What do you think?
Rate this book
Ka naabrid nutavad
Maire astus oma väravast välja ja hakkas mööda Pojengilehe tänavat Lehtla keskpunkti poole kõndima. Ta teadis, et kui ta vaatab Juhani akendest sisse sel hetkel, mil ta on kuti majast juba peaaegu möödumas, näeb ta teda viskiklaasiga köögilaua taga istumas, oma peene sülearvuti taga, üks käsi toetamas laupa, sõrmed juustesse põimunud. Seal ta oligi, aga täna nokkis ta ennastunustavalt nina.
„Sellel mehel on tõesti hekki vaja,“ turtsatas Maire.
Katsi ja Petsi köök, kus parasjagu oli Vicky enda teadmata põhjustanud ühepajatoidu teemalise skandaali, paistis maja sisemusest kätte läbi pikliku elutoa.
„Tunneli lõpus on köök,“ tuli Mairele pähe imelik assotsiatsioon. Talle tundus ka kummaline, et pererahvas, kes käib tihti jooksmas ja peaks oma maja nägema sama nurga alt kui jalutajad, pole kursis, mis paistab ja mis mitte. Kats vehkis parasjagu vihaselt pannilabidaga, viskas selle siis maha ja tuiskas minema.
Lehtlas on põhjalik naabrivalve, kuid mitte niivõrd turvakaalutlustel. Palju huvitavam on lugeda naabrite raha, piiluda akendesse ja levitada kuulujutte. Sotsmeedia annab selleks rohkem võimalusi kui kunagi varem. Draamad valguvad aga ka pärisellu, kuni olukord lõpuks täiesti käest ära läheb.
„Sellel mehel on tõesti hekki vaja,“ turtsatas Maire.
Katsi ja Petsi köök, kus parasjagu oli Vicky enda teadmata põhjustanud ühepajatoidu teemalise skandaali, paistis maja sisemusest kätte läbi pikliku elutoa.
„Tunneli lõpus on köök,“ tuli Mairele pähe imelik assotsiatsioon. Talle tundus ka kummaline, et pererahvas, kes käib tihti jooksmas ja peaks oma maja nägema sama nurga alt kui jalutajad, pole kursis, mis paistab ja mis mitte. Kats vehkis parasjagu vihaselt pannilabidaga, viskas selle siis maha ja tuiskas minema.
Lehtlas on põhjalik naabrivalve, kuid mitte niivõrd turvakaalutlustel. Palju huvitavam on lugeda naabrite raha, piiluda akendesse ja levitada kuulujutte. Sotsmeedia annab selleks rohkem võimalusi kui kunagi varem. Draamad valguvad aga ka pärisellu, kuni olukord lõpuks täiesti käest ära läheb.
- GenresContemporaryFiction
272 pages, Hardcover
First published November 1, 2019
11 people are currently reading
326 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 30 of 76 reviews
January 21, 2020
Unustage "Tõde ja õigus". See raamat kirjeldab täpselt, millised on eestlased.
November 27, 2019
See on suurepärane kaaslane kohvikus, rongis, õhtuhämaruses, kui tahad midagi lihtsat lugeda. Heas mõttes lihtsat. Mõnusalt ladus kirjastiil, kergelt irooniiline vaade ühe eramajade rajooni eludele ja lõpuks tunne, et me kõik teame mingil määral selliseid inimesi, kes raamatus toimetavad. Hea lõige tänapäeva inimese pseudoprobleemidega täidetud eludesse. Lisaks tekkis hea vinnutatud singi isu (kes loeb, saab aru)
December 14, 2019
Wow, ma olen ikka väga normaalne.
August 29, 2020
Panen 5 tärni, aga ühe annan krediidina, sest neid võilillekasvatajatest sümpaatseid tegelasi, kellele kaasa elada, tahaks rohkem!
Meeldib raamat neile, kes tahavad kiiresti lugeda ladusat ja hoogsat teksti, lugedes tihti naerda (ja korraks võib-olla siis ka vakatada, et oot, ega ma nüüd enda üle naernud?) ja kogu aeg pead murda, kust ma neid tüüpe tunnen. Sest ilmselt sa neid tunned küll.
Ei meeldi neile, kellele ei istu iroonia ja sarkasm, kellele aedlinn seostub nunnude naistekatega või kes arvavad, et nn diip kirjandus peab olema hästi keerulise ülesehitusega.
