What do you think?
Rate this book
Sagadi paruni mõrvalood #1
Risti soldati mõistatus
Kriminaalloo „Risti soldati mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood“ tegevus viib lugeja 1828. aastasse ja mitmesse mõisa, mis jäid praeguse Lahemaa rahvuspargi maadele. Enamik raamatus mainitud mõisahooneid on praegugi alles.
Kriminaalne liin on puhtalt autori väljamõeldis, kuid teosesse on põimitud ka mitmeid sündmusi, mis neis mõisates toona tegelikult juhtusid. Ajastutruult on püütud kirjeldada toonast eluolu, õhustikku ja hooneid, tegelaste käituminegi vastab igaühe seisusele ja staatusele.
Ilusal maihommikul avastatakse Oandu karjamõisa keldrist Karula mõisniku Justus von Breverni surnukeha, kuigi seal peaks olema hoopis saeveskis õnnetult hukkunud töömees. Salapärase mõrvaloo peab lahendama Sagadi mõisahärra Paul Aleksander Eduard von Fock, sest ta on kohaliku meeskohtu assessor ja talle kuulub Oandu karjamõis. Asja aitavad tal uurida naabermõisa Annikvere veidi ebatavaliste kommetega preili Maria Juliana von Nottbeck ja ülikoolikaaslasest mõisavalitseja Wagner.
Kriminaalne liin on puhtalt autori väljamõeldis, kuid teosesse on põimitud ka mitmeid sündmusi, mis neis mõisates toona tegelikult juhtusid. Ajastutruult on püütud kirjeldada toonast eluolu, õhustikku ja hooneid, tegelaste käituminegi vastab igaühe seisusele ja staatusele.
Ilusal maihommikul avastatakse Oandu karjamõisa keldrist Karula mõisniku Justus von Breverni surnukeha, kuigi seal peaks olema hoopis saeveskis õnnetult hukkunud töömees. Salapärase mõrvaloo peab lahendama Sagadi mõisahärra Paul Aleksander Eduard von Fock, sest ta on kohaliku meeskohtu assessor ja talle kuulub Oandu karjamõis. Asja aitavad tal uurida naabermõisa Annikvere veidi ebatavaliste kommetega preili Maria Juliana von Nottbeck ja ülikoolikaaslasest mõisavalitseja Wagner.
192 pages, Paperback
First published May 28, 2019
3 people are currently reading
104 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 30 of 37 reviews
May 26, 2020
Väga korralik ajalooline kriminull ja ma loodan, et juhatab sisse pikema sarja. Eriti tore lugemine muidugi siinsete paikade elanikule, kellel suur hulk kõneksolnud maju ja maastikke tuttavad. Ajalooline taust on autorile tuttav väga hästi, nii pea- kui kõrvaltegelased on piisava huviga jälgitavad karakterid ning lugu ise on samuti pandud kokku osavalt ja kiiremad tegevused vahelduvad mõttekohtadega täpselt nii, nagu vaja. Ka pinge kõrghetki kandvad stseenid olid üldiselt kirjutatud väga hästi, ainult lõpustseeni osas viriseksin natuke - see on selline klassikalise kriminulli žanrile truu võte, et kõik on ühes ruumis koos ja detektiiv teeb kõik selgeks, aga midagi ei klappinud siin tempodega, ehkki otsad said kõik kokku seotud. Natuke võiks olla ettevaatlikum keelega (baltisaksa mõisnikud ehk ei rääkinud omavahel nii, et "tal oli parasjagu see teema" või "mõrv oli ilmselt sooritatud emotsiooni pealt"), aga sedalaadi lapsusi on mõni üksik, nii et üldiselt need lugemist ei sega. Kokkuvõtlikult: väga mõnus õhtupoolik, rohkem selliseid!
March 15, 2020
Elu on täis kummalisi kokkusattumusi. Kui see raamat eelmisel aastal ilmus, siis panin selle oma "Peab lugema" nimekirja, kuid lugemiseni ei jõudnud. Kui nüüd üks üliõpilane praktikumist lahkudes ütles, et ta on mitmeid asju kirjutanud, siis tekkis huvi ja muidugi guugeldasin. Ja üllatus-üllatus! Üliõpilane on kirjutanud lisaks artiklitele ka ühe ilukirjandusteose! Kui aga läksin raamatukokku mõisateemalisi raamatuid otsima, siis vaatas tagasitoodud raamatute riiulist vastu just see raamat - ilmselge märk, et pean ikka raamatu läbi lugema. :))
Tegemist on siis ajaloolise kriminulliga. Pärast Vihula mõisas toimunud olengut avastatakse järgmisel hommikul Oandu karjamõisa keldrist Karula mõisniku Breverni laip õnnetuse tagajärjel surnud töömehe kirstust. Kuna karjamõis asub Sagadi maade peal ja mõisnik on ühtlasi kohaliku meeskohtu assessor, siis asub Sagadi mõisnik Fock ka seda uurima. Teda aitavad mõisavalitseja Wagner ja naabruses elav Annikvere mõisapreili Maria Juliana von Nottbeck. Kui esialgu tundub, et mõrva ei ole võimalikki lahendada, kuna vihjeid on vähevõitu, siis lugu saab üsnagiootamatu lahenduse.
