Minu jaoks oli peategelane vist üks kõige ebameeldivamaid tegelasi, kellest ma lugenud olen, selle väljamõtlemise eest ka kiitus.
Peategelane Sara tundub hämmastaval kombel olevat madala enesehinnangu käes olev sotsiopaat, kuigi need omavahel kokku ei lähe.
Kohe päris algusest saame teada, et Sara on kõige andekam, targem, tugevam, kiirem, parem, geenius, jne. Ta on kõigist parem. Õpetajatest targem (sellega seoses tekkis tunne, et oli vajadus ennast nende peal välja elada), eakaaslastest parem (juba lasteaias tundusid teised lapsed Sara jaoks lapsikud, järelikult tema ei olnud), politseist parem (sest ainult Sara oskas salaja filmida ja süüdlasi leida), kõigist häkkeritest parem, võitluskunstides parim, kas midagi jäi mainimata?
Kui inimesel on terve enesehinnang, siis ei ole vajadust ennast pidevalt teistega võrrelda ja teisi maha teha. Saan aru, et Sara puhul ei ole vaja ennast kiita vaid tema enesehinnang ongi selline. Ma ei tea, kas geeniustel on vajadus ennast pidevalt kiita? Võib-olla ongi.
Sotsiopaatiale viitab tunnete puudumine, mida on põhjustanud lähedaste kaotus. Manipuleerimine ja inimeste kasutamine enda vajaduste rahuldamiseks.
Kirjanikul on olnud hea fantaasia sellise tegelase loomisel.
Raamatu teises pooles on rohkem tegevust ja märulit.
Miks ekraani taga? Jah, Sara on arvutigeenius nagu kõiges muus aga ikkagi jäi pealkiri natuke arusaamatuks.
Mind häirisid mõningad vead lausete ülesehituses. Õnneks ei olnud neid väga palju. Mõneti pealiskaudne. Lihtsalt mõte, mis jäi kumama. Kui sõita 18 tundi lennukile järele, siis mis loogika järgi lendab tagasi 4 tunniga? Ma tean, et toimumiskoht on jäänud meelega ebaselgeks aga näiteks Tallinn. Umbes 18 tunniga sõidab näiteks Prahasse või Berliini aga kuidas sealt 4 tundi tagasi lennata? Lihtsalt tekkinud mõte.
Kirjanikul on hea fantaasia.