What do you think?
Rate this book
Maailm kontoris ehk kuidas kärbitakse heeringat
Nimetul tänaval märkamatus majas töötab Asutus, üks paljude teiste sarnaste riigiasutuste seas. Iga päev rügavad seal kümned ja kümned inimesed, menetledes projekte ja dokumente, kirjutades memosid, koostades strateegiaid ja planeerides eelarveid.
Terasemalt vaadates võib sealses näotute ametnike massis eristada üksikuid silmapaistvamaid tegelasi. Seal on Juhataja, kes vaatab unistava pilguga aknast välja, ümberringi kõrgumas paberikuhjad ja täitmist vajavad eelarvetabelid. Kõrvu teritades võib kuulda summutatud vandumist, mis kostab pisikese nurgataguse kabineti sügavustest – see on Jurist, kelle läbi viidud riigihange just vaidlustati. Oma toas tegutsevad Suur Ülemus ja Hankespetsialist ning kusagil nurgas kaugtöölaua taga konutab Särasilmne Praktikant.
Ühel päikeselisel päeval liitub meeskonnaga Noor Menetleja, kes on täis teotahet reformida riigi avaliku sektori toimimispõhimõtteid, aidata inimesi ja teha Eesti elu paremaks, ning tema tulekuga ei muutu mitte midagi. Iga päev taltsutavad nimetud ametnikud märkamatus majas surnud hobuseid, korraldavad kommunikatsiooni, seavad indikaatoreid, viivad läbi hankeid, kärbivad heeringat ja kui aega üle jääb, teevad ka riigireformi.
See on väike sissevaade Eesti avaliku sektori hingeellu. Võib-olla leiate sellest isegi päriselt juhtunud asju.
JETE LEO NORMAN sündis õigel ajal, et olla piisavalt vana Balti ketis seismiseks, aga mitte piisavalt vana hõiskamaks aastaid hiljem, kuidas just tema Eesti vabaks võitles. Vanemate üllatuseks ei saanud temast arst ega isegi vedurijuht, vaid hoopis ametnik. Kuigi kõik arvasid, et see on ajutine periood, et laps menetleb natuke ja siis saab jälle normaalseks, jäi Jete Leo riigi teenistusse ligi kümneks aastaks.
Jete Leo kohtamiseks tasub sisse astuda mõnda vaiksesse kohvikusse ja vaadata selle kaugemasse nurka. Võib-olla istub seal mõni hall ja silmatorkamatu tegelane, põrnitsedes tühjusesse silmadega, mis on näinud liiga palju. Tema ees seisab ammu jahtunud kohv või vahest midagi kangemat.
Võtke istet, tellige hea jook ja kuulake. Tal on palju rääkida.
***
Asutuste kolimise parim ja täpseim kirjeldus on kirjas Eesti hetke parimas blogis „Maailm kontoris“ aadressil kontoris.blogspot.com.ee. Lugege postitust „Kuidas tehakse riigireformi“ ja te ei kahetse.
Erik Moora, Eesti Ekspress, 18. aprill 2018
„Maailm kontoris“ on ikka kõige parem blogi, mis riigipidamise kohta kirjutatud. Ja kõige hullem, et pea miski pole liialdus, vaid ametnike igapäev.
Alari Rammo FB sein, 5. aprill 2018
See kõik, mida kirjeldab humoorikas võtmes ja kindlasti kirjanduslike liialdustega ametniku-ajaveeb „Maailm kontoris“, on ligilähedasel kujul ka päriselt olemas.
Juhan Pukk, flowit.ee
18.06.2018
„Kuulus kontoriblogi ütleb, kui kõik oleks avalik, ei saaks mitte midagi tehtud.“
Alari Rammo, Grete Arro. „Miks kaasamine pekki läheb?“ Hea Kodanik, 29. oktoober 2018
Mitmed sõbrad on palunud, et kirjutaksin blogi oma avaliku sektori aastatest ja seal juhtunust. Tuleb välja, et see blogi on juba kirjutatud ja olgu ette öeldud, et see ongi nii nagu selles postituses kui ka teistes lugudes kirjas. Kõige hullem on see, et need inimesed ise teavad, et tegelevad jaburdustega, aga mis teha, kui ülikoolist saadik on tambitud põhimõtet, et „aja paberil näpuga järge, siis ei saa sind keegi hukka ega süüdi mõista ega vallandada“.
Taavi Kotka FB sein, 29. märts 2018
Terasemalt vaadates võib sealses näotute ametnike massis eristada üksikuid silmapaistvamaid tegelasi. Seal on Juhataja, kes vaatab unistava pilguga aknast välja, ümberringi kõrgumas paberikuhjad ja täitmist vajavad eelarvetabelid. Kõrvu teritades võib kuulda summutatud vandumist, mis kostab pisikese nurgataguse kabineti sügavustest – see on Jurist, kelle läbi viidud riigihange just vaidlustati. Oma toas tegutsevad Suur Ülemus ja Hankespetsialist ning kusagil nurgas kaugtöölaua taga konutab Särasilmne Praktikant.