Lugu on selline rahulik krimka ja sobib neile, kes räigeid krimkasid ei armasta. Kui algul kulgeb lugu üsna rahulikult, siis lõpuks pinevus muudkui kasvab ja siis on juba raske raamatut käest panna. Nii et soovitan. :)
Tegemist on siis ajaloolise kriminulliga. Pärast Vihula mõisas toimunud olengut avastatakse järgmisel hommikul Oandu karjamõisa keldrist Karula mõisniku Breverni laip õnnetuse tagajärjel surnud töömehe kirstust. Kuna karjamõis asub Sagadi maade peal ja mõisnik on ühtlasi kohaliku meeskohtu assessor, siis asub Sagadi mõisnik Fock ka seda uurima. Teda aitavad mõisavalitseja Wagner ja naabruses elav Annikvere mõisapreili Maria Juliana von Nottbeck. Kui esialgu tundub, et mõrva ei ole võimalikki lahendada, kuna vihjeid on vähevõitu, siis lugu saab üsnagiootamatu lahenduse.
Lugu on selline rahulik krimka ja sobib neile, kes räigeid krimkasid ei armasta. Kui algul kulgeb lugu üsna rahulikult, siis lõpuks pinevus muudkui kasvab ja siis on juba raske raamatut käest panna. Nii et soovitan. :)
January 31, 2021
Minu arvamuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...
October 27, 2020
Sagadi paruni mõrvalugude esimene osa. Arusaadav, et kirjutab ajaloolane, kelle sulg ja mõte jookseb. Põnev, ladus ja käest mittepandav raamat. Soovitan kõigile, kellele meeldivad kriminullid, ajalooline hõng ning Eestimaa.
This entire review has been hidden because of spoilers.
December 11, 2020
Hea ja kiire lugemine. Ajaloolist tausta ootasin pisut rohkem.
June 12, 2021
Krimkad ei kuulu tavapäraselt minu raamatuvalikute hulka, kuid mõisad mulle väga meeldivad - nii arhitektuur, kui ka see ajastu ja elu-olu värk. Nii oli ka see raamat mulle juba mõnda aega tagasi silma jäänud. Õnneks tuli see ka Overdrive'i valikusse, nii et hetkekski ei kahelnud ja täitsa mõnus kuulamine oli!
Kui ratsionaalse meelega, kuid parajalt kuivik von Fock asub uurima oma keldrist leitud mõrvatud naabermõisniku sinna sattumise lugu, hargnevad sündmused edasi õite kentsakalt. Et härrastel mõrvajuhtumi uurimine liiga tõsine ning morbiine poleks, elab juhtumisi läheduses ka hakkaja Annikvere mõisapreili, kes lisab kogu raamatule ning maskuliinsematele karakteritele vahelduseks särtsakat naiselikkust. Sest mis oleks elu ilma naisteta? ;)
Tänu julgetele südametele õiges kohas jõutakse ka kogu loo lahti harutamiseni.
Igati muhe raamat ning kindlasti võtan ette ka järjeosa Kuldse medaljoni mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood!
Kui ratsionaalse meelega, kuid parajalt kuivik von Fock asub uurima oma keldrist leitud mõrvatud naabermõisniku sinna sattumise lugu, hargnevad sündmused edasi õite kentsakalt. Et härrastel mõrvajuhtumi uurimine liiga tõsine ning morbiine poleks, elab juhtumisi läheduses ka hakkaja Annikvere mõisapreili, kes lisab kogu raamatule ning maskuliinsematele karakteritele vahelduseks särtsakat naiselikkust. Sest mis oleks elu ilma naisteta? ;)
Tänu julgetele südametele õiges kohas jõutakse ka kogu loo lahti harutamiseni.
Igati muhe raamat ning kindlasti võtan ette ka järjeosa Kuldse medaljoni mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood!
February 12, 2021
Mõtlesin, et loen sissejuhatuseks paar lehekülge. Kuidagi kodukootud tundus algus olevat, aga siis sai paarist leheküljest paarkümmend ja enne kui arugi sain, oli lugu juba läbi. Iseenesest huvitav Eesti oma autori teos, kus segunevad üheks kompotiks ilusa Lahemaa erinevad mõisad, nende härraste erinevad suhted, mitu mõrva, järve uputatud tõld, surnud koer, Hollandi kunstniku Eestis tehtud maal, salapärane raamat, risti soldatiga mängukaart, valeraha ja kolm noort tegelast, kes kogu seda lugu uurivad, viimaste hulgas Sagadi mõisahärra von Fock, Annikvere mõisapreili von Nottbeck ja Focki ülikoolisõbrast mõisavalitseja Wagner.
Meeldis, et tegevuskohad on reaalselt olemasolevad, kuigi ega ma ilmselt Palmse, Sagadi ja Vihula mõisa enam sama pilguga ei vaata ja paljud olnud mõisatest on nüüd juba aegade hämarusse kadunud. Ajaloolist õhustikku on, aga oleks võinud isegi rohkem olla, sest ajalukku ümberlülitumise tunnet ei tekkinud. Loo moraal sobiks ilmselt hästi ka tänapäeva. Mõnus kerge vahepala igal juhul ja vast kirjutab autor veel midagi lisaks juba ilmunud kahele raamatule.
Meeldis, et tegevuskohad on reaalselt olemasolevad, kuigi ega ma ilmselt Palmse, Sagadi ja Vihula mõisa enam sama pilguga ei vaata ja paljud olnud mõisatest on nüüd juba aegade hämarusse kadunud. Ajaloolist õhustikku on, aga oleks võinud isegi rohkem olla, sest ajalukku ümberlülitumise tunnet ei tekkinud. Loo moraal sobiks ilmselt hästi ka tänapäeva. Mõnus kerge vahepala igal juhul ja vast kirjutab autor veel midagi lisaks juba ilmunud kahele raamatule.
