Unistuste seiklus Ladina-Ameerikas

by Kertu Jukkum

2018. aasta sügisel teen otsuse: enam ma ei looda, et tänasest saab mu elu parim päev, vaid haaran ohjad enda kätte. Jätan kõik, et minna unistuste reisile Ladina-Ameerikat avastama.
Pakin väikese seljakoti ja lendan ookeani taha, kus mind ootab neli kuud ja üheksa riiki täis pööraseid seiklusi, ootamatuid kohtumisi ning magusaid õppetunde. Pole ime, et glamuurse elu järele kodumaal ei teki mingit igatsust! Reisi sisse mahub ränkraske teekond läänepoolkera kõrgeima mäe Aconcagua tippu, kohtumine sügaval Amazonase džunglis elava hõimuga ja isegi lummava Antarktika külastamine.
Ladina-Ameerikas kogetu teeb mu tänulikuks kõige eest, mis mul on, ning õpetab elu veelgi kirglikumalt usaldama ja armastama.

Genres: Travel

204 pages, Paperback

Published January 1, 2019

Reviews

[Brita · Rating 3 out of 5]

Raadiohääl Kertu Jukkum läheb neljaks kuuks reisile Lõuna- või teisisõnu Ladina-Ameerikasse. Kuigi teel tuleb ette rohkelt füüsilisi barjääre ning hingelisi takistusi, on naine siiski julge ning hoiab positiivset meelt. Raamatus seikleb Kertu Uruguays, Paraguays, Boliivias, Peruus, vallutab Aconcagua mäe tipu, väisab veel Tšiilit, Ecuadori, Amazoni džunglit, Colombiat, Patagooniat ning paitab pingviinikesi Antarktikas.

Seiklus oli põnev ja mind aina üllatas naise tugev meelelaad, vastupidavus, spontaansus ning võime käigult plaanid ümber teha. Ideaalsest reisiloost jäi veidi puudu sügavus, sest piinarikkad bussisõidud ei tundunud lugejale niivõrd hullumeelsed. Samuti häirisid mind väga kummalised kirjavead, mis mitmel juhul lugemise ladusust häirisid ning alati ei saanudki aru, mida autor öelda tahtis.
Reisilugude žanris jääb see lugu minu jaoks pigem hea kuni hea pluss kategooriasse.

[Mariann · Rating 3 out of 5]

http://www.hyperebaaktiivne.ee/2023/0...

Kertu Jukkum "Unistuste seiklus Ladina-Ameerikas" on reisiraamat, milles nelja kuuga tuhisetakse läbi poole Lõuna-Ameerika ja põigatakse veel Antarktikasse ka. Kuulasin vist kunagi üht podcasti, kus Kertu reisimisest rääkis ja see oli nii sümpaatne, et tema raamat sattus mu huviorbiiti.

2018-2019, Uruguayst Antarktikasse. Kertu tohutu reisikirg ajendab tal võtma palgata puhkuse, et neli kuud seljakotiga Lõuna-Ameerikas ringi reisida. Iga päev on arvel. Linnast linna ja riigist riiki kiirustades ei jõua vaatamisväärsusi kokku lugedagi. Uruguays vaadeldakse ornitoloogide paradiisis linde ja hipikülas merilõvisid. Paraguays väärivad mainimist varemed, mis on maailma kõige harvemini külastatav UNESCO maailmapärand. Boliivias avaldab muljet soolajärv. Peruus võetakse muuhulgas ette Machu Picchu. Argentinas vallutatakse läänepoolkera kõrgeim mäetipp Aconcagua. Tšiilis tehakse esmalt põgus peatus pealinnas ja hiljem ringiga tagasi jõudes väisatakse vapustavat Patagoonia loodust. Ecuador lisandub plaani džunglikülastuseks. Colombias tutvutakse värvikirevate linnadega. Panamasse põigatakse muidugi kanalit vaatama. Pika reisi kirsiks tordil on Antarktika.

