Paljud jutud algavad sellega, et elas kord üks tavaline tüdruk, kellega juhtus midagi erilist. See ei ole selline lugu. Sara on eluaeg teadnud, et ta on teistsugune ega sobi kokku mitte ühegi endavanuse noorega. Ta on kinnine, salapärane, geniaalne ... Tema ümber tuleb ette kahtlasi surmajuhtumeid. Sara püüab neid lahendada ning samal ajal jõuda selgusele oma vanemate ja iseenda minevikus.
Carolin Kuuskmäe noortepõnevik „Ekraani taga” ilmus algselt veebilehel wattpad.com, kus Carolin kirjutab varjunime Shershade all. Netikeskkonnas on selle loo esialgne versioon pälvinud fännide tulise poolehoiu ja seda on loetud rohkem kui 38 000 korda. Nüüd on viimane aeg see ümber töötatud ja toimetatud kujul päris raamatuna välja anda.
Holy shit! Sa oled nagu … Wow!! See on parim raamat ever!!! Armastan sind õudselt!!! ♥ ♥ ♥
See on maailma parim raamat. Palun, sa pead lihtsalt sellele kunagi järje tegema … armastan!
Oii, ma olen sellises sõltuvuses sellest raamatust …
Sellised näited kommentaaridest on trükitud Carolin Kuuskmäe verivärske noortepõneviku tagakaanele. Need on pärit ajast, kui teksti esialgne versioon oli netiavarustesse üles riputatud ning seal ka ohtralt lugejaid leidnud. Nüüd on romaan "kurjade" toimetajatädide käe alt läbi käinud ning poelettidele jõudnud. Usun, et ühe noore kirjanikuneiu suur unistus on lõpuks teoks saanud.
Mina kahjuks nende eelpool toodud kommentaaridega nüüd küll päris nõus ei ole. Kindlasti pole meil tegemist "maailma parima raamatuga" (sellise tunnustuse latt on ikka natuke kõrgemates sfäärides), kuid pean tunnistama, et kerged sõltuvustunnused tekkisid ka minul ning järje lugemisest ei ütleks samuti ära.
"Ekraani taga" puhul on ju tegelikult tegemist origin story või prequal'iga, kus me näeme alles peategelase väljakujunemist ja esmast kondiproovi "kurjuse" vastu võitlemisel. Sara teeb läbi kõik vajalikud küpsuseksami osad (lähedase kaotamine, reetmisega toimetulemine, pöörane tagaajamine maanteel, viimasel sekundil surmasuust pääsemine) ning raamatu lõpuks võib ta International Woman of Mystery tunnistuse auga vastu võtta. Aga kui palju sai Sara uusi vaenlasi sellel teekonnal juurde? Vaenlasi, kes soovivad teda surnuna näha ning ei kahtle päästikule vajutades sekunditki. Sara teekond alles algab.
Muidugi on Kuuskmäe romaan täis naiivsusi, liigset sirgjoonelisust ja lihtsakoelisust (eriti tuleb see esile näiteks võitlusstseenide kirjeldustes). Samas usun, et kui ma sügisel annan selle raamatu lugeda mõnele oma põhikooli viimaste klasside õpilasele, siis saan tagasisideks postituse alguses olnud kommentaaridega sarnaseid lauseid. Lugemisest saadav positiivne elamus ongi ju see, mida me otsime nii maailma parimast kui ka mõned kohad tagapool olevast raamatust.
Carolin Kuuskmäe "Ekraani taga" jäi mulle silma kui raamat, millega lõpuks ometi täita väljakutse teema 37 - raamat, mille autor on sinust noorem. Teosest ma midagi oodata ei osanud, kuid tagakaane tutvustus tundus täitsa põnev.
21. sajand. Sara ei ole kuskilt otsast harilik tüdruk. Ta on super tark, heas vormis, oskab vähemalt kümmet keelt, suudab häkkida igasse arvutisse, aga enda oma teiste eest kaitsa, on elanud eri paikades üle kogu maailma ja nii edasi, see nimekiri on pikk. Samuti ei tule Saral puudust rahast. Oma geniaalsusega oleks neiu võinud ammu kooli ära lõpetada, aga ta austab ema soovi ning nühib veel viimast aastat koolipinki. Ainuke asi, mida tüdrukul napib, on sõbrad ja sugulased. Tema ema sai hiljuti surma ning omaealistega Sara ei klapi. Pealegi on elu tüdrukule selgeks teinud, et niipea kui ta kellestki hoolima hakkab, siis too hukkub. Ometi otsustab neiu minna kaasa oma klassivenna Sebastiani plaaniga.