December 4, 2022
Ühel 1828. aasta maikuu hommikul leitakse Sagadi mõisakeldrist naabermõisniku surnukeha. Intsident on seda veidram, et too aadlisoost härra on asetatud lihtsasse kirstu, kus peaks lebama hoopis saeveskis õnnetuse läbi surma saanud tööline. Juhtumit peab uurima hakkama Sagadi mõisavalitseja von Fock isiklikult, sest kohtu poolt on just tema assessoriks määratud, kes taolistes küsimustes õiglust mõistma peab. Fockil aitab selgust luua ta enda mõisavalitseja Wagner ning naabruskonnas pärit isepäine Annikvere mõisapreili, kelle taiplikus ja julgus tolleaegsetesse normidesse kuidagi mahtuda ei taha. Omapärane kolmik suudabki viimaks leida lahenduse mõrvale ning paljastavad veel nii mõnegi pettuse ning ahnusest tingitud teo.
February 27, 2025
Hea kerge lugemine. Kuigi raamat oli väga lihtsasti kirjutatud, oli siiski lugu põnev. Meeldisid väga tegelaskujud ja lugu ise. Soovin juba alustada järgmiste osadega.
September 27, 2024
Raamatu tegevus toimub 1828. aastal Sagadis ning selle ümbruskonnas asuvates mõisates. Ühel kevadhommikul leitakse mõisa keldrist Karula mõisniku surnukeha, kuigi tegelikult oleks pidanud seal olema lihtne töömees. Kõikide veidrate asjaolude kokku langemisel ei läinud mõisahärra Breveni mõrva varjamine nii lihtsalt kui loodeti.
Kuritegu asub uurima Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, kes on määratud meeskohtu assessorina tegelema igasuguste probleemidega. Mõrva ta muidugi ei lootnud, et peaks lahendama hakkama. Eriti veel, kui laip leiti tema karjamõisa keldrist! Fockile on mõrva lahendamisel abiks mõisavalitseja Wagner ja naabermõisa Annikvere preili Nottbeck.
Seiklusi oli küllaga ning lahendus põnev!
Alguses oli raske tegelaskujudega jarge pidada. Õnneks varsti olid tegelased selged ja lugemine läks kiiremaks. Meeldis, et autor kasutas ajastutruud sõnavara ning selgitas ka sõnu lahti.
Hästi oli kirjeldatud mõisa- ja lihtrahva omavahelisi suhteid.
Kuritegu asub uurima Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, kes on määratud meeskohtu assessorina tegelema igasuguste probleemidega. Mõrva ta muidugi ei lootnud, et peaks lahendama hakkama. Eriti veel, kui laip leiti tema karjamõisa keldrist! Fockile on mõrva lahendamisel abiks mõisavalitseja Wagner ja naabermõisa Annikvere preili Nottbeck.
Seiklusi oli küllaga ning lahendus põnev!
Alguses oli raske tegelaskujudega jarge pidada. Õnneks varsti olid tegelased selged ja lugemine läks kiiremaks. Meeldis, et autor kasutas ajastutruud sõnavara ning selgitas ka sõnu lahti.
Hästi oli kirjeldatud mõisa- ja lihtrahva omavahelisi suhteid.
August 18, 2024
Kerge suvelugemine, ootused olid kõrgemad kui tegelikkus. Lugu kulges väga klassikalise lihtsa krimka joonise järgi: uurimist läbi viidaval mõisahärral on abiks asjalik meesalluv ja abiks/segajaks kaunis särtsakas preili, lahenduseni jõutakse mõnusa arutelu käigus ja kurikael(ad) paljastatakse publiku ees.
Plusspunktiks raamatule on autori mittekirjaniku taust ning tegevus 19.sajandi Lahemaa mõisates. Suureks miinuseks on dialoogid, härrasrahvas räägib raamatus ikka väga lihtsakoeliselt ja ütleks isegi, et matsilikult. Tegelaste kõnemaneer ja sõnakasutus ei ole kuidagi usutav, on ka sõnakordusi, millele näiteks keeletoimetaja oleks võinud tähelepanu osutada. Otsekõnes on sõna "loogiline" selgelt ületarvitatud.
Aga siiski ma alati tervitan selliseid lugusid ja kindlasti loen läbi ka järgnevad osad. Ootan põnevusega valmivat sarja.
Plusspunktiks raamatule on autori mittekirjaniku taust ning tegevus 19.sajandi Lahemaa mõisates. Suureks miinuseks on dialoogid, härrasrahvas räägib raamatus ikka väga lihtsakoeliselt ja ütleks isegi, et matsilikult. Tegelaste kõnemaneer ja sõnakasutus ei ole kuidagi usutav, on ka sõnakordusi, millele näiteks keeletoimetaja oleks võinud tähelepanu osutada. Otsekõnes on sõna "loogiline" selgelt ületarvitatud.
Aga siiski ma alati tervitan selliseid lugusid ja kindlasti loen läbi ka järgnevad osad. Ootan põnevusega valmivat sarja.
November 13, 2024
Mu jaoks oli raamatu parimaks osaks Lääne-Viru mõisapidajate kirjeldus - kõik krimisse puutuv osa jäi pealispindseks
August 24, 2025
Wagner rääkis ära loo, mida oli Jaagupi ja Tõnise käest kuulnud, lisades juurde, et Oandul ei näinud ega kuulnud keegi öösel midagi iseäralikku.
Fock tõusis toolilt ja sammus mõttesse vajunult mööda tuba. Asi oli palju halvem, kui esmapilgul paistis.
„Puhas see asi ei ole, see on selge,” lausus ta lõpuks. „Paistab, et siin on tegemist kuritööga. Võimudele teatasid?”
„Teatasin.”
„Kellele?”