Ühel päikeselisel päeval liitub meeskonnaga Noor Menetleja, kes on täis teotahet reformida riigi avaliku sektori toimimispõhimõtteid, aidata inimesi ja teha Eesti elu paremaks, ning tema tulekuga ei muutu mitte midagi. Iga päev taltsutavad nimetud ametnikud märkamatus majas surnud hobuseid, korraldavad kommunikatsiooni, seavad indikaatoreid, viivad läbi hankeid, kärbivad heeringat ja kui aega üle jääb, teevad ka riigireformi.
See on väike sissevaade Eesti avaliku sektori hingeellu. Võib-olla leiate sellest isegi päriselt juhtunud asju.
JETE LEO NORMAN sündis õigel ajal, et olla piisavalt vana Balti ketis seismiseks, aga mitte piisavalt vana hõiskamaks aastaid hiljem, kuidas just tema Eesti vabaks võitles. Vanemate üllatuseks ei saanud temast arst ega isegi vedurijuht, vaid hoopis ametnik. Kuigi kõik arvasid, et see on ajutine periood, et laps menetleb natuke ja siis saab jälle normaalseks, jäi Jete Leo riigi teenistusse ligi kümneks aastaks.
Jete Leo kohtamiseks tasub sisse astuda mõnda vaiksesse kohvikusse ja vaadata selle kaugemasse nurka. Võib-olla istub seal mõni hall ja silmatorkamatu tegelane, põrnitsedes tühjusesse silmadega, mis on näinud liiga palju. Tema ees seisab ammu jahtunud kohv või vahest midagi kangemat.
Võtke istet, tellige hea jook ja kuulake. Tal on palju rääkida.
***
Asutuste kolimise parim ja täpseim kirjeldus on kirjas Eesti hetke parimas blogis „Maailm kontoris“ aadressil kontoris.blogspot.com.ee. Lugege postitust „Kuidas tehakse riigireformi“ ja te ei kahetse.
Erik Moora, Eesti Ekspress, 18. aprill 2018
„Maailm kontoris“ on ikka kõige parem blogi, mis riigipidamise kohta kirjutatud. Ja kõige hullem, et pea miski pole liialdus, vaid ametnike igapäev.
Alari Rammo FB sein, 5. aprill 2018
See kõik, mida kirjeldab humoorikas võtmes ja kindlasti kirjanduslike liialdustega ametniku-ajaveeb „Maailm kontoris“, on ligilähedasel kujul ka päriselt olemas.
Juhan Pukk, flowit.ee
18.06.2018
„Kuulus kontoriblogi ütleb, kui kõik oleks avalik, ei saaks mitte midagi tehtud.“
Alari Rammo, Grete Arro. „Miks kaasamine pekki läheb?“ Hea Kodanik, 29. oktoober 2018
Mitmed sõbrad on palunud, et kirjutaksin blogi oma avaliku sektori aastatest ja seal juhtunust. Tuleb välja, et see blogi on juba kirjutatud ja olgu ette öeldud, et see ongi nii nagu selles postituses kui ka teistes lugudes kirjas. Kõige hullem on see, et need inimesed ise teavad, et tegelevad jaburdustega, aga mis teha, kui ülikoolist saadik on tambitud põhimõtet, et „aja paberil näpuga järge, siis ei saa sind keegi hukka ega süüdi mõista ega vallandada“.
Taavi Kotka FB sein, 29. märts 2018
- GenresFiction
272 pages, Paperback
Published November 12, 2019
10 people are currently reading
121 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 27 of 27 reviews
November 21, 2019
VOL 1
Ilmselt ei tasuks seda raamatut lugeda neil, kellel puudub taeva poolt kaasa antud võime iseenda üle naerda. Võibolla ka neil, kellel elu on nii palju tiibu kärpinud, et nad on üldse kaotanud võime naerda. Kuigi nii ühtedele kui teistele kuluks lugemine ja naermine marjaks ära.
VOL 2
Ilmselt tasuks seda raamatut lugeda kõigil neil, kes määratlevad end ametnike, bürokraatide, kontorirottide, exceligurude või menetlejatena. Võibolla on see teie Ainus Võimalus™ kogu sellest *** läbi närida ja ikkagi ellu jääda.
Ilmselt ei tasuks seda raamatut lugeda neil, kellel puudub taeva poolt kaasa antud võime iseenda üle naerda. Võibolla ka neil, kellel elu on nii palju tiibu kärpinud, et nad on üldse kaotanud võime naerda. Kuigi nii ühtedele kui teistele kuluks lugemine ja naermine marjaks ära.
VOL 2
Ilmselt tasuks seda raamatut lugeda kõigil neil, kes määratlevad end ametnike, bürokraatide, kontorirottide, exceligurude või menetlejatena. Võibolla on see teie Ainus Võimalus™ kogu sellest *** läbi närida ja ikkagi ellu jääda.