"Unistuste seiklus Ladina-Ameerikas" ja Antarktikas (!) kirjeldab maailmaränduri unelmaid. Kui juba teisele poole maakera lennata, siis tuleb võtta viimast ja kavva pressida nii palju kui vähegi võimalik. Raamatusse jõudis vastupidiselt kogetust vaid killuke. Loos säravad mõned kõrghetked, mille kõrval kõik muu kahvatub. Aconcagua mäetippu tõusmisest, ehtsa džunglihõimu külastusest ja kaugest lõunamandrist on Kertul rohkelt muljeid jagada. Ülejäänud teos koosneb külastatud kohtade loetelust mõne omapoolse kommentaariga. Nautisin küll sihtkohtade kohta kogutud põnevaid fakte, aga oleks tahtnud rohkem vahetuid muljeid. Viimaseid esineb enim siis kui Kertu kohtub mõne loomariigi esindajaga - roosad delfiinid, kodutud koerad, pingviinid. Pea sama palju kui vaatamisväärsustega tutvumist, kirjeldatakse ühest kohast teise kiirustamist, bussis loksumist, et ületada järgmine piir ja vallutada järgmine riik. Enda reisiplaani koostades saaks raamatust üht ja teist kõrva taha panna. Raamatut tasub lugeda juba puhtalt selle džungliküla pärast, kuna Kertul avanes (kalli raha eest) harukordne võimalus viibida paigas, mida aastas külastavad huvireisijad saab sõrmedel kokku lugeda.

Aitäh, kirjastus Postimees, raamatu eest!

[Kadi · Rating 2 out of 5]

Kolmel osal peatus Kertu pikemalt - mäe vallutamine, džunglielu ja Antarktika - ja need olid huvitavalt kirja pandud. Muidu oli raamatus üsna palju vahepealset osa, mis kuigi palju emotsioone ei tekitanud. Enamik infot jooksis kiirelt raamatust läbi, st pikemalt millelgi ei peatutud. Ei saanud väga sisse elada. Väga palju kohanimesid (ja muud) = väga palju googeldamist.

[MARgOT]

On üks kombekat käitumist toonitav nõuanne, mille järgi tuleks siis, kui sul midagi head öelda pole, suu kinni hoida. Ma olen vist täitsa uskunud sellesse, enamjaolt ongi niimoodi õige ja parem, sest mitte-nii-hästi-ütlemine toob pahatihti kaasa pahad süümepiinad. Väga pahad. Aga nüüd hiljuti kuulasin, mida lugupeetud Stephen Krashenil rääkida oli, ja tema viskas oma jutu sisse hoopis teistmoodi lõppeva lause, nii muuseas, ja paistab, et samuti teada-tuntud: kui sul midagi head öelda pole, tule istu minu kõrvale. Ma võtaks ühe pikema pingi ja istuks hääästi serva peale. Psst!

[Kitty · Rating 3 out of 5]

hakkasin seda raamatut lugema lootuses, et on nii halb, et lausa hea, aga pean pettumusega ütlema, et selle kategooria jaoks ei olnud ta kaugeltki piisavalt halb. mu e-raamatus oli müstilisi trükivigu (aegajalt mingitest sõnadest pool lihstalt puudu) ja mõnes kohas oli autori sõnakasutus küsitav, aga üldjoontes täiesti loetav raamat.

samas siiski veidi hämmastav, kui igava raamatu saab kirjutada nii (eeldatavasti) huvitavast reisist. mõned eredamad hetked ju on (Aconcaguale ronimine kindlasti, ja namedroppimisest hoolimata ka Antarktika-osa), aga põhiosas ikka justkui toimetamata reisipäevik - sel kellaajal läksime sinna bussile, sõitsime nii mitu tundi, jõudsime kohale, magasime sellises hotellis, järgmisel päeval läks lennuk järgmisse riiki. lisaks loetakse üle kõik kohatud kodutud koerad koos põhjaliku haiguslooga. selle kõrval tundub intriig Andres Tarandi Antarktikasse kaduma läinud kuuldeaparaadiga nagu sõõm värsket õhku.

kokkuvõttes sain sest loost tunde, et kui mul oleks neli kuud aega ja samal ajal nii palju raha (no neid tuhandeid ikka lendas siia ja sinna suunda!)... mul oleks toredam reis. ma saan küll aru, et autor oli enda omaga ka ise väga rahul, aga minuni ei jõudnud arusaama, miks.