Wagner hakkas naerma. Focki närvilisus ja peataolek tundusid lihtsalt nii veidrad. Ilmselt oli see üldse esimene kord, kui Sagadi mõisahärra ei teadnud, mida teha.
„Kuidas kellele? Sulle muidugi! Kui ära oled unustanud, siis keegi Paul Alexander Eduard von Fock on siinse meeskohtu assessor ehk selliste asjade eest vastutav!”
Mnjah, päris sellisena noor mõisahärra von Fock oma tulevasi töökohustusi küll ette ei kujutanud kui ta aasta alguses rüütelkonna poolt ainsa juurat õppinud mõisnikuna kohaliku meeskohtu assessoriks määrati. Mõisate vaheliste tülide ja lahkarvamuste lahendamine kohtus? Loomulikult. Aga hommikusöögi asemel ootamatult sülle kukkunud mõrvajuurdlus? Eriti kui see on see kõige esimene? Ma olen täiesti nõus uskuma, et esimesel hetkel tõesti ei pruugi kohe meenuda, et vaid mõned kuud kanda olnud ametikohustused ka mõrvajuurdluse enda alla hõlmavad.
Aga astume korraks sammu tagasi. On 1828. aasta 12. mai. Pihlaspea kabeli laulumees Joosep, kes põhimõtteliselt täidab kirikuõpetaja kohustusi koguduses, mis on liiga väike selleks, et sinna määrataks ametlikult kirikuõpetajat, jõuab oma abilisega Oandu saeveskisse, kus paar päeva tagasi üks tööline õnnetuses hukkus. Nende ülesanne – kadunukese ettevalmistamine viimseks teekonnaks. Kuid kohale jõudes ootab neid ees segadus. Kõigepealt on kadunud surnukeha ajutiseks hoiukohaks oleva keldri võti. Siis ilmneb, et keldri uks ei olegi lukustatud. Ja kõige lõpuks paistab, et kabeli teenripoiss on kadunukese ilma viimset võidmist ära ootamata kirstu, mille poiss eelmisel päeval kohale pidi toimetama, sisse tõstnud ja kaane ka veel peale kinni naelutanud. Laulumees võtab oma töökohustusi aga tõsiselt, ja nii kangutatakse kirstul viimsete riituste tarvis kaas uuesti maha. Ainult et töömehe kahjustustega näo asemel vaatab neile surilina alt vastu Karula mõisniku Justus von Breverni laip.
Et Oandu saeveski, kus nii kummalisel kombel järsku üks surnukeha üle ja üks puudu jäänud on, kuulub Sagadi mõisa valduste alla, siis pole ime, et peale isa kaotust veel mitte täit aastatki mõisa juhtimist oma õlul kandev mõisnik Paul von Fock oma mõisavalitseja Wagneri ettekannet kuuldes seda kui ettekannet ülemusele, mitte kui võimude teavitamist võttis. Samuti ei pane imestama see, kui Wagner endise ülikooli- ja korporatsioonivenna ning nüüdse parema käena kohe juurdlusesse kaasatakse. Ootamatum abiline mõrva uurimisele saabub Annikvere mõisapreili Maria Juliana von Nottenbecki näol, kelle kombed ja teadmised ei vasta küll traditsioonilisele ettekujutusele aadlipreilidest, kuid tulevad juurdlusele kindlasti kasuks.
Kahtlusalustest ja motiividest ei ole selle ohvri puhul algajate uurijate kahjuks küll puudust. Ja et eelmisel õhtul sattus kogu kohalik aadel olema koos Vihula mõisa uue härrastemaja nurgakivipeol, ohvrist mõisnik Brevern kaasaarvatud, siis võimaluse võib kõigil enam-vähem ühiseks lugeda.
Omaette huvitava nüansi lisab raamatu tegevusele selle ajaline paigutamine Eesti ajalukku. Klassivahe jooned tõmmatakse mitte ainult eestlaste ja baltisakslaste vahele, vaid ka baltisaksa aadli ja kondanluse ning isegi vana ja uusaadli vahele. Eestlasena on eriti huvitav lugeda „matsirahvast” eestlastest balti aadliku silme läbi. Ainus, mis kohati veidi häiris oli aadlike kõne, mis tundus kohati liiga maalähendane
Lõpplahendus oli osaliselt etteaimatav. Aga ma ei pea seda miinuseks. Mulle lugejana meeldib, kui ma suudan juhtumi lugejana koos uurijaga ära lahendada. Ja see raamat annab lugejale piisavalt infot, et tähelepanelik lugeja kuriteo peamised tagamaad veel enne seda, kui von Fock need lõpuks sõnadesse koondab, ise kokku suudaks panna. Nii et kokkuvõtteks – igati nauditav kodumaine kriminull, mida käest pannes käsi kohe järgmise osa järele haarata tahab.
Fock tõusis toolilt ja sammus mõttesse vajunult mööda tuba. Asi oli palju halvem, kui esmapilgul paistis.
„Puhas see asi ei ole, see on selge,” lausus ta lõpuks. „Paistab, et siin on tegemist kuritööga. Võimudele teatasid?”
„Teatasin.”
„Kellele?”
Wagner hakkas naerma. Focki närvilisus ja peataolek tundusid lihtsalt nii veidrad. Ilmselt oli see üldse esimene kord, kui Sagadi mõisahärra ei teadnud, mida teha.
„Kuidas kellele? Sulle muidugi! Kui ära oled unustanud, siis keegi Paul Alexander Eduard von Fock on siinse meeskohtu assessor ehk selliste asjade eest vastutav!”