May 1, 2023
"„Inimeste roteerumine riigiasutuses on vältimatu vajadus," ütleb Pooljuht vastuvaidlemist mittesalliva häälega. „Inimesed peavad liikuma, omandama uusi oskusi ja teadmisi. Kui inimesed on liiga kauaks samale kohale paigale jäänud, jäävad nad kinni oma asjadesse, neil pole enam innovatiivset mõtlemist, neil kaob kontakt kasusaajate ehk meie riigi kodanikega, nad näevad takistusi, mitte võimalusi, nad stagneeruvad, muutuvad ametnikuks selle sõna kõige halvemas mõttes, Ametnikuks suure algustähega. Minu kunagine ülemus ütles, vabandust keelekasutuse pärast, kuid need on tema sõnad, et sitt peab kogu aeg keema, muidu läheb haisema. Tookord ma ei saanud sellest küll aru, kuid kahekümne aasta jooksul, mis ma siin Asutuses töötanud olen, olen ma hakanud mõistma nende sõnade väärtust.""
See raamat on äärmiselt kuiv, nüri, tüütu ja ajab magama. Vähemalt osad inimesed on nii ütelnud. Kõik needsamad nüansid ongi põhjuseks, miks see raamat mulle väga-väga meeldis ja meeldib. Siin on küll juttu avaliku sektori nürimeelsusest, küsimustega tapmisest, tüütutest koosolekutest, raharaiskamisest, tagumiku kasutult laiaksistumisest ja kõigest muust nõmedast, millega riigiaparatuur teinekord kokku puutub. Eks seda kõike on ka mujal, võin oma kunagise pika-ajalise töökogemuse põhjal ütelda ühe Eesti Juhtiva Telekommunikatsiooniettevõtte ridades. Ilmselt võibki ütelda, et väiksemates firmades, kohtades, on asjad paremini. Firma paisub, tuleb vaikselt bürokraatiat kaasa ning toimub pisitasa Asutuseks muutumine.
"„Noh, vaata, see erivajadustega inimestele toetuse andmine, eks,” alustab Noor Menetleja. „Seal on juhendi järgi nii, et iga kord enne toetuse määramist peame küsima Sotsiaalkindlustusameti tõendit, eks. Mul on just teema, et üks inimene siin, noh, tal pole nagu, noh, käsi, on kunagi näppinud mingit pommi ja lasknud käed otsast vist. Küsis meilt toetust, aga tema puudetõend on aegunud, kuna neid antakse ainult mõneks aastaks. Saatsin meili ja palusin, et ta saadaks meile uue tõendi, ja sain just inimese käest raevunud kirja, et mis te arvate, et mul on vahepeal käed tagasi otsa kasvanud või? Et nagu piinlik on, noh, selliseid asju pärida. Et kas me võiksime talle toetuse
lihtsalt välja maksta, kuigi tema puudetõend on aegunud?”
Juhataja vaatab Noort Menetlejat pikalt. Menetleja on töötanud tema alluvuses veel nii vähe ja tema olemuses on endiselt võõristavalt palju entusiasmi ja naiivsust, aeg-ajalt välgatab silmades isegi säde. Ta ikka veel ei mõista, mis on tegelikult tema töö sisu ja eesmärk.
Juhataja seevastu on avalikus teenistuses olnud üle kümne aasta."
Selle raamatu läte oli blogi, mida autor pidas algul suletuna, siis tegi mingil hetkel avatuks ning lõpuks läks kaante vahele. Seda saab seni lugeda, ka on sinna uut sisu tekkinud: https://kontoris.blogspot.com/
""See ei saa ju ometi nii olla," on Noor Menetleja lootusetult löödud. „Kuidas me saame seda muuta? Kes saab seda muuta? Kas me saame midagi kusagile lekitada, et midagi muutuks?"
Jurist ja Juhataja vaatavad teineteisele otsa.
„On ilus ütlus „Lõuad pidada ja edasi teenida"," ütleb Jurist lõpuks. „Alkohol ja ropendamine aitab ka. Kuid muidu - tegelikult seda teatakse. Teab ajakirjandus ja teavad ka pakkujad. Kunagi see muutub. Meie siit süsteemi seest saame süsteemist väljas olijaid ainult informeerida sellest, kui mäda see on. Kui tahad midagi muuta, räägi seda oma sõpradele. Pea meie igapäevaelust rääkivat blogi. Viska avaldus ja kirjuta memuaare. Hakka kõigi poolt vihatud, kuid ühiskonna seisukohast tervitatavaks nähtuseks, nii-öelda vilepuhujaks. Aga kõige olulisem - vasta neile kuradi küsimustele ära, et me saaksime tööpäevale joone alla tõmmata ja jooma minna. Pole ju tegelikult nii palju tahetud, ega?""