Žanrilt on "Ekraani taga" kohati põnevik-spiooniromaan, teisalt aga noortekas. Esimene pool raamatust kruvis päris hästi pinget üles ja ootasin, et teises pooles saab korraliku madina ja peategelane saab viimaks oma võimetele vastavad katsumused, aga pidin paraku pettuma. Tugevate külgede rakendamine toimub rohkem lehekülgedelt väljas. Neiu ei olnud eriti meeldiv peategelane ning tema üleolev toon hakkas ajapikku närvidele käima. Ma ei saanud aru, miks ta Sebastiani talus, kuigi korrutas ise pidevalt, kuidas ta poissi ei salli.
Autori fantaasialend on võimas ja seda ei olnud üldse tagasi hoitud. Tundus, et lugu on puhtalt tema vaimusünnitis ning ei ole tehtud eeltööd ehk otsitud puudutatud teemade kohta lisainformatsiooni. Seetõttu ei suutnud ta kõiki oma ideid ilusaks tervikuks siduda ning raamatus leidus palju ebaloogilisi kohti, mis pead vangutama panid. Näiteks matemaatikaõpetaja, kes elus vägistamissüüdistuste ja tippadvokaadist isa abil läbi lööb. Veel mäletan, et Sara seostas Caesari salatit itaalia köögiga, kuigi see on pärit Mehhikost.
Kõige rohkem häiris mind, et kordagi ei mainitud, mis riigis ja linnas põhiline tegevus käis. See aitaks konteksti palju paremini mõista. Samas kõikide väljasõitude sihtkonnad olid alati mainitud. Niimoodi ei saanud näiteks Prantsusmaale sõidu puhul hinnata, kaua see reis nüüd võtab. Vaikimisi kujutasin ette, et tegevus toimub Tallinnas, aga see võis vabalt olla ka ükskõik kus mujal. Raamatus kasutatavad nimed ei pakkunud ka eriti vihjeid, eriti kuna mitmed tegelased olid maailmarändurid.
"Ekraani taga" on filmilik romaan, kus lapsest saati teistest pea jagu üle olnud Sara saab teada, miks tema saatus selline on olnud. Raamatu loogika ei klappinud minu omaga ning puudu jäi ka eeltööst, aga sellest mööda vaadates oli huvitav jälgida autori fantaasialendu ning saada teada, kuhu lugu lõpuks välja jõuab. Oleksin tahtnud rohkem lugeda, kuidas Sara oma võimeid rakendab ning väljakutsetest jagu saab. Soovitan neile, kes on väsinud raamatutest, kus noor kangelane üleöö supervõimed saab, sest siin raamatus on need peategelasel algusest saati olemas ja ta ei väsi seda korrutamast. Carolinile edu ja jaksu järgmiste raamatute kirjutamisel!
See on nagu üks õite hea telenoveela. Sa saad aru, et asi on kräpp, aga põnevust on nii hästi kruvitud, et lihtsalt PEAD saama teada, mis edasi saab. Pole ammu olnud raamatus nii ninapidi kinni kui selle teosega. Mul on rõõm, et juba teine Wattpadist raamatuks jõudnud teos mulle meeldib.
Norida saab põhimõtteliselt, vaid asjade kallal, mis jäävad autori vanuse taha nii et sellel pole mõtet. Vast oleks toimetaja võinud karmimat kätt näidata, aga ehk siis oleks kaduma läinud autori enda hääl.
Kõik on üle võlli. 27 restorani? No problemo. Paar lennukit? Miks mitte. Omad advokaadibürood, mille jurist su kohtusse kaebas? No ikka juhtub ju. Ka sõnavara ja lauseehitus on vastav.
Aga soovitan seda raamatut lugeda kui sci-fi romaani ilma mõtlemata "aga see ei ole ju võimalik". Sest kui reaalsustaju ajutiselt riiulile hoiule jätta on tegemist mõnusa põnevikuga, mis pakub head meelelahutust. Ja kui Sara elu oleks veidigi õnnelikum, siis tahaks endalegi neid "supervõimeid".
Nüüd aga palun öelge mulle, et see pole üksikteos, sest ma vajan järgmist Sara seikluste laksu.
Sellel raamatul on oma võlud, kuid ma ei saa öelda, et see oleks mind kuigi palju kõnetanud. Kindlasti on see tore selle poolest, et asju alati toimub ja on liikumine ning autoril on lausa plahvatuslik kogus ideid, mida on väga vahva näha. Isiklikult minu jaoks on see võib-olla liiga puhas power fantasy ja kohati on veidi raske raamatut tõsiselt võtta. Kõike paremat autorile ja loodetavasti tuleb temalt veel teoseid!