Mnjah, päris sellisena noor mõisahärra von Fock oma tulevasi töökohustusi küll ette ei kujutanud kui ta aasta alguses rüütelkonna poolt ainsa juurat õppinud mõisnikuna kohaliku meeskohtu assessoriks määrati. Mõisate vaheliste tülide ja lahkarvamuste lahendamine kohtus? Loomulikult. Aga hommikusöögi asemel ootamatult sülle kukkunud mõrvajuurdlus? Eriti kui see on see kõige esimene? Ma olen täiesti nõus uskuma, et esimesel hetkel tõesti ei pruugi kohe meenuda, et vaid mõned kuud kanda olnud ametikohustused ka mõrvajuurdluse enda alla hõlmavad.
Aga astume korraks sammu tagasi. On 1828. aasta 12. mai. Pihlaspea kabeli laulumees Joosep, kes põhimõtteliselt täidab kirikuõpetaja kohustusi koguduses, mis on liiga väike selleks, et sinna määrataks ametlikult kirikuõpetajat, jõuab oma abilisega Oandu saeveskisse, kus paar päeva tagasi üks tööline õnnetuses hukkus. Nende ülesanne – kadunukese ettevalmistamine viimseks teekonnaks. Kuid kohale jõudes ootab neid ees segadus. Kõigepealt on kadunud surnukeha ajutiseks hoiukohaks oleva keldri võti. Siis ilmneb, et keldri uks ei olegi lukustatud. Ja kõige lõpuks paistab, et kabeli teenripoiss on kadunukese ilma viimset võidmist ära ootamata kirstu, mille poiss eelmisel päeval kohale pidi toimetama, sisse tõstnud ja kaane ka veel peale kinni naelutanud. Laulumees võtab oma töökohustusi aga tõsiselt, ja nii kangutatakse kirstul viimsete riituste tarvis kaas uuesti maha. Ainult et töömehe kahjustustega näo asemel vaatab neile surilina alt vastu Karula mõisniku Justus von Breverni laip.
Et Oandu saeveski, kus nii kummalisel kombel järsku üks surnukeha üle ja üks puudu jäänud on, kuulub Sagadi mõisa valduste alla, siis pole ime, et peale isa kaotust veel mitte täit aastatki mõisa juhtimist oma õlul kandev mõisnik Paul von Fock oma mõisavalitseja Wagneri ettekannet kuuldes seda kui ettekannet ülemusele, mitte kui võimude teavitamist võttis. Samuti ei pane imestama see, kui Wagner endise ülikooli- ja korporatsioonivenna ning nüüdse parema käena kohe juurdlusesse kaasatakse. Ootamatum abiline mõrva uurimisele saabub Annikvere mõisapreili Maria Juliana von Nottenbecki näol, kelle kombed ja teadmised ei vasta küll traditsioonilisele ettekujutusele aadlipreilidest, kuid tulevad juurdlusele kindlasti kasuks.
Kahtlusalustest ja motiividest ei ole selle ohvri puhul algajate uurijate kahjuks küll puudust. Ja et eelmisel õhtul sattus kogu kohalik aadel olema koos Vihula mõisa uue härrastemaja nurgakivipeol, ohvrist mõisnik Brevern kaasaarvatud, siis võimaluse võib kõigil enam-vähem ühiseks lugeda.
Omaette huvitava nüansi lisab raamatu tegevusele selle ajaline paigutamine Eesti ajalukku. Klassivahe jooned tõmmatakse mitte ainult eestlaste ja baltisakslaste vahele, vaid ka baltisaksa aadli ja kondanluse ning isegi vana ja uusaadli vahele. Eestlasena on eriti huvitav lugeda „matsirahvast” eestlastest balti aadliku silme läbi. Ainus, mis kohati veidi häiris oli aadlike kõne, mis tundus kohati liiga maalähendane
Lõpplahendus oli osaliselt etteaimatav. Aga ma ei pea seda miinuseks. Mulle lugejana meeldib, kui ma suudan juhtumi lugejana koos uurijaga ära lahendada. Ja see raamat annab lugejale piisavalt infot, et tähelepanelik lugeja kuriteo peamised tagamaad veel enne seda, kui von Fock need lõpuks sõnadesse koondab, ise kokku suudaks panna. Nii et kokkuvõtteks – igati nauditav kodumaine kriminull, mida käest pannes käsi kohe järgmise osa järele haarata tahab.
October 6, 2025
Ristikivist tublisti julgust saades võtsin ette veel ühe kodumaise ajaloolise krimka. Selle raamatu juurde suunas ka üks tore käsitlus Vikerkaares, kus tehti ülevaade hiljutiavaldatud eesti ajaloolistest krimkadest (Riho Paramonovi "Kas ja mida on ajaloolisest krimiromaanist õppida ajaloo kohta?"). Seal sai just Risti soldati mõistatus kõige enam kiita, võrreldes päris mitme teise analoogiga. Et autor ongi pärisel ajaloolane, ja lausa töötab sealsamas Sagadi mõisas, kus tegevus aset leiab, nagu ma Wikist teada sain, ja seega koht ja eriteadmised langevad antud juhul kenasti kokku, et midagi erilist sündida saaks. Tähetede seis on soodus, nagu sel puhul öeldakse, ja raamatu(sarja) kontekstis kõlab see veelgi paremini... Isegi nii soodus, et sellest on mingi telesari tehtud? Selle maailmaga ma kursis pole. Nii et saan vaid tähtede endi seisu kommenteerida...