Seekord oli mu lugemiskogemuses tavatult palju väljavõtteid raamatust ja vähe minu juttu. Aga no on nii, et see raamat räägib ise enda eest. Keda ajab haigutama, keda oksele, kes loeb rahulolevalt nurrudes. Nii mõnigi algul muigab, seejärel aga tabab end ühel hetkel mõtlemast, et oot-oot, ma loen seda kui naljatlevat lugu, aga mu enda töine elu, kas pole ka mina üks Noor Menetleja tegelikult?
Kokkuvõtvalt: meeldis, väga. Raamat on suures osas küll lohutu, kuid lugemise ajal hakkab tekkima taustale huvitav rütm ning lõpp paneb mõtlema, liigub vähe teistsuguses suunas. Kas just ootamatus - kuid minus tekitas küll hoopis muid mõtteid. Kui "Dilbert" isutab, meeldib ka heeringakärpimisraamat.
See raamat on äärmiselt kuiv, nüri, tüütu ja ajab magama. Vähemalt osad inimesed on nii ütelnud. Kõik needsamad nüansid ongi põhjuseks, miks see raamat mulle väga-väga meeldis ja meeldib. Siin on küll juttu avaliku sektori nürimeelsusest, küsimustega tapmisest, tüütutest koosolekutest, raharaiskamisest, tagumiku kasutult laiaksistumisest ja kõigest muust nõmedast, millega riigiaparatuur teinekord kokku puutub. Eks seda kõike on ka mujal, võin oma kunagise pika-ajalise töökogemuse põhjal ütelda ühe Eesti Juhtiva Telekommunikatsiooniettevõtte ridades. Ilmselt võibki ütelda, et väiksemates firmades, kohtades, on asjad paremini. Firma paisub, tuleb vaikselt bürokraatiat kaasa ning toimub pisitasa Asutuseks muutumine.
"„Noh, vaata, see erivajadustega inimestele toetuse andmine, eks,” alustab Noor Menetleja. „Seal on juhendi järgi nii, et iga kord enne toetuse määramist peame küsima Sotsiaalkindlustusameti tõendit, eks. Mul on just teema, et üks inimene siin, noh, tal pole nagu, noh, käsi, on kunagi näppinud mingit pommi ja lasknud käed otsast vist. Küsis meilt toetust, aga tema puudetõend on aegunud, kuna neid antakse ainult mõneks aastaks. Saatsin meili ja palusin, et ta saadaks meile uue tõendi, ja sain just inimese käest raevunud kirja, et mis te arvate, et mul on vahepeal käed tagasi otsa kasvanud või? Et nagu piinlik on, noh, selliseid asju pärida. Et kas me võiksime talle toetuse
lihtsalt välja maksta, kuigi tema puudetõend on aegunud?”
Juhataja vaatab Noort Menetlejat pikalt. Menetleja on töötanud tema alluvuses veel nii vähe ja tema olemuses on endiselt võõristavalt palju entusiasmi ja naiivsust, aeg-ajalt välgatab silmades isegi säde. Ta ikka veel ei mõista, mis on tegelikult tema töö sisu ja eesmärk.
Juhataja seevastu on avalikus teenistuses olnud üle kümne aasta."
Selle raamatu läte oli blogi, mida autor pidas algul suletuna, siis tegi mingil hetkel avatuks ning lõpuks läks kaante vahele. Seda saab seni lugeda, ka on sinna uut sisu tekkinud: https://kontoris.blogspot.com/
""See ei saa ju ometi nii olla," on Noor Menetleja lootusetult löödud. „Kuidas me saame seda muuta? Kes saab seda muuta? Kas me saame midagi kusagile lekitada, et midagi muutuks?"
Jurist ja Juhataja vaatavad teineteisele otsa.
„On ilus ütlus „Lõuad pidada ja edasi teenida"," ütleb Jurist lõpuks. „Alkohol ja ropendamine aitab ka. Kuid muidu - tegelikult seda teatakse. Teab ajakirjandus ja teavad ka pakkujad. Kunagi see muutub. Meie siit süsteemi seest saame süsteemist väljas olijaid ainult informeerida sellest, kui mäda see on. Kui tahad midagi muuta, räägi seda oma sõpradele. Pea meie igapäevaelust rääkivat blogi. Viska avaldus ja kirjuta memuaare. Hakka kõigi poolt vihatud, kuid ühiskonna seisukohast tervitatavaks nähtuseks, nii-öelda vilepuhujaks. Aga kõige olulisem - vasta neile kuradi küsimustele ära, et me saaksime tööpäevale joone alla tõmmata ja jooma minna. Pole ju tegelikult nii palju tahetud, ega?""
Seekord oli mu lugemiskogemuses tavatult palju väljavõtteid raamatust ja vähe minu juttu. Aga no on nii, et see raamat räägib ise enda eest. Keda ajab haigutama, keda oksele, kes loeb rahulolevalt nurrudes. Nii mõnigi algul muigab, seejärel aga tabab end ühel hetkel mõtlemast, et oot-oot, ma loen seda kui naljatlevat lugu, aga mu enda töine elu, kas pole ka mina üks Noor Menetleja tegelikult?
