Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte

by Giedra Radvilavičiūtė, Tiiu Sandrak (Translator)

„Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte“ on valik tekste Giedra Radvilavičiūtė samanimelisest esseekogumikust, mille eest ta pälvis 2012. aastal Euroopa Liidu kirjanduspreemia.
Giedra Radvilavičiūtė (sünd 1960) esindab populaarset žanri viimaste kümnendite Leedu kirjanduses – jutustuse ja essee hübriidi, kus autobiograafiliselt mõjuvad detailid vahelduvad üldistavama vaatega elule ja kirjandusele. Autor jutustab kohatud inimestest ja kogetud olukordadest, põimides nende lugude vahele tsitaate teistest tekstidest, töötleb neid ning mängib nende ja lugejatega.
Autorit ja leedu kirjanduse põnevat hetkeseisu tutvustab tõlkija järelsõnas.

88 pages, Paperback

Published November 1, 2019

About the author

Giedra Radvilavičiūtė (g. 1960 m. Panevėžyje) – Lietuvos prozininkė, eseistė.

1983 m. baigė lituanistiką Vilniaus universitete ir mokytojavo provincijoje. 1986 m. persikėlė į Vilnių, ilgą laiką dirbo redakcijose. 1994–1997 m. su šeima gyveno Čikagoje, ten būdama, kartu su vyru kalbininku Giedriu Subačiumi išleido Čikagos Newberry bibliotekos lituanistinių ir prūsistinių knygų iki 1882 m. katalogą.
Debiutavo kaip apsakymų rašytoja 1986 m., tačiau tikrasis žingsnis į lietuvių literatūrą prasidėjo 1999 m., kai kultūrinėje spaudoje pradėjo skelbti esė. 2002 m. penkios esė paskelbtos kolektyviniame esė rinkinyje „Siužetą siūlau nušauti“. 2004 m. išėjo atskira esė rinktinė „Suplanuotos akimirkos“.

Reviews

[Ingrid · Rating 4 out of 5]

Seda autorit tahaks küll veel lugeda! Tekkis tunne, nagu oleksin sattunud põneva inimese pähe ja jälgiksin tema sisemonoloogi, mis on kergelt hüplev ja korduv ja kaldub pisut absurdi, aga kuna peas on materjali nii palju ja inimese mõtlemine on huvitav ja tegemist on ikkagi kirjanikuga (hea kirjanikuga sealjuures), siis see kõik sõlmub tervikuks, mis köidab. Võimalik, et see kõik mõjus eriti hästi just selle pärast, et tegu on lühivormidega, ja pikema teksti puhul oleks see kõik pisut tüütuks muutunud, aga praegu oli kõike parajas doosis.

[Annikky · Rating 4 out of 5]

Reading this made me rather embarrassed about my complete ignorance regarding Lithuanian literature, especially as the author quotes an Estonian writer on the very first page. Radvilavičiūtė made me think of the experiences that still unite all former Soviet countries, as she is from the generation who was formed in pre-independence times and that informs her writing - I mean it in the best possible way (as opposed to those writers who focused on chronicling the new reality exclusively, as if nothing was there before). The texts in this slim book are labelled essays, but you could perhaps also think of them as autofiction. They do in any event blend elements of literary criticism, psychological and societal analysis, memoir, satire, traditional short story and something that seems almost like magical realism to me. I don't think I've ever read anything quite like this. I especially like the way she uses quotes and references and repetition as literary devices, it's clever and absolutely unique.

[Mae Lender · Rating 5 out of 5]

Olemata kursis teiste kaasbaltimaalaste sügavama hingeeluga, tekkis mul seda raamatut lugedes järsku küsimus, et kas neil ka midagi helget üldse on? Ma olen vähe lätlasi-leedukaid lugenud, ja kuigi neil on võrratuid pärle, siis üle nende kirjanduse näib olevat ikka selline raske, hingemattev, veidi kulunud ja paks vatitekk. Teate küll, selline, mille võib leida mõne vaarema pööningult ja mille all kord aastas magada on ühtepidi nagu hea ja teistpidi nagu nii kohutavalt lämmatav. Sa tahad - ja sa ei taha.
Need olid imelised lood, ja kuigi väikesed piruetid olid sisse toodud, siis ikkagi nii nukrad, nii minevikuvarjudes, nii tumedates toonides... Täpselt sama tunne nagu siis, kui AK näitab mõnd videolõiku teiseltpoolt piiri (ja ma olen siinkohal nõus, et Lätit ja Leedut ei tohiks ühte patta panna, aga mis sa rumala inimeseloomaga ikka teed), ja sealt vaatab kõik see äng ja masendus vastu.

[Elisa-Johanna Liiv · Rating 5 out of 5]

Iga lugemisega leian uue kihi sellest kogumikust. Meisterlikult kirjutatud, ükski tsitaat ei ole lisatud niisama vaid selle juurde tullakse sujuvalt tagasi ning ehitatakse algselt kirjanduslik viide oma loo sisse.

Eesti keelde sai kogumik (vähendatud mahus) 2019. aastal. Goodreadsi statistika ütleb, et olen sellest ajast saadik lugenud seda korra aastas. Ilus.

Leedu keele oskajad võiksid kogumiku täies mahus ära tõlkida. Ja no siis teised tema tekstid ka. Palun ja aitäh!

[Mattias Veller · Rating 5 out of 5]

väga tugev ja sisutihe ning tõenäoliselt miski, mida loen tulevikus uuesti. Eneseteadlik ja ((((meta)))) (sry), enesekriitiline, mängib struktuuriga ja viitab edasi-tagasi iseendale ja teistele tekstidele. Meeldivalt irooniline huumor, aga mitte nahhaalsuseni minev. Soovitan tugevalt. Eriti kuna ei ole pikkpikk lugemine. Good value per page =)

[MARgOT · Rating 4 out of 5]

Radvilavičiūtė tekstid tõid meelde leedu muinasjutu ussikuninganna Eglest, kus vanemad Eglele kosja tulnud ussikuninga saadikuid muudkui lollitavad ja tütre pähe küll hane, küll lammast pakuvad. Kahju, et LR-i valik nii õhedaks jäi, need kuus teksti, mis siit leiab, on vaid osake 2010. aastal ilmunud kogumikust. Loeks meelsasti veel sellist uperpallitavat, põimžanrilist kirjandust, mis ennast väga rangetele määratlustele allutada ei lase (hea, et ei lase, mingi väike vastuhakk võiks