Rangelt võttes ma muidugi tähtede seisu ei tea, sest ma kuulasin seda raamatut audioraamatuna. Ja antud juhul mängis see formaat mulle täielikult mäkra. Nimelt lõppes lugu audioraamatus ära juba veidi rohkem kui tund enne audiofaili lõppu. Seejärel tuli 3-4 peatükki juttu, mis pidid olema kusagil eespool. Kus seletati lahti nii mõnigi oluline asi mõistatuse lahendamiseni jõudmise teekonnast. Ehk et keegi on seda audioraamatut kokku pannes mingid jupid vale järjekorras asetanud (Rahva raamatu äpist kuulasin seda). Nii et pole üldse imestada, et minu mulje raamatust jäi üsna auklik. Ma imestasin, et mingi hetk hüüdis peategelane, et mul on nüüd lahendus käes - raamatu lõpuni oli veel tubli neljandik minna, ja läbimurdelisi arenguid enne seda kuidagi ei olnud. See, et maal võiks olla asja lahendus - see jäigi täitsa hämaraks, seda seda asjaolu sisaldav peatükk oli lükatud raamatu lõpu järele. Nojah. Nii et väga keeruline on öelda midagi krimiloo kohta. See tundus auklik, aga need augud polnud autori enda teha.
Küll aga tekst ise, sellest sai aimu piisavalt. Minu jaoks jäi puudu teatav arutelu/mõtisklemise kihistus. Oli ajaloolist tausta, mida oli esitatud päris osavalt ja heas koguses. Üsna hästi loo enesega läbi põimituna, mitte toorete taustatahukatena, mis sageli ajaloolistesse või geograafilistesse romaanidesse peatükkide algusesse lükatakse (hiljuti sirvisin mõnda Jules Verne´i ja need olid ikka väga kehvasti läbikirjutatud tekstid, kuigi tatina oli neist vaimustus otsatu). Väga palju oli rõhutatud tegelaste vahetuid mõtteid, emotsioone ja näoilmeid. Laused stiilis "Selle seisukohaga oli von Fock sunnitud nõustuma." esinesid minu maitse jaoks liiga sagedasti ja teksti ühetaolistavalt. Just osade nende asemel võinuks olla mingi natukene abstraktsemal viisil maailma mõtestav tasand. kas just filosoofiline, aga sinnapoole. Sellest oli mu meelest väga puudu. Tänu sellele mõjuski raamat stsenaariumine - pildiloona. Mitte ilukirjandusena. Kõik oli esitatud visualiseeritult ja dialoogiliselt. Nii arenesid edasi küll tegelastevahelised suhted, kuid tegelased ise ei arenenud kuigivõrd. Natukene, aga mitte nii, et see teeks loo tõeliselt nauditavaks.
Rangelt võttes ma muidugi tähtede seisu ei tea, sest ma kuulasin seda raamatut audioraamatuna. Ja antud juhul mängis see formaat mulle täielikult mäkra. Nimelt lõppes lugu audioraamatus ära juba veidi rohkem kui tund enne audiofaili lõppu. Seejärel tuli 3-4 peatükki juttu, mis pidid olema kusagil eespool. Kus seletati lahti nii mõnigi oluline asi mõistatuse lahendamiseni jõudmise teekonnast. Ehk et keegi on seda audioraamatut kokku pannes mingid jupid vale järjekorras asetanud (Rahva raamatu äpist kuulasin seda). Nii et pole üldse imestada, et minu mulje raamatust jäi üsna auklik. Ma imestasin, et mingi hetk hüüdis peategelane, et mul on nüüd lahendus käes - raamatu lõpuni oli veel tubli neljandik minna, ja läbimurdelisi arenguid enne seda kuidagi ei olnud. See, et maal võiks olla asja lahendus - see jäigi täitsa hämaraks, seda seda asjaolu sisaldav peatükk oli lükatud raamatu lõpu järele. Nojah. Nii et väga keeruline on öelda midagi krimiloo kohta. See tundus auklik, aga need augud polnud autori enda teha.
Küll aga tekst ise, sellest sai aimu piisavalt. Minu jaoks jäi puudu teatav arutelu/mõtisklemise kihistus. Oli ajaloolist tausta, mida oli esitatud päris osavalt ja heas koguses. Üsna hästi loo enesega läbi põimituna, mitte toorete taustatahukatena, mis sageli ajaloolistesse või geograafilistesse romaanidesse peatükkide algusesse lükatakse (hiljuti sirvisin mõnda Jules Verne´i ja need olid ikka väga kehvasti läbikirjutatud tekstid, kuigi tatina oli neist vaimustus otsatu). Väga palju oli rõhutatud tegelaste vahetuid mõtteid, emotsioone ja näoilmeid. Laused stiilis "Selle seisukohaga oli von Fock sunnitud nõustuma." esinesid minu maitse jaoks liiga sagedasti ja teksti ühetaolistavalt. Just osade nende asemel võinuks olla mingi natukene abstraktsemal viisil maailma mõtestav tasand. kas just filosoofiline, aga sinnapoole. Sellest oli mu meelest väga puudu. Tänu sellele mõjuski raamat stsenaariumine - pildiloona. Mitte ilukirjandusena. Kõik oli esitatud visualiseeritult ja dialoogiliselt. Nii arenesid edasi küll tegelastevahelised suhted, kuid tegelased ise ei arenenud kuigivõrd. Natukene, aga mitte nii, et see teeks loo tõeliselt nauditavaks.
January 14, 2024
Kõiksugu pätte ja mõrtsukaid on alati leidunud igas ühiskonnakihis (hoolimata sellest, kui auväärseteks või teistest paremateks mõni klass on end ajalooliselt ka pidanud), kuid õnneks on tasakaalustava faktorina ikka leidunud meie seas ka "teravamaid pliiatseid", kes oma hallide ajurakuste kaasabil on suutnud õigluse jalule seada. Ning kui ei piisa ühest "teravast pliiatsist", siis kamba peale saadakse ikka hakkama.
