi peale kerra lugema!
Minu sisetundel oli täiesti õigus - mulle väga meeldis seda raamatut lugeda. Nagu ma ütlesin, ei olnud ma tema blogi eriti palju lugenud, seega ei olnud tuttav tema kirjastiiliga. Seda ma teadsin küll, et ta väga soe ja armas inimene on. Oli kuulnud ka ta ausatest väljaütlemistest ja ülevoolavast aususest. Ma olin väga meeldivalt üllatunud, kui nägin, kuidas need omadused loovad nii vahetu ja eheda teksti - tekkis tunne nagu loeks vanu kirjavahetusi mõne oma südamesõbrannaga.
Mulle meeldis veel, kuidas ta rääkis nii igapäevastest asjadest, aga ometi tundus see kõik nii põnevana. Mulle tundub, et tema särtsakus ja energia on just need asjad, mis tema jutustatud lood elama panevad. Mulle meeldis lugeda tema lapsepõlvest ja elupäevadest kuni siiani, mis ta nende raamatukaante vahele peitnud ning teistelegi lugemiseks jaotanud oli. See oli minu jaoks tõesti väga kiire ja mõnus ajaviiteraamat, mis tegi tuju väga heaks ja lisaks süstis enesekindlust kah veel!
Täitsa naljakas on lugeda raamatut elukutselisest blogijast ja seejärel kirjutada tollest raamatust kokkuvõte samuti blogi keskkonda. Eks see ole jälle üks netimaailma veidrustest! Samas võiks ehk sama öelda raamatute kohta, kus räägitakse samamoodi raamatu kirjutamisest/lugemisest - see ei tundu millegipärast nii veider.
Eks blogimisel ja raamatukirjutamisel ole omajagu sarnasusi. Või vähemalt seda kindlasti juhul, kui raamatut kirjutab Eesti tuntuima blogi omanik Mariann Treimann ehk Mallukas nagu ta tuntuks on saanud. Pean tunnistama, et ma ei ole tema tegelemistega varem eriliselt kursis olnud. Ma pole lugenud tema blogi, aga eks Eesti pisikese suuruse juures ei ole vist ka imestada, et ma tema näo ja nimega siiski juba tuttav olin.
Tean, et temast oli mõnda aega tagasi vist mingisugune saadegi. Seda ma ikka aeg-ajalt sattusin juhuslikult vaatama - täitsa tore oli minu arvates. Ei ole vaja ka imeks panna, et Instagramis ma teda samuti juba tükimat aega jälginud olen - noh, ikkagi Eesti avaliku elu tegelane või nii, kuidas siis muidu. Tema raamatu ilmumisest olin ka loomulikult varem teadlik, kui see juba 2019. aastal raamatupoodides maid vallutas. Nii, et ma ei saaks öelda, et ma seda raamatut täiesti pimedana lugema hakkasin - mõne asjaga olin ikka juba kursis ka.
Tegelikult olin ma seda raamatutki juba korra või paar raamatukogus vaadanud, et võib-olla laenutaks. Millegi pärast olin siiski seda aega aina edasi lükanud ja raamatust mööda kõndinud, selle esmalt teistele lugeda jättes. Ühel päeval nägin kodus aga just toda raamatut laua peal lebamas - minu mamma oli ta leidnud ja omale ajaviitelugemiseks kuju toonud. Kui raamatut juba oma kodu valdustes nägin, haaras mind äkitselt tunduvalt suurem entusiasm see kätte haarata. Mamma lubaski mulle see võtta, kui ta ise selle läbi lehitsetud saab.
Nagu ma millegi pärast arvasingi, ei jõudnud mamma raamatuga eriti kaugele. „See on rohkem selline noorte teema," tõi ta põhjuseks. No ega saagi teda ju selle eest hukka mõista - ma pole täiesti kindel selleski, kas ta üldse üdini blogija mõistestki aru saab. Nii haarasin mina õhinaga raamatu ja tõmbasin ennast voodi peale kerra lugema!
Minu sisetundel oli täiesti õigus - mulle väga meeldis seda raamatut lugeda. Nagu ma ütlesin, ei olnud ma tema blogi eriti palju lugenud, seega ei olnud tuttav tema kirjastiiliga. Seda ma teadsin küll, et ta väga soe ja armas inimene on. Oli kuulnud ka ta ausatest väljaütlemistest ja ülevoolavast aususest. Ma olin väga meeldivalt üllatunud, kui nägin, kuidas need omadused loovad nii vahetu ja eheda teksti - tekkis tunne nagu loeks vanu kirjavahetusi mõne oma südamesõbrannaga.
Mulle meeldis veel, kuidas ta rääkis nii igapäevastest asjadest, aga ometi tundus see kõik nii põnevana. Mulle tundub, et tema särtsakus ja energia on just need asjad, mis tema jutustatud lood elama panevad. Mulle meeldis lugeda tema lapsepõlvest ja elupäevadest kuni siiani, mis ta nende raamatukaante vahele peitnud ning teistelegi lugemiseks jaotanud oli. See oli minu jaoks tõesti väga kiire ja mõnus ajaviiteraamat, mis tegi tuju väga heaks ja lisaks süstis enesekindlust kah veel!
Displaying 1 - 9 of 9 reviews