Jaa, siin on hästi selged tegelaskujud, keda võib nimetada stereotüüpideks, aga ma kaitseks siin autorit, sest kui oleks kõik viidud hallidesse toonidesse ja hallidele aladele ("elu on palju keerulisem" jne), oleks kaduma läinud see särtsuv huumor ja ka teravus. Mulle tundub see töövahend sellises raamatus täitsa õigesti valitud.
Meeldib raamat neile, kes tahavad kiiresti lugeda ladusat ja hoogsat teksti, lugedes tihti naerda (ja korraks võib-olla siis ka vakatada, et oot, ega ma nüüd enda üle naernud?) ja kogu aeg pead murda, kust ma neid tüüpe tunnen. Sest ilmselt sa neid tunned küll.
Ei meeldi neile, kellele ei istu iroonia ja sarkasm, kellele aedlinn seostub nunnude naistekatega või kes arvavad, et nn diip kirjandus peab olema hästi keerulise ülesehitusega.
Jaa, siin on hästi selged tegelaskujud, keda võib nimetada stereotüüpideks, aga ma kaitseks siin autorit, sest kui oleks kõik viidud hallidesse toonidesse ja hallidele aladele ("elu on palju keerulisem" jne), oleks kaduma läinud see särtsuv huumor ja ka teravus. Mulle tundub see töövahend sellises raamatus täitsa õigesti valitud.
November 17, 2020
Viimasel ajal olen ma mõelnud üsna palju sellest, millised inimesed me tegelikult oleme. Viha täis, õelad, alati otsimas vigu teise inimese juures, vägivaldsed ja eelarvamuslikud, isegi enesehävituslikud. Jääb mulje, nagu meil polegi enam mingisugust soovi üksteisega läbi saada, vaid igal hetkel me soovime üksteisele halba, saame vihaseks kui kellelgi läheb elus paremini kui meil, ei huvitu teise inimese arvamusest jne. Lugesin selle raamatu üsna kiiresti läbi, sest ma tundsin, et see kõnetab mind, ja ma usun, et ka palju teisi inimesi.
Algselt oli see raamat väga humoorikas. Enamik tegelasi olid kõndivad stereotüübid, kes pidevalt tülitsesid, sõimasid üksteist, keeldusid isegi kaalutlemast seda, et kellelgi teisel võib õigus olla ja kiitsid ennast. Oi, kuidas veel! Aknad, läbi mille kõik maailma nägid, aitasid neil tahes-tahtmata piiluda, kuidas teistel inimestel elu läheb. Vaadates läbi akna oligi võimalik näha fassaadist kaugemale: perevägivald, pidevad tülid, veidrad hobid, viha, õelus, ja kõik muu. Luitsalu oskab väga hästi luua tegelasi, kes peegeldavad endas ühiskonna kõige tumedamaid omadusi, andes samal ajal palju mõtteainet. Pidevalt ajas muigama dialoog, samuti ka igasugused veidrad kiiksud, mis tegelastel oli, samas... Umbes poole peal muutus üldine meeleolu, raamat muutus üsnagi süngeks. Perevägivald, küberkiusamine, üks üsnagi võigas hetk naabri aias, ning peretülid muutusid ootamatult väga kõnekaks. Enam ei ajanud muigama, vaid pani mõtlema. Paraku on siin tegemist teemaga, mis ei saa piisavalt tähelepanu. Samuti oli väga kõnekas see repliik: miks naine lihtsalt ära ei lähe, kui abielu allamäge läheb? Ja-jah, nii lihtne see ongi... Või siis otsus ära kannatada kõik, tunda isegi uhkust, teha samas midagi.
Väga kõnekas raamat oli. Soovitan. Ootan ka järgmist!