Selline tore kamp on Ain Küti mõrvalugudes Sagadi mõisnik von Fock, tema mõisavalitseja Wagner ning naabermõisa preili von Nottbeck. Koos lugejaga tuleb neil leida lahendusi veristele juhtumitele nii Virumaal kui ka Tallinnas. Küll mürgitatakse, kägistatakse ning susatakse noaga. Ei erine need aadlike kuriteod kuidagi "lihtrahva" omadest. Ehk ainult neid ümbritsev keskkond on esteetilisem (mõisapargid, häärberid, Toompea härrastemajad), mille tõetruu kujutamisega on autor väga korralikult vaeva näinud (eks tal ole Sagadi muuseumi juhina ka suurepärane võimalus oma raamatute tegevuspaikades ringi jalutada nii palju, kui süda lustib). Sama kehtib ka tolleaegsete kommete kujutamist (näiteks aadliproua/preili ei tohtinud toidulauas oma toitu ise noaga väiksemateks tükkideks lõigata, vaid pidi ootama, et mõni tema kõrval istuv härra seda tema eest teeks).
Isiklikult meeldis kõige rohkem "Musta paguni mõistatus", kus tegevus oli toodud talvisesse Tallinna, kuigi samas oli tegemist ainsa mõrvajuhtumiga, mille lahenduse mõtlesin välja nii poole loo peal. Lihtsalt põnev oli lugemise ajal käia mööda Toompead ringi ning mõelda, et siin majas toimus nüüd mõrv. Kuid teised osad tekitasid suure soovi tuleval suvel minna ühele rattamatkale Virumaale, et sõita läbi kõik need Sagadid, Palmsed ja Annikvered. Ehk on isegi viies osa siis juba seljakotis kaasas.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Selline tore kamp on Ain Küti mõrvalugudes Sagadi mõisnik von Fock, tema mõisavalitseja Wagner ning naabermõisa preili von Nottbeck. Koos lugejaga tuleb neil leida lahendusi veristele juhtumitele nii Virumaal kui ka Tallinnas. Küll mürgitatakse, kägistatakse ning susatakse noaga. Ei erine need aadlike kuriteod kuidagi "lihtrahva" omadest. Ehk ainult neid ümbritsev keskkond on esteetilisem (mõisapargid, häärberid, Toompea härrastemajad), mille tõetruu kujutamisega on autor väga korralikult vaeva näinud (eks tal ole Sagadi muuseumi juhina ka suurepärane võimalus oma raamatute tegevuspaikades ringi jalutada nii palju, kui süda lustib). Sama kehtib ka tolleaegsete kommete kujutamist (näiteks aadliproua/preili ei tohtinud toidulauas oma toitu ise noaga väiksemateks tükkideks lõigata, vaid pidi ootama, et mõni tema kõrval istuv härra seda tema eest teeks).
Isiklikult meeldis kõige rohkem "Musta paguni mõistatus", kus tegevus oli toodud talvisesse Tallinna, kuigi samas oli tegemist ainsa mõrvajuhtumiga, mille lahenduse mõtlesin välja nii poole loo peal. Lihtsalt põnev oli lugemise ajal käia mööda Toompead ringi ning mõelda, et siin majas toimus nüüd mõrv. Kuid teised osad tekitasid suure soovi tuleval suvel minna ühele rattamatkale Virumaale, et sõita läbi kõik need Sagadid, Palmsed ja Annikvered. Ehk on isegi viies osa siis juba seljakotis kaasas.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
January 11, 2023
Book is decent. The characters need work. Maybe some rewriting due to inconsistencies and some places that take you out of the book. I liked the time period and would have liked to have more background descriptions. Would recommend for easy read. However, not so much for deep mystery - all the hints, details and maybe even the things that are not said will give the ending away quite clearly. I am not expecting a Deux Ex Machina but the feeling - I should have known and rereading need. Author could have /should have gone more deeply into some of the themes/issues (class, men/female, monetary state of people etc) that were in that society and not by telling us, but showing us. Last but not least, the character build was the most disappointing. I did not like any of them - I did not have a reason to root for the main character nor for support. The full potential of material of this book was not realized unfortunately.
This entire review has been hidden because of spoilers.
June 29, 2021
Pulli peab ka saama!
Sellest raamatust saaks täitsa ägeda filmi või minisarja. Oleks kindlasti suure menuga.
Üldiselt oli tegevuspaik mõnus, isegi veidi tuttav selles piirkonnas palju käinutele. Tegelasi oli natuke vormitud ka, päris stereotüüp polnud keegi. Kogukonna suhted tollal andsid põnevat mõtlemisainet. Ja ka keele poolest meeldis ning sellele andis kõvasti juurde Andres Otsa esitus audioraamatus, hästi mõnus kuulata ja võrreldes keskmise sisselugemisega heas mõttes teatraalne.
Kriminullina suures osas täitsa töötas, ainult loo lõpplahendus jäi liiga nõrgaks ja üks vaheseik oli vast liiga paroodia maiguga. Aga eks see andis ka üldisele humoorikale foonile hoogu juurde.
Ühesõnaga täitsa soovitaks - mõnus ajaviide ja Overdrive'is olemas.
Sellest raamatust saaks täitsa ägeda filmi või minisarja. Oleks kindlasti suure menuga.