Kokkuvõtvalt: meeldis, väga. Raamat on suures osas küll lohutu, kuid lugemise ajal hakkab tekkima taustale huvitav rütm ning lõpp paneb mõtlema, liigub vähe teistsuguses suunas. Kas just ootamatus - kuid minus tekitas küll hoopis muid mõtteid. Kui "Dilbert" isutab, meeldib ka heeringakärpimisraamat.
January 28, 2020
Ma pole avalikus sektoris töötanud, aga lihtsalt... vau. Vau. What a ride. Kui ma küsisin pärast raamatu lõppu ajakirjanikuna Asutusest probleemi kohta, mis vajas kajastamist, tõmbasid pressiesindajad suud kriipsuks ja vastasid, et teemaga tegelev inimene on parasjagu puhkusel. Neil polnud vaja rohkem midagi öelda. Ma mõistsin.
Iga kord, kui mõnel kolleegil on nüüd probleeme asjaajamises mõne avaliku asutusega, olen andnud käsu seda raamatut lugeda, sest siin on see kõik juba ära kirjeldatud.
Mu lemmikpeatükk oli helkurite hanke ja ilma helkurita teeperves ukerdava Juhataja kohta. Ma pole ammu midagi nii naljakat lugenud. Nüüd ootan oma avalikus sektoris töötanud sõbranna kommentaare, kes on ilmselt ka ise pidanud kõvasti helkureid hankima. Käskisin tal raamatu osta, sinna märkmeid teha ja highlightida tõsijutu ja liialdused. Eks siis tuleb lugemisega teisele ringile minna.
Iga kord, kui mõnel kolleegil on nüüd probleeme asjaajamises mõne avaliku asutusega, olen andnud käsu seda raamatut lugeda, sest siin on see kõik juba ära kirjeldatud.
Mu lemmikpeatükk oli helkurite hanke ja ilma helkurita teeperves ukerdava Juhataja kohta. Ma pole ammu midagi nii naljakat lugenud. Nüüd ootan oma avalikus sektoris töötanud sõbranna kommentaare, kes on ilmselt ka ise pidanud kõvasti helkureid hankima. Käskisin tal raamatu osta, sinna märkmeid teha ja highlightida tõsijutu ja liialdused. Eks siis tuleb lugemisega teisele ringile minna.
November 30, 2019
Ühte riigiasutusse asub tööle Noor Menetleja, täis indu teha midagi Eesti riigi ja Eesti elanike heaks. Õnnetuseks tegeleb tema Asutus Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamisega Eestis ja nii mattub nooruke ametnik aina enam bürokraatia mädasohu, kus teda varitsevad Surnud Hobused, Kommunikatsioon ja Aruandlus.
Loen ja naeran, samal ajal nutan. Sest - olles töötanud nii eri Asutustes kui ka puutunud kokku europrojektidega tean - see kõik ongi nii, nagu raamatus kirjas. Loomulikult on siin juhtumid kokku pandud ja kohati ka üle võlli keeratud, aga liialdatud on tegelikult vähe. Ja kui nüüd ära ehmuda, et iial avalikku sektorisse tööle ei läheks, siis õnneks Juhatajad ja Juristid on need, kes on igal pool olemas ning kelle küünilisuse all on inimene.
Arvasin vist ära ka, mis Asutusest anonüümseks jäänud autor pärit on. Ehkki inspiratsiooni on ta saanud juhtumitest mitmetest riigiasutustest.
Ja kes soovib enne raamatu ettevõtmist korra nuusutada, kas see stiil sobiks, siis blogist kontoris.blogspot.com saab aimu.
Loen ja naeran, samal ajal nutan. Sest - olles töötanud nii eri Asutustes kui ka puutunud kokku europrojektidega tean - see kõik ongi nii, nagu raamatus kirjas. Loomulikult on siin juhtumid kokku pandud ja kohati ka üle võlli keeratud, aga liialdatud on tegelikult vähe. Ja kui nüüd ära ehmuda, et iial avalikku sektorisse tööle ei läheks, siis õnneks Juhatajad ja Juristid on need, kes on igal pool olemas ning kelle küünilisuse all on inimene.
Arvasin vist ära ka, mis Asutusest anonüümseks jäänud autor pärit on. Ehkki inspiratsiooni on ta saanud juhtumitest mitmetest riigiasutustest.
Ja kes soovib enne raamatu ettevõtmist korra nuusutada, kas see stiil sobiks, siis blogist kontoris.blogspot.com saab aimu.
February 21, 2020
Maailm kontoris on muidugi moodne klassika ja minu siiras tunnustus kõigile inimestele, kes ka reaalselt peavad abikõlbmatuse ja riigihankeseadustega maadlema. Jõudu! Raamatu lõpp kiskus küll ootamatult seebiseks ja seda päris pikalt, aga eks ma kogu aeg kahtlustasin, et lisaks Juristile on ka Autoril hea süda.