Minu jaoks oli peategelane vist üks kõige ebameeldivamaid tegelasi, kellest ma lugenud olen, selle väljamõtlemise eest ka kiitus. Peategelane Sara tundub hämmastaval kombel olevat madala enesehinnangu käes olev sotsiopaat, kuigi need omavahel kokku ei lähe. Kohe päris algusest saame teada, et Sara on kõige andekam, targem, tugevam, kiirem, parem, geenius, jne. Ta on kõigist parem. Õpetajatest targem (sellega seoses tekkis tunne, et oli vajadus ennast nende peal välja elada), eakaaslastest parem (juba lasteaias tundusid teised lapsed Sara jaoks lapsikud, järelikult tema ei olnud), politseist parem (sest ainult Sara oskas salaja filmida ja süüdlasi leida), kõigist häkkeritest parem, võitluskunstides parim, kas midagi jäi mainimata? Kui inimesel on terve enesehinnang, siis ei ole vajadust ennast pidevalt teistega võrrelda ja teisi maha teha. Saan aru, et Sara puhul ei ole vaja ennast kiita vaid tema enesehinnang ongi selline. Ma ei tea, kas geeniustel on vajadus ennast pidevalt kiita? Võib-olla ongi. Sotsiopaatiale viitab tunnete puudumine, mida on põhjustanud lähedaste kaotus. Manipuleerimine ja inimeste kasutamine enda vajaduste rahuldamiseks. Kirjanikul on olnud hea fantaasia sellise tegelase loomisel. Raamatu teises pooles on rohkem tegevust ja märulit. Miks ekraani taga? Jah, Sara on arvutigeenius nagu kõiges muus aga ikkagi jäi pealkiri natuke arusaamatuks. Mind häirisid mõningad vead lausete ülesehituses. Õnneks ei olnud neid väga palju. Mõneti pealiskaudne. Lihtsalt mõte, mis jäi kumama. Kui sõita 18 tundi lennukile järele, siis mis loogika järgi lendab tagasi 4 tunniga? Ma tean, et toimumiskoht on jäänud meelega ebaselgeks aga näiteks Tallinn. Umbes 18 tunniga sõidab näiteks Prahasse või Berliini aga kuidas sealt 4 tundi tagasi lennata? Lihtsalt tekkinud mõte. Kirjanikul on hea fantaasia.
Ootused olid suured! Mulle meeldivad noorsooromaanid ja kõnealuse teose kohta olin kuulnud head tagasisidet. Juba veerandi raamatu pealt hakkasid mind tuntavalt häirima enesekeskne ja hoolimatu jutustamistoon ja arvukalt ebatäpsusi, mis on iseloomulikud kogenematutele/veritoorestele noortele. Kui vanalt Carolin selle kirjutas? Samas mulle väga meeldis, et Sara näitab suurepärast eeskuju oma noortele lugejatele, et ÄGE olemiseks ei pea üldse "beib" olema, jooma, suitsetama ja peikat omama. Et erinev olla on täiesti okei! Minu silmis on kõva konflikt raamatu sisu ja sihtgrupi vahel. Ilmselgelt olen ise juba igand! :D Need, kellel see just nagu suunatud oleks (13+), ei peaks nii paljut külmaverelist ja kalkuleeritud tapmist lugema... Minu hinnang täna on 2 tärni goodreadsi skaalal. Ja see on autori nooruse eest, muidu oleks veel vähem.
Raamat oli üldiselt igat fantaasiat ära rääkinud, mulle see raamat eriti ei meeldinud kuna ma pole ulmeteoste ja fantaasia raamatute lugeja eriti. Teos oli lapsikult kirjutatud ja eriti konkreetselt polnud räägitud mis toimub ja kus. ,, Ekraani taga ,, raamat räägib ühest tüdrukust kellel on palju raha ja tal on suht kõik asjad olemas mida tava inimesel eriti pole. Sellel tüdrukul on veel kõige paremad häkkimis oskused ja enda sala baas. Tüdruku sõbrad kellega ta hakkab suhtlema ja ta tuttavad, hakkavad müstiliselt ära kaduma ja surema ning ta hakkab enda vanemate mineviku uurima, et saada teada miks see nii on. Soovitan seda raamatut nendele kellele meeldivad erinevad fantaasia asjad ning kes tahab enda mõtteid eemale realsusest viia. Annan selle raamatule 2 tähte kuna polnud eriti minu raamat.