Üldiselt oli tegevuspaik mõnus, isegi veidi tuttav selles piirkonnas palju käinutele. Tegelasi oli natuke vormitud ka, päris stereotüüp polnud keegi. Kogukonna suhted tollal andsid põnevat mõtlemisainet. Ja ka keele poolest meeldis ning sellele andis kõvasti juurde Andres Otsa esitus audioraamatus, hästi mõnus kuulata ja võrreldes keskmise sisselugemisega heas mõttes teatraalne.
Kriminullina suures osas täitsa töötas, ainult loo lõpplahendus jäi liiga nõrgaks ja üks vaheseik oli vast liiga paroodia maiguga. Aga eks see andis ka üldisele humoorikale foonile hoogu juurde.
Ühesõnaga täitsa soovitaks - mõnus ajaviide ja Overdrive'is olemas.
January 30, 2025
Sagadi paruni mõrvalugude sarja lugemine oli juba mitu aega plaanis, aga ikka tuli midagi vahele. Innustust lugeda sain just siinsest grupist, sest tõttöelda muidu polekski see sari mulle silma jäänud. Antagu mulle andeks, aga raamatute kaanekujundus ei kutsu üldse lugema ning jätab pigem mulje mingist C-kategooria übernaiivsest naistekast. Sisu mulle sobis. Mõnus ajalooline mõrvalugu sortsu annuse hea irooniaga ning lisaks mõrvaloole saab tükk maad targemaks mõisade elust tolleaegses Põhja-Eestis. Kui Goodreadsi uskuda, siis iga osaga läheb sari paremaks.
April 18, 2023
Täitsa mõnus lugemine, mis viib 1828. aastasse ja mitmesse mõisa- Sagadi, Palmse, Vihula- mis on praeguse Lahemaa rahvuspargi maadel.
Salapärase mõrvaloo peab lahendama Sagadi mõisahärra Paul Aleksander Eduard von Fock ja tema ülikoolikaaslasest mõisavalitseja Wagner. Raamatu algus oli veidi hirmutav aga siis, kui terane ja veidi ebatavaliste kommetega Annikvere naabermõisa preili Maria Juliana von Nottbeck trügib härradega mõrvalugu uurima, elavneb jutustus märkimisväärselt.
Salapärase mõrvaloo peab lahendama Sagadi mõisahärra Paul Aleksander Eduard von Fock ja tema ülikoolikaaslasest mõisavalitseja Wagner. Raamatu algus oli veidi hirmutav aga siis, kui terane ja veidi ebatavaliste kommetega Annikvere naabermõisa preili Maria Juliana von Nottbeck trügib härradega mõrvalugu uurima, elavneb jutustus märkimisväärselt.
December 27, 2023
Igati mõnus lugemine. Juba tükk aega ei ole kriminulli niimoodi nautinud. Klassikaline krimilugu, kus juba alguses on selge, et „õnneliku lõpuga“ – pahalased tuvastatakse ja saavad teenitud karistuse. Eesti kriminulli kohta üle keskmise loogiline. Täiesti võrdne partner teistele Eesti ajaloolise taustaga krimilugude autoritele Indrek Harglale ja Erki Koortile.
October 26, 2024
Igati korralik kriminull, baltisaksa ajaloolises kastmes. Tegevuskohaks Lääne-Virumaa mõisad, mille maadelt eelmisel suvel just läbi sai kõnnitud ja Vihula mõisas ööbitudki, nii et lugedes olid need paigad silme ees. Küllaltki kaasahaarav lugemine ja ajaviiteks täitsa mõnus. Krimkad pole lihtsalt väga minu teema.
December 23, 2024
Mulle meeldis raamatu kergus, vahepeal oli korraks segadus, et minu arusaama järgi mõrv toimus juba 2 päeva tagasi, aga raamatus üks tegelane väitis, et eile 🤣
Igatahes põnev ajalooline krimka ja kindlasti loen läbi ka järgnevad osad. Kahju, et kohe ei saanud uut järgi võtta, vaid tuleb reisilt koju jõuda ja raamatukokku joosta ☺️
Naljakad kirjeldused olid ka sees, sest naerda sai ka omajagu 👍
Igatahes põnev ajalooline krimka ja kindlasti loen läbi ka järgnevad osad. Kahju, et kohe ei saanud uut järgi võtta, vaid tuleb reisilt koju jõuda ja raamatukokku joosta ☺️
Naljakad kirjeldused olid ka sees, sest naerda sai ka omajagu 👍
March 24, 2023
Mõisa temaatika oli põnev ja huvitav, aga kuna ma ei ole enam suur klassikaliste krimkade fänn, siis ei pakkunud erilist pinget. Küll aga meeldis mulle, et üks peategelaste bandest oli iseloomuga naisterahvas.
September 27, 2023
Sirgjooneline jutustav stiil, põnevust ja kaasahaaravust napib. Samas krimiraamatule omaselt on olemas konkreetsed kahtlusalused, arutletakse juhtlõngade üle ja tehakse kokkuvõtteid. Veidi omapärasem õhustik - Eesti mõisad ja talupojad, ja laipu on rohkem kui üks.
January 9, 2025
Raamat on väga hea aga kaks märkust. Sisuliselt esimesel lehel mainitakse Ulkkari sadamat, aga ei mainita, kus see asus- Lobi külas. Fatkiviga Üllikjärve nimelise järvega. Mainitakse raamatu keskel, et see oli Lobi-Lahe vahel, tegelikult oli Võsu ja Lobi vahel.
January 7, 2021
Meeldis!
April 5, 2021
Loogiline ja usutav.
May 18, 2021
Slow going. Nice ending though.
January 19, 2022
Huvitav lähenemine aadlike tasandil. Oli tõesti toredalt kirja pandud krimi.
Displaying 1 - 30 of 37 reviews