June 28, 2021
Kõigile, kes töötanud avalikus sektoris ja eriti neile, kes kokku puutunud EL struktuurifondidest finantseeritavate projektidega, on siin ohtralt äratundmist (äratundmisrõõmuks ma seda just tingimata ei julgeks nimetada, aga see sõltub ilmselt sellest, millise küünilisuse taseme keegi saavutanud on).
Igal juhul esimesed kaks kolmandikku on väga hea ja ladusalt libisev lugemismaterjal, aga siis juhtub viimane kolmandik ja päris lõpp, mis oleks justkui mingist teisest raamatust siia külge keevitatud.
Ma põhimõtteliselt saan aru, mida sellega taheti öelda - et olulised on kolleegid; et vohava bürokraatia ja jaburad tööülesanded muudavad talutavaks inimesed, kes su ümber on.
Aga see oli lihtsalt nii lääge, et oli ikka juba päris halb ja mis kõige olulisem - ei sobinud selle raamatu stiiliga karvavõrdki. Kui just väga oli vaja seda rohkem rõhutada, siis oleks saanud selle ridade vahele peita, aga minu meelest poleks üleüldse tarvis olnud eraldi rõhutama hakata, see oli aimatav niikuinii.
Igal juhul esimesed kaks kolmandikku on väga hea ja ladusalt libisev lugemismaterjal, aga siis juhtub viimane kolmandik ja päris lõpp, mis oleks justkui mingist teisest raamatust siia külge keevitatud.
Ma põhimõtteliselt saan aru, mida sellega taheti öelda - et olulised on kolleegid; et vohava bürokraatia ja jaburad tööülesanded muudavad talutavaks inimesed, kes su ümber on.
Aga see oli lihtsalt nii lääge, et oli ikka juba päris halb ja mis kõige olulisem - ei sobinud selle raamatu stiiliga karvavõrdki. Kui just väga oli vaja seda rohkem rõhutada, siis oleks saanud selle ridade vahele peita, aga minu meelest poleks üleüldse tarvis olnud eraldi rõhutama hakata, see oli aimatav niikuinii.
June 22, 2025
Vaimukas, st üle võlli, aga äratuntavalt eluline. Nii neile, kes avalikus sektoris surnud hobusega ägavad kui ka erasektoris neile, kes ei mõista, miks tehakse nii palju ebamõistlikke otsuseid ja miks kõik nii palju aega ja raha võtab? Tragikoomiline.
January 6, 2020
Väga hästi kirjutatud väga õudne raamat. Eriti palju üllatavat sealt välja ei koorunud, ent ikkagi on must valgel kõike seda lugeda päris valus.
Teises pooles veidi väsisin, võib-olla hakkas saadav informatsioon korduma või ma ei teagi, mis seda tüdimust tekitas. Esimene ots läks igatahes libedalt ja kõigile särasilmsetele bürokraadihakatistele suisa kohustuslik lektüür. Kes aga pärast raamatu viimase lehe keeramist ikka veel usub, et tema ongi see Messias, keda riigiaparaat pikisilmi oodanud, siis see peab küll nii tuhm tüüp olema, et selliselt võiks lõpudiplomi üldse tagasi võtta.
Teises pooles veidi väsisin, võib-olla hakkas saadav informatsioon korduma või ma ei teagi, mis seda tüdimust tekitas. Esimene ots läks igatahes libedalt ja kõigile särasilmsetele bürokraadihakatistele suisa kohustuslik lektüür. Kes aga pärast raamatu viimase lehe keeramist ikka veel usub, et tema ongi see Messias, keda riigiaparaat pikisilmi oodanud, siis see peab küll nii tuhm tüüp olema, et selliselt võiks lõpudiplomi üldse tagasi võtta.
December 31, 2019
Muhedalt kirjutatud ja paraja portsu (enese)arooniaga (sic!) lugu Asutusest. Veidi meenutas aega, mil töötasin Eesti Arengufondis. Toona jäid mälestused kirjutamata, aga sarnaseid seiku leiaks sealtki. Oli äratundmisrõõmu ja samas on ütlemata kurb, et me kipub ülereageerides minema ideetapmise teed. Ja meil on palju ebakompetentseid Suuri Ülemusi...
December 4, 2019
Lugedes sai palju naerda ja natuke nutta, kuigi võibolla oleks pidanud ainult nutma, aga ega kusagil ei ole ju ka öeldud, kuidas seda raamatut peab õigesti menetlema.
January 20, 2020
Raamat, mis peaks olema kohustuslik lugemisvara kõigile riigiametnikele, aga ka poliitikutele ja kõigile neile, kes mingitpidigi avaliku sektoriga kokku puutuvad. Olgu siis hangetel osaleja, projektikirjutaja või lihtsalt teenuseid tarbiva kodanikuna.