Algselt oli see raamat väga humoorikas. Enamik tegelasi olid kõndivad stereotüübid, kes pidevalt tülitsesid, sõimasid üksteist, keeldusid isegi kaalutlemast seda, et kellelgi teisel võib õigus olla ja kiitsid ennast. Oi, kuidas veel! Aknad, läbi mille kõik maailma nägid, aitasid neil tahes-tahtmata piiluda, kuidas teistel inimestel elu läheb. Vaadates läbi akna oligi võimalik näha fassaadist kaugemale: perevägivald, pidevad tülid, veidrad hobid, viha, õelus, ja kõik muu. Luitsalu oskab väga hästi luua tegelasi, kes peegeldavad endas ühiskonna kõige tumedamaid omadusi, andes samal ajal palju mõtteainet. Pidevalt ajas muigama dialoog, samuti ka igasugused veidrad kiiksud, mis tegelastel oli, samas... Umbes poole peal muutus üldine meeleolu, raamat muutus üsnagi süngeks. Perevägivald, küberkiusamine, üks üsnagi võigas hetk naabri aias, ning peretülid muutusid ootamatult väga kõnekaks. Enam ei ajanud muigama, vaid pani mõtlema. Paraku on siin tegemist teemaga, mis ei saa piisavalt tähelepanu. Samuti oli väga kõnekas see repliik: miks naine lihtsalt ära ei lähe, kui abielu allamäge läheb? Ja-jah, nii lihtne see ongi... Või siis otsus ära kannatada kõik, tunda isegi uhkust, teha samas midagi.
Väga kõnekas raamat oli. Soovitan. Ootan ka järgmist!
December 26, 2019
Irooniline ‘naabrist parem’ argielu rikaste ja ilusate rajoonis. Kohati naljakas ja äratundmisrõõmu pakkuv lihtne lugemine väsinud õhtuteks. Liiga kiiresti sai läbi! Hea meelega loeks juba järge.
Read
January 15, 2020Eesti Jilly Cooper (miinus seksikirjeldused, taevale tänu). Autoril terav meel, terav keel, tegelased on stereotüübid, aga loos töötavad. Keeletoimetaja suhe komadega vajab teraapiat.
September 29, 2020
http://www.hyperebaaktiivne.ee/2020/0...
Elisa Raamatuga koostöös panin Instagramis sügiseks kokku 7 lugemissoovitust. Osad neist teostest on mul loetud, teisi tahtsin isegi lugeda. Mulle meeldib äpi iselugeja funktsioon ning pikemal autosõidul kuulasingi selle abil ära ühe raamatu, mis mul juba pikalt huviorbiidis on tiirlenud - Susan Luitsalu "Ka naabrid nutavad". Autori "Minu Dubai" oli lihtsalt niivõrd hea, et tahtsin ka teisi tema kirjutisi lugeda.
2019, Lehtla elurajoon, Tallinn. Pojengilehe tänaval elab kirju seltskond. Nurgapealses moodsas majas on uusasukas pensionär Maire, kes alles kohaneb tänava eluga. Vastasmaja kuulub ihaldusväärsele poissmehele Juhanile, keda tihti viskiklaasiga arvuti tagant võib leida. Diagonaalis järgmisena elavad Kats ja Pets ja nende 16-aastased kaksikud. Nad kadestavad väga üle tee asuvat suurt krunti Pille ja Toomase uhke elamuga. Kaugemal on veel pop-staar Vicky maja.
Naabrid ja nende vahelised suhted on väga huvitav teema. Mul endal ei ole oma kogemustest ühtki eriti põnevat lugu rääkida.. Üks naaber mul küll oli, kelle aed oleks Toomase väga närvi ajanud, sest see oli paksult põlvekõrguseid võililli täis. Kui need õitsesid, oli täitsa ilus vaadata. Üldse on võililled ühed mu lemmikud. Nii et mu vaated ühtivad Mairega.
Lugemine kulgeb kiirelt ja kergelt, sest tegevus jookseb ja pikemalt kuskile vaagima-arutlema ei jää. Ma ei saanud alguses üldse arugi, kuhu raamat tüürib. On naabrid. Nad kõik on väga erinevad inimesed, aga samas nii sarnased. Tegelased on loo võluks - ühest küljest nurgelised ja stereotüüpsed, aga teisalt täpselt elust enesest. Mulle meeldis, kuidas nende tausta jupphaaval avati. Saad täpselt aru, kes ja kus ja miks. Aga loos joonistuvad välja niidid, mis aina rohkem hakkavad põimuma ja lõpuks puntrasse lähevad. Ja oi, milline sasipusa see on!
Raamatust leidsin palju tuttavat, aga ka palju võõrast. Oli kohti, kus noogutasin mõttes kaasa, tundsin tegelastes ära oma sõbrad-tuttavad, tabasin end mõttelt, et olen ka ise samamoodi käitunud. Naerda saab või vähemalt muiatagi, kui sa ei ole just Kats. "Ka naabrid nutavad" ei viska ainult kildu, vaid tõstab esile ka probleeme. Lahendusi küll väga ei pakuta, lihtsalt tõdetakse, et nii on. Selle pigem meelelahutusliku tooni peale muutus lõpp ootamatult õõvastavaks. Soovin, et oleksin need paarkümmend lehte, mis mul koju jõudes lugemata olid, jätnud järgmiseks hommikuks. Õnneks mu unenägudesse see ei jõudnud. Täitsa lõpp oli aga lihtsaim võimalikest lahendustest.