[Mae Lender · Rating 3 out of 5]

Jälle üks tore reisiraamat, pigem sellise blogiliku stiiliga. Mulle sobis, kõigile ilmselt mitte. Süvitsi minekut jäi muidugi väheks (pikemalt oli Aconcagua mäe vallutamisest, mis on jõhkralt kõrge, ja Antarktika kruiisist, mis on jõhkralt külm), sest suur osa lehekülgedele jõudnud reisist oligi lennukile/bussile minek, peatus piiripunktis, asjade hostelisse viskamine, söögikohta maandumine, maitsev liha-maitsev vein, kodutud kassid-koerad ja ühe või teise asula UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulumise mainimine, ehk siis kõik see, mis korraga ja liiga kaua ringi siblides tahab muljetega juhtuda. Siit loo moraal: reisi tihti, aga vähe korraga :) Samas, kes sinnapoole reisi planeerimas, neile on ilmselt nii mõnestki infokillust siiski tolku.
Eriline maiuspala olid autori mõned vahejuhtumid, mida iseloomustas omamoodi mõnus siirus, naiivsus või lapsesuulikkus, nimetage seda kuidas tahate. Aga need olid meeldivalt elulised seigad, kena, et need sisse said.

[Tanel Vari · Rating 3 out of 5]

Nii tüüpiline ja hea kui üks blogiraamat (ei, ma ei tea, kas raamatul on blogivaste, kontrollida ka ei viitsi, see on lihtsalt selline žanrimääratlus) olla saab. 15-20 aastat tagasi välja antuna kõrguks lausa Aconcaguana üle teiste, aga nüüdseks on juba päris hea punt tugevaid konkurente ilmunud. Ladusalt kirja pandud. Tüüpviga muidugi see, et lõpupoole hakkavad sündmused kompresseeruma, aga õnneks väääääga minimaalselt. Süda ja hing on autoril õige koha peal, seda tuleb tunnustada. Isegi hoolimata aeg-ajutisest naiivsest printsessist herneteral. Tundub, et kollaajakirjanike palk on vist päris hea, kui kannatab neli kuud järjest tööd tegemata mööda maailma ringi tuhiseda.

[Gerli · Rating 4 out of 5]

Alguses kahtlesin, kas on hea mõte lugeda järjest kahte Kertu Jukkumi reisiraamatut. Nüüd tean, et oli küll! Pärast “Ma naeran, et ma nutan” nautimist võtsin kohe ette ka “Unistuste seikluse Ladina-Ameerikas”. Kuigi esimeses oli midagi, mis kõnetas mind veidi rohkem, andis just kahe teose järjestikune lugemine mulle autorist sügavama ja isiklikuma pildi, kui olin seni meediast saanud. Teadsin, et ta on suur loomasõber ja eriti armastab kasse, seda oli igas peatükis tunda. Meeldis ka see, et mõlemas raamatus on rohkelt fotosid, mis aitasid olustikku paremini mõista. Pidevalt sirvisin raamatut edasi või tagasi, vastavalt sellele, kus parasjagu lugemisega olin.

[Carolina · Rating 4 out of 5]

Alguses jäi raamat veidi pealiskaudseks. Väga palju kohti, aga väga vähe lehekülgi ja kõik kuidagi jooksis väga kiiresti. Mida rohkem lõpu poole, seda paremini sain pildi ette ja kokkuvõttes tekitas siiski tohutut reisiisu! Raamat on soovitus eelkõige nendele, kes ise neist sihtkohtadest unistavad :)

[Kaire Saarse · Rating 4 out of 5]

Huvitav ja häid ideid andev lugemine kui planeerid reisi Ladina-Ameerikasse.