Autor on meeletu lõbususega kokku võtnud ametnikuelu triumfid ja läbikukkumised, maalides värvika pildi nii kolmest peategelasest kui ka nende teele jäävatest ajutistest töötajatest, praktikantidest, ülemustest, koostööpartneritest. Lugusid lugedes on alguses meeletult lõbus, hiljem hakkab pigem kurb.
Autor on meeletu lõbususega kokku võtnud ametnikuelu triumfid ja läbikukkumised, maalides värvika pildi nii kolmest peategelasest kui ka nende teele jäävatest ajutistest töötajatest, praktikantidest, ülemustest, koostööpartneritest. Lugusid lugedes on alguses meeletult lõbus, hiljem hakkab pigem kurb.
May 27, 2020
Nagu paljud teisedki öelnud, siis lugedes käisid nutt ja naer vaheldumisi. On väga palju tuttavat ja ilmselt palju, mida vältimatult tulevikus veel kogema saan. Natuke tõmbusid ka põsed õhetama, sest Noor Menetleja tuli nagu tuttav ette - naiivne usk sellesse masinavärki on minulgi visa kaduma. Eks näis, mis eluperioodil need Juhatajale ja Juristile iseloomulikumad jooned välja hakkavad lööma. Üldises plaanis pakub see raamat aga palju äratundmisrõõmu ja eneseirooniat. Kohustuslik kirjandus mitte ainult avalikule sektorile, vaid kõigile, kes Asutustega koostööd teevad.
January 9, 2020
Ei teadnudki kohe, kas nutta või naerda. Äratundmisrõõmu ikka oli.
Raamatu esimene pool oli tugevam, lõpus hakkas kordama. Siiski, ülimalt nauditav lugemine.
Raamatu esimene pool oli tugevam, lõpus hakkas kordama. Siiski, ülimalt nauditav lugemine.
October 21, 2025
See on hea käsiraamat eeskätt noortele (nagu ka noor menetleja raamatust), kes alles karjääri alustavad (ükskõik, kas soov on suunduda erasektorisse või avalikku sektorisse!), et nad juba teaksid, mida oodata ja kuidas käituda, et mitte loogiliselt mõeldes, liialt süvitsi analüüsides ja püüdes enda töös alati parim anda mitte VIGU teha! Oleks minul see raamat olnud 20 aastasena, oleks minu teekond korporatiivmaailmas päris kindlasti kulgenud tunduvalt muretumalt ja teadlikumalt :)
Paljud ütlevad, et raamat on humoorikas, koomiline, naljakas...Mitte minu jaoks. Jah, raamatu alguses, kui lugesin üks ühele justkui enda kogemusi, oli korraks naljakas - lihtsalt lahe lugeda, et keegi on võtnud need idiootsed ja ebaloogilised "tööprotsessid" kirja panna. Mida edasi, seda kurvemaks tegi ja samas rõõmustas otsus, mille tegin mõned aastad tagasi: Lahkuda peale 25 aastat korporatiivmaailmas ning hakata enda tööandjaks.
Kurb on kõik seetõttu, et TÄPSELT nii asjad käivadki! Spetsialistina ei näe, kuidas ja mille põhjal tehakse suurtes organisatsioonides otsuseid ulatuslikeks ümberkorraldusteks (struktuurimuudatused, optimeerimised, uued strateegiad, töötajate koondamised, juhtide vahetused), mis keeravad pea peale toimivaid tiime ja mõjutavad iga üksiku töötaja rolli ja vastutust...Ning enamgi veel. Mida kõrgemale oma ametiredelil liigud, seda lähemalt näed, kuidas asjad TEGELIKULT käivad - nii sain ka mina juhiks saades paljustki aru. Minu otsesed juhid on sõna otseses mõttes täpselt nõnda mulle oma tegevusloogikat selgitanud, nagu ka selles raamatus...Üks juht (minu riigiasutuse karjäärist) nii ütleski, et öö läbi numbrite nihutamist Excelis ja pudel veini - uus hange saigi valmis!
Liiga palju äratundmist.
4 tärnikest seetõttu, et seda bürokraatlikku sõnavara on liiga palju ja see hakkab häirima. Võimalik, et see on isiklikult minu puhul nii, sest olen seda kõike oksendamiseni kuulnud ja samuti vaatab see vastu ka riigi ja asutuste kodulehtedelt, kui üritad infot otsida.
Aitäh autorile, et kirja pani - usun, et see aitab mitte ainult selgust saada ja silmi avada, vaid end ka vastavalt relvastada (teadmistega, kuidas teatud olukordades targalt käituda ja mitte liigselt süümekaid tunda) enne, kui suundud suurde riigiasutusse või korporatsiooni hammasrataste vahele tööle!