Eks see naabrite üle trumpamine on ikka sügavalt eestlastesse juurdunud ja väljendub igasugustes asjades. Üks eputab autoga, teine uhke hekiga, kolmas Instagrami laikidega, neljas eriliste lastenimedega. Ei ole vist raske arvata, millisesse kategooriasse mina liigitun. Lehtla rajoonis elavad aga pigem jõukamad inimesed. Ei oska ma kaasa rääkida 90tel rikastunud ärimeeste või elumuutva Bali reisi teemadel. Perefoorumis pingete maandamine on ka täitsa võõras.
"Ka naabrid nutavad" pakub sisevaadet ühe prestiižse Tallinna elurajooni elanike ellu, kus naabrite läbilõige ulatub võilillelembsest pensionärist kunagise popstaarini. Iga eestlase jaoks leidub teoses kindlasti äratundmist, muigvele ajavaid, aga ka tõsiselt mõtlema panevaid teemasid. Lugemine kulgeb kergelt, mõne mõnusa puändiga, aga enne lõppu läks äkitselt suisa õõvastavaks. Soovitan, kui otsid midagi eesti elust enesest!
Elisa Raamatuga koostöös panin Instagramis sügiseks kokku 7 lugemissoovitust. Osad neist teostest on mul loetud, teisi tahtsin isegi lugeda. Mulle meeldib äpi iselugeja funktsioon ning pikemal autosõidul kuulasingi selle abil ära ühe raamatu, mis mul juba pikalt huviorbiidis on tiirlenud - Susan Luitsalu "Ka naabrid nutavad". Autori "Minu Dubai" oli lihtsalt niivõrd hea, et tahtsin ka teisi tema kirjutisi lugeda.
2019, Lehtla elurajoon, Tallinn. Pojengilehe tänaval elab kirju seltskond. Nurgapealses moodsas majas on uusasukas pensionär Maire, kes alles kohaneb tänava eluga. Vastasmaja kuulub ihaldusväärsele poissmehele Juhanile, keda tihti viskiklaasiga arvuti tagant võib leida. Diagonaalis järgmisena elavad Kats ja Pets ja nende 16-aastased kaksikud. Nad kadestavad väga üle tee asuvat suurt krunti Pille ja Toomase uhke elamuga. Kaugemal on veel pop-staar Vicky maja.
Naabrid ja nende vahelised suhted on väga huvitav teema. Mul endal ei ole oma kogemustest ühtki eriti põnevat lugu rääkida.. Üks naaber mul küll oli, kelle aed oleks Toomase väga närvi ajanud, sest see oli paksult põlvekõrguseid võililli täis. Kui need õitsesid, oli täitsa ilus vaadata. Üldse on võililled ühed mu lemmikud. Nii et mu vaated ühtivad Mairega.
Lugemine kulgeb kiirelt ja kergelt, sest tegevus jookseb ja pikemalt kuskile vaagima-arutlema ei jää. Ma ei saanud alguses üldse arugi, kuhu raamat tüürib. On naabrid. Nad kõik on väga erinevad inimesed, aga samas nii sarnased. Tegelased on loo võluks - ühest küljest nurgelised ja stereotüüpsed, aga teisalt täpselt elust enesest. Mulle meeldis, kuidas nende tausta jupphaaval avati. Saad täpselt aru, kes ja kus ja miks. Aga loos joonistuvad välja niidid, mis aina rohkem hakkavad põimuma ja lõpuks puntrasse lähevad. Ja oi, milline sasipusa see on!
Raamatust leidsin palju tuttavat, aga ka palju võõrast. Oli kohti, kus noogutasin mõttes kaasa, tundsin tegelastes ära oma sõbrad-tuttavad, tabasin end mõttelt, et olen ka ise samamoodi käitunud. Naerda saab või vähemalt muiatagi, kui sa ei ole just Kats. "Ka naabrid nutavad" ei viska ainult kildu, vaid tõstab esile ka probleeme. Lahendusi küll väga ei pakuta, lihtsalt tõdetakse, et nii on. Selle pigem meelelahutusliku tooni peale muutus lõpp ootamatult õõvastavaks. Soovin, et oleksin need paarkümmend lehte, mis mul koju jõudes lugemata olid, jätnud järgmiseks hommikuks. Õnneks mu unenägudesse see ei jõudnud. Täitsa lõpp oli aga lihtsaim võimalikest lahendustest.