See ei ole just selline noortekas, mis sobib kõigile, aga kui ma oleks veel 14, siis ilmselt väga meeldiks. Sara oskab kõike, teab kõike, on rikas ja sportlik. Kuna me tema tunnetest ei saa midagi teada, siis võtab alguses natuke aega, loo sisse saada, aga siis harjusin sellega ära, et pean ridade vahelt välja lugema, mis ta päriselt tunneb ja mõtleb. Terve raamat on ainult tegevused ja vestlused, ei mingeid kirjeldusi. Kuidagi aga lõpuks ei häirinud mind enam, kuna lugu oli põnev. Pigem nagu sari, et mitu kulminatsiooni, mitte üks suur. Kas lugu on realistlik ja loogiline? Ei. Kas see on kirjanduslik meistriteos? Pigem mitte. Aga põnev on ta igal juhul ja kui olin selle stiiliga harjunud, siis oli tõesti raske käest panna ja litsalt lugesin ja lugesin. Teismelistele küll soovitan! Ma väga loodan, et Carolin kirjutab kunagi uut raamatut.
BEST RAAMAT! Kui alustasin raamatu lugemist ei suutnud seda pooleli jätta, kuna koguaeg toimus midagi, mis tõmbas ja hoidis mind lugemas. Vahepeal mõtlesin, et Sebastian on hea aga lõpuks ei suutnud seda uskuda, Kuuskmäe on raamatut nii hästi kirjutanud, et lõpu ei oska aimatagi, mis muudab asja veel huvitavamaks. Kuigi raamat võib tunduda paks, siis seda lugedes ei pane sa tähele, et seal on palju lehti. Kokkuvõtlikult öeldes oli see raamat päriselt hea. Nii kõike seda kirjutada peab ikka vaeva nägema ja ütleme nii, et minu jaoks siuke müstiline raamat isegi meeldib. Ainult häid sõnu selle raamatu kohta.
Algus oli paljulubav ja kaasahaarav, kuid üsna kiirelt tüütas see "saankõikmistahan" ja #mulonpappinagumudajaostanainultkõikülikallidasjad" ära. Jah, raamat on kindlasti põnev teismelistele, kuid samas tekib ka ilmselt neil küsimusi, et kus siis tegelikult raamatu põhitegevus toimub? Minu jaoks vajus raamatu lõpp ka kuidagi ära - liiga palju juttu eimillestki ja sellega tekkis tahtmine osad leheküljed vahele jätta. Samas kiidan autori mõttelendu ning kindlasti soovitan kätt harjutada mõne fantaasiaromaani kirjutamisel.
Hämmastavalt meeldiv oli. Jah, teksti kvaliteet oleks saanud olla parem ning maailm ei olnud veel kõige usutavam, aga piisav kogus kaklemist ja plahvatusi suutis ebameeldivusi veidi tasandada. Hoogne ja kiire ning ma täitsa näen seda teismelist, kes raamatust tõelisesse vaimustusse võiks sattuda.
USKUMATU!! mul pole sõnu! nii hea raamat, jätkus tegevust ja need olid nii üllatavad. Raamatut oli lausa piinarikas käest panna! kindlasti soovitaksin seda lugeda ka teistele.
Paljud noorteromaanid algavad sellega, et elas kord üks tavaline tüdruk, kellega juhtus midagi erilist. Mitte selles raamatus. Peategelaseks olev 16 aastane Sara on mõistnud, et ei sarnane mitte ühegi enda vanuse teismelisega. Sara on kinnine, salapärane ja kõigist omavanustest targem. Lisaks sellele on teda alati ümbritsenud veidrad surmajuhtumid. Kui tema ema 4 aastat tagasi surma sai, on Sara üritanud vastuseid leida küsimustele nagu kes on ta isa? Kus on ta praegu? On tal mingit pistmist ema surmaga? Ja mis kõige tähtsam: kuidas ta ema üldse suri? Sest neli aastat tagasi, Sara sünnipäeval, läksid nad kahekesi langevarjuhüpet tegema. Ja kohe pärast seda, kui Sara oli lennukist välja hüpanud, see plahvatas. Koos tema emaga. Aga lennukid ei lenda ise heast peast õhku. Tüdruk oli alati oma mõistuses teadnud, et enda isast peab ta eemale hoidma. Aga nüüd, oma ema saladustele jälile jõudmiseks, peab ta otsustama, kas kuulata oma mõistust või hoopis enda südant. Kuid oma isa ülesleidmine pole aga lihtne ülesanne, kuna too on ju ikkagi üks maailma parimaid spioone. Minu arust oli see väga mõtlemapanev ja kohati ka kurb lugu. Carolin Kuuskmäe on kirjutanud väga põneva raamatu ning ma soovitan seda kõigile, kes natukenegi huvituvad spioonidest, kübermaailmast ja kõigest sellest.
See raamat on just see, mida ma tahan lugeda selleks, et oma lugemisisu üle tüki aja taastada. Lugu ainult kerib edasi, midagi ei jää seisma. Juhtub väga palju.