Paljud ütlevad, et raamat on humoorikas, koomiline, naljakas...Mitte minu jaoks. Jah, raamatu alguses, kui lugesin üks ühele justkui enda kogemusi, oli korraks naljakas - lihtsalt lahe lugeda, et keegi on võtnud need idiootsed ja ebaloogilised "tööprotsessid" kirja panna. Mida edasi, seda kurvemaks tegi ja samas rõõmustas otsus, mille tegin mõned aastad tagasi: Lahkuda peale 25 aastat korporatiivmaailmas ning hakata enda tööandjaks.
Kurb on kõik seetõttu, et TÄPSELT nii asjad käivadki! Spetsialistina ei näe, kuidas ja mille põhjal tehakse suurtes organisatsioonides otsuseid ulatuslikeks ümberkorraldusteks (struktuurimuudatused, optimeerimised, uued strateegiad, töötajate koondamised, juhtide vahetused), mis keeravad pea peale toimivaid tiime ja mõjutavad iga üksiku töötaja rolli ja vastutust...Ning enamgi veel. Mida kõrgemale oma ametiredelil liigud, seda lähemalt näed, kuidas asjad TEGELIKULT käivad - nii sain ka mina juhiks saades paljustki aru. Minu otsesed juhid on sõna otseses mõttes täpselt nõnda mulle oma tegevusloogikat selgitanud, nagu ka selles raamatus...Üks juht (minu riigiasutuse karjäärist) nii ütleski, et öö läbi numbrite nihutamist Excelis ja pudel veini - uus hange saigi valmis!
Liiga palju äratundmist.
4 tärnikest seetõttu, et seda bürokraatlikku sõnavara on liiga palju ja see hakkab häirima. Võimalik, et see on isiklikult minu puhul nii, sest olen seda kõike oksendamiseni kuulnud ja samuti vaatab see vastu ka riigi ja asutuste kodulehtedelt, kui üritad infot otsida.
Aitäh autorile, et kirja pani - usun, et see aitab mitte ainult selgust saada ja silmi avada, vaid end ka vastavalt relvastada (teadmistega, kuidas teatud olukordades targalt käituda ja mitte liigselt süümekaid tunda) enne, kui suundud suurde riigiasutusse või korporatsiooni hammasrataste vahele tööle!
July 15, 2020
See raamat täiega ületas mu ootusi. Ma olin neid blogijuppe enne lugenud ju küll, ja meeldisid väga, aga nüüd oli neist saanud terviklik raamat ja loole oli siginenud sügavam sisu. Õnneliku lõpuga. Sort of. Või no vähemalt optimistliku lõpuga.
Ma nüüd ei tea, kas oli ka kõvasti toimetatud või aitab mitu korda lugemine asjast paremini sotti saada, aga ma seekord sain sellest heeringa kärpimise loost aru ka. Et MIS täpselt juhtus. Ja muudest bürokraatia keerdkäikudest kah enamasti. Aga lisaks bürokraatiale, mida kirjeldati põhjalikult, aga mitte igavalt rääkis see raamat inimlikkusest ja see on see, mille ma endaga kaasa võtan.
Ma nüüd ei tea, kas oli ka kõvasti toimetatud või aitab mitu korda lugemine asjast paremini sotti saada, aga ma seekord sain sellest heeringa kärpimise loost aru ka. Et MIS täpselt juhtus. Ja muudest bürokraatia keerdkäikudest kah enamasti. Aga lisaks bürokraatiale, mida kirjeldati põhjalikult, aga mitte igavalt rääkis see raamat inimlikkusest ja see on see, mille ma endaga kaasa võtan.
November 21, 2020
Ei ole põhjust väita et raamat ei sisalda tegelikkuse peegeldusi.
January 10, 2021
Avaliku sektorit kirjeldav raamat. Hästi tehtud, aga kuidagi nii ei haaranud.
January 29, 2021
Lõbusat äratundmisrõõmu kõikidele, kel kogemusi avaliku sektori tööde ja tegemistega :)
May 5, 2022
Väärt.
December 17, 2022
Naljakas, kui see poleks tõsi. Mis teeb kogu selle loo tegelikult kurvaks. Kõigi Noorte Menetlejate terviseks, et ühel päeval võidaks terve mõistus🥂🧠
January 9, 2023
Puhas kuld! :D
April 25, 2025
Äratundmisi kõigile, kes on töötanud suuremates ettevõtetes/kontorites ja näinud nende köögipoolt.
April 26, 2025
Tahaks teha kohustuslikuks lugemiseks kõigile, kes avalikus sektoris töötavad. Väga hästi kirjutatud, paraku jagub kurbnaljakat äratundmisrõõmu päris palju.
May 29, 2025
Endise riigiametnikuna ja tänase toetuste taotlejana ei jää muud üle kui aplodeerida, aplodeerida ja aplodeerida.
December 4, 2021
Magusvalus lugemine :-)
December 4, 2021
See on naljakas, sest see on tõsi.
Kohustuslik lugemine kõigile avaliku sektori kontoritöötajatele.
Kohustuslik lugemine kõigile avaliku sektori kontoritöötajatele.
Displaying 1 - 27 of 27 reviews