Eks see naabrite üle trumpamine on ikka sügavalt eestlastesse juurdunud ja väljendub igasugustes asjades. Üks eputab autoga, teine uhke hekiga, kolmas Instagrami laikidega, neljas eriliste lastenimedega. Ei ole vist raske arvata, millisesse kategooriasse mina liigitun. Lehtla rajoonis elavad aga pigem jõukamad inimesed. Ei oska ma kaasa rääkida 90tel rikastunud ärimeeste või elumuutva Bali reisi teemadel. Perefoorumis pingete maandamine on ka täitsa võõras.
"Ka naabrid nutavad" pakub sisevaadet ühe prestiižse Tallinna elurajooni elanike ellu, kus naabrite läbilõige ulatub võilillelembsest pensionärist kunagise popstaarini. Iga eestlase jaoks leidub teoses kindlasti äratundmist, muigvele ajavaid, aga ka tõsiselt mõtlema panevaid teemasid. Lugemine kulgeb kergelt, mõne mõnusa puändiga, aga enne lõppu läks äkitselt suisa õõvastavaks. Soovitan, kui otsid midagi eesti elust enesest!
December 15, 2020
Pealtnäha oli tegemist lihtsalt ühe naabruskonna inimeste argielu kirjeldamisega, aga tervikuna mõjus teos siiski sügava ja geniaalsena. Kohati oli ikka väga häiriv lugeda ja tekkis tugev tahtmine tegelaste peale karjuda, et mis neil ometi viga on. Aga tuleb tõdeda, et autor on väga hästi tabanud eestlaste olemust. Teos on hea näide sellest, kuidas inimeste kadedus, liigne uhkus ja materiaalsete hüvede tagaajamine neid iga päevaga järjest enam hävitab. Kindlasti soovitan lugeda, teos käsitleb olulisi teemasid ja igal eestlasel on sellest kindlasti midagi oma kaasmaalaste kohta õppida. Mõte, mis raamatust kaasa võtta on tegelikult väga lihtne: "Ela ise ja lase teistel elada". Aga soovitan ka panna vaimu valmis selleks, et lugemiselamus võib kohati väga frustreeriv ja ebamugav olla.
February 23, 2020
Algas nagu tavaline humoorikas lugu naabritest. Siis muutus ootamatult tõsiseks ja lõppes ülepeakaela liiga lihtsalt? Kas tõesti nii kergelt said rasked ja tõsised teemad lahenduse? Viimast lehekülje lugedes see tunne siiski muutus ja kogu teos, mis algselt mõjus kui kerge meelelahutus, jättis siiski mõtlema elu tobeduste, vedamiste ja näiliselt õnnelike lõppude üle. Mul on ikka nii normaalne elu!
December 17, 2019
Mulle väga meeldis, Susan oskab hästi tabavalt kirjeldada seda keskklassi, kes rohkem püüdleb ja näitleb, kui elab. Huvitav, kui suur osa minu sõpruskonnast sellised on, ei hakka väitma, et pole (pooled vähemalt instahullud :D). Ma ise vist kõige rohkem meenutasin endale pensionär Mairet :)
Igatahes Susan, ootan juba sinu järgmist kirjateost!
Igatahes Susan, ootan juba sinu järgmist kirjateost!
February 26, 2020
Väga hea lugemine. Humoorikas ja ladusalt kirjutatud.
August 27, 2022
Ma absoluutselt ei näinud neid lõpusündmuseid tulemas ja olin pehmelt öeldes šokeeritud. Ei tea, kas salatit süües meenuvad siinsed viimased leheküljed?
Lugu keskendub ühele väiksele naabruskonnale ning kasutab seda eraldatud keskkonda, et tuua välja tänapäeva eestlastele omaseid käitumisi. Kuigi ilmselgelt on tegemist üle paisutatud stereotüüpidega, on nende taga häirivalt palju tõde. Oskaksin iga tegelaskuju jaoks näiteks tuua inimesi, kellega on olnud (eba)õnn kohtuda. Tegemist on satiiriga ning ta nõretab irooniast ja sarkasmist, mis läheb mulle alati peale. Lisaks voolas lugu väga kiirelt ja ladusalt, no ei saanud raamatut käest ära panna.
Wow hahahah, ei oskagi muud öelda. Eestlased on... jap.
Lugu keskendub ühele väiksele naabruskonnale ning kasutab seda eraldatud keskkonda, et tuua välja tänapäeva eestlastele omaseid käitumisi. Kuigi ilmselgelt on tegemist üle paisutatud stereotüüpidega, on nende taga häirivalt palju tõde. Oskaksin iga tegelaskuju jaoks näiteks tuua inimesi, kellega on olnud (eba)õnn kohtuda. Tegemist on satiiriga ning ta nõretab irooniast ja sarkasmist, mis läheb mulle alati peale. Lisaks voolas lugu väga kiirelt ja ladusalt, no ei saanud raamatut käest ära panna.
Wow hahahah, ei oskagi muud öelda. Eestlased on... jap.
December 25, 2020
Eestlase toit on läbi aegade teadagi olnud teine eestlane. Alati tahame olla naabrist paremad. Arvame üpris julgelt, mis teiste inimeste sisemaailmas toimub. Peaasi on see, et minu arvamus ja maailmapilt on see õige ning kõik teised peaksid selle järgi toimetama.
Raamatu süžee oli kiiretempoline, tegelased kontrastsed ning stseenidel leidsin seoseid reaalse eluga. "Laps autos" kleepsud on tõepoolest tülgastavad.
Kokkuvõttes väga hea raamat, mitmel korral toob naeruturtsakad peale.
Raamatu süžee oli kiiretempoline, tegelased kontrastsed ning stseenidel leidsin seoseid reaalse eluga. "Laps autos" kleepsud on tõepoolest tülgastavad.
Kokkuvõttes väga hea raamat, mitmel korral toob naeruturtsakad peale.
January 3, 2020
Hea kerge lugemine, kohati päris humoorikas, aga mingit erilist sügavust ei ole sellest raamatust mõtet otsida. Ajaviitmiseks sobib küll.
January 6, 2020
Hästi lihtne lugemine ajaviiteks, aga päris vahva kah.
May 3, 2020
Appi, ma olen normaalne... ja igav inimene!
Keegi võiks selle raamatu filmiks teha!
Namaste!
Keegi võiks selle raamatu filmiks teha!
Namaste!
January 1, 2024
Humoorikas ja mõnus lihtne lugemine!
June 1, 2021
Väga meeleolukas satiir inimese väiklusest. Ei oodanud midagi ja seega osutus mõnusaks üllatuseks. Lisaks sõnaosavusele oli hea ka näha, et lugu oli terviklik. Väga meeldis ka kelmikas lõpp, naljakas ja kurb ühtaegu. Minu lemmik oli muidugi Maire, ainuke tervemõistuslik ja huumorimelega inimene romaanis. Ootan huviga autori järgmist teost!
September 7, 2023
Parim valik kirjanduse tunni viimaseks raamatuks! "Ka naabrid nutavad" oli väga lõbus seiklus. Selles oli parajalt realistlikku tõsielu, kuid ka ohtralt huumorit. Mulle läks selline kirjutamisstiil väga peale.
Üleüldiselt oli tegemist päris hea raamatuga, sest nalja sai, aga tegeleti ka tõsisemate eluvaldkondadega. Olgem aus, ma ei olnud kunagi valmis nendeks ütlemisteks, sest need panid mind alati naerma ja lehekülge uuesti lugema. Muidugi polnud ainult naeru, vaid ka mõningatel hetkedel tõsist järelemõtlemist ja inimeste varjukülgede üle juurdlemist.
Natukene kurvaks tegi teose kiire lõpp, kus kõik justkui üleöö paika loksus ja natuke ka pooleli jäi. Kuna neid nn. peategelasi oli mitu, sest lugu jutustati mitme isiku vaatepunktist, siis kindlasti oli keeruline ka kõigile omavääriline lõpp anda, kuid ma oleksin tahtnud midagi kõigi kohta siiski kuulda.
Kindlasti ei saa mainimata jätta seda tunnet, et need tegelased on inimesed, keda me kõik teame, kasvõi meie oma tuttavad ja naabrid. Eesti elu, mis siin ikka!
Ma otseselt tegelaste ega sisu kallale ei tahaks väga minna, et lugejale jääks täielik võimalus ise oma arvamus kujundada, kuid üks asi, mida ma märkasin, oli see, et tegelased tihtipeale kandsid kujutletavat maski, mis aitas eristada seda teistele näidatavat persoonat ja tõelist mina. Kuna enda elu ei soovitud lahata, siis tuli pilgud pöörata oma naabrite eludesse ja neis lausa korralikult sonkida, sest Lehtlas on kõik ju kõigi asi.
"Näed, ja eks ta ole - teil seal Lehtlas pole kah lihtne, isegi naabrid, ptui, rikkad nutavad!"
Üleüldiselt oli tegemist päris hea raamatuga, sest nalja sai, aga tegeleti ka tõsisemate eluvaldkondadega. Olgem aus, ma ei olnud kunagi valmis nendeks ütlemisteks, sest need panid mind alati naerma ja lehekülge uuesti lugema. Muidugi polnud ainult naeru, vaid ka mõningatel hetkedel tõsist järelemõtlemist ja inimeste varjukülgede üle juurdlemist.
Natukene kurvaks tegi teose kiire lõpp, kus kõik justkui üleöö paika loksus ja natuke ka pooleli jäi. Kuna neid nn. peategelasi oli mitu, sest lugu jutustati mitme isiku vaatepunktist, siis kindlasti oli keeruline ka kõigile omavääriline lõpp anda, kuid ma oleksin tahtnud midagi kõigi kohta siiski kuulda.
Kindlasti ei saa mainimata jätta seda tunnet, et need tegelased on inimesed, keda me kõik teame, kasvõi meie oma tuttavad ja naabrid. Eesti elu, mis siin ikka!
Ma otseselt tegelaste ega sisu kallale ei tahaks väga minna, et lugejale jääks täielik võimalus ise oma arvamus kujundada, kuid üks asi, mida ma märkasin, oli see, et tegelased tihtipeale kandsid kujutletavat maski, mis aitas eristada seda teistele näidatavat persoonat ja tõelist mina. Kuna enda elu ei soovitud lahata, siis tuli pilgud pöörata oma naabrite eludesse ja neis lausa korralikult sonkida, sest Lehtlas on kõik ju kõigi asi.
"Näed, ja eks ta ole - teil seal Lehtlas pole kah lihtne, isegi naabrid, ptui, rikkad nutavad!"
December 5, 2019
Kiire, kerge, lõbusvalus vahepala. See seltskond meie ühiskonnast on tänamatult vähe kajastust leidnud, ometi on see kõige värvikam ja parem aines kirjutajale. Eriti kerges huumorikastmes kirjutajale. Nii et kui mõnikord läheb hea teema selle nahka, et autor ei ole leidnud õiget "häält", siis seekord klappisid need hästi kokku.
Kui millegi üle viriseda, siis tehniline teostus mind häiris ja ma ei ole isegi kindel, kas asi on autoris ja algses materjalis või toimetamises... Midagi lauseehituses ja komakasutuses oli võõrast, ebaloomulikku. Lugedes seda sisse ka vaegnägijatele, siis peab ütlema, et see ei ole lugemise mõttes orgaaniline tekst, mistõttu on seda äärmiselt keeruline valjusti lugeda. Ega enne vist ei mõistagi lausedünaamikat ja kirjavahemärkide olulisust, kui teksti valjusti ei loe.
Kui millegi üle viriseda, siis tehniline teostus mind häiris ja ma ei ole isegi kindel, kas asi on autoris ja algses materjalis või toimetamises... Midagi lauseehituses ja komakasutuses oli võõrast, ebaloomulikku. Lugedes seda sisse ka vaegnägijatele, siis peab ütlema, et see ei ole lugemise mõttes orgaaniline tekst, mistõttu on seda äärmiselt keeruline valjusti lugeda. Ega enne vist ei mõistagi lausedünaamikat ja kirjavahemärkide olulisust, kui teksti valjusti ei loe.
March 9, 2020
Armas lihtne jutukas, mida näiteks juuksuris lugeda.
Kahju tegelikult, et autor oma potentsiaali ei rakenda
Kahju tegelikult, et autor oma potentsiaali ei rakenda
June 2, 2021
Päris mõnusa huumoriga kombineeritud lugu äärelinna tänava naabrite eludest. Esialgu tundus, et see raamat on mitte millestki, aga tegelikult põimusid nende stereotüüpsete tegelaste lood väga lahedalt kokku. Väga mitmel korral sai naeru kihistatud ja lugemine sujus väga kiiresti!
Võililleseemned ja vinnutatud Itaalia sink olid teemas! 😉
Võililleseemned ja vinnutatud Itaalia sink olid teemas! 😉
October 31, 2023
Vaimukas ja puändikas lugu uuselamurajooni elanikest. Alguses oli tõesti äge lugeda, sest Luitsalu keel on terav ja meel ärgas. Pikapeale hakkasid kujundid ja vaimukused korduma - kui mitte sõna-sõnalt siis olemuselt. Eredamateks tegelasteks jäid kaine mõistusega pensionär Maire, kes tõusis vaat et lausa protagonisti staatusesse, ja esoteerikuks hakanud keskealine Juhan, kellel ei puudunud inimlik mõõde. Kats ja Pets jäid veidi Imbi-Ärnilikeks tegelasteks ja koduvägivallatsejat Toomast oli vaja peamiselt selleks, et puänt töötaks:) Noorele lugejale, kellel on hea sotsiaalne närv ja kes tahavad oma isiklikke tähelepanekuid / tähelepanekuvõimet arendada. Miks mitte keskkoolis kohustuslikuks: läbilõige ajastust ja sotsiaalsest klassist.
October 14, 2020
Hoogne ja humoorikas. Lihtne lugemine. Mulle täitsa meeldis.
March 5, 2021
Kes meist ei oleks vahel piilunud jalutades teiste inimeste akendest sisse, mõelnud, kes seal elavad, millega nad tegelevad, millist elu elavad?
See raamat annab suurepärase võimaluse piiluda kardinatagustesse, rahuldades eestlaslikku nälga ja uudishimu teise eestlase suhtes. Teisalt käsitleb väga tõsiseid teemasid nagu alkoholim ja lähisuhtevägivald.
Kuigi raamat algas kirjeldusest pudelikorjajatest ning esimestest lehekülgedest pidi end pisut sundima edasi, siis lõpuks oli raske seda käest panna. Tean, et tegu oli hea raamatuga, sest pisike pettumus valdas mind kui raamat ootamatult ruttu läbi sai.
Suurepärane lugemine pärast väsitavat tööpäeva, ühendades meelelahutuse ja probleemikäsitluse.
Sellele võiks järg tulla.
See raamat annab suurepärase võimaluse piiluda kardinatagustesse, rahuldades eestlaslikku nälga ja uudishimu teise eestlase suhtes. Teisalt käsitleb väga tõsiseid teemasid nagu alkoholim ja lähisuhtevägivald.
Kuigi raamat algas kirjeldusest pudelikorjajatest ning esimestest lehekülgedest pidi end pisut sundima edasi, siis lõpuks oli raske seda käest panna. Tean, et tegu oli hea raamatuga, sest pisike pettumus valdas mind kui raamat ootamatult ruttu läbi sai.
Suurepärane lugemine pärast väsitavat tööpäeva, ühendades meelelahutuse ja probleemikäsitluse.
Sellele võiks järg tulla.
May 6, 2021
Mõnus, kerge, õnne13-lik raamat. Täis eneseirooniat ja puhast eestlaslikkust. Kindlasti mitte kirjanduslik meistriteos, kuid ajaviiteraamatuks sobib ülimalt hästi.
December 11, 2021
Kerge lugemine, mis on vürtsitatud muheda sarkasmi, saatuseiroonia ja musta huumoriga!
January 30, 2025
Huvitav, kuidas esmamulje võib eksitada. Tähelepanelik ja aina rohkem kaasahaarav lugemine.
Isiklikult jäid kriipima ravimite kirjelduse ja kasutamisega seotud lõigud.
Isiklikult jäid kriipima ravimite kirjelduse ja kasutamisega seotud lõigud.
July 22, 2022
Susan on mu lemmik ("naisteajakirjade") kolumnist ja ma täitsa kahtlesin, et kuidas see ilukirjanduses välja näeb. Algus võttiski kergelt võbelema, liig palju kiillauseid minu jaoks. Aga siis tõmmati ikka saag korralikult käima ja käis väga hästi lõpuni välja. Üsna sõna otseses mõttes. Inimvaatlused tulevad tal hästi välja ja seisan temaga umbes samal pool rindejoont kah, kuigi päris kajakoda ei ole.
Displaying 1 - 30 of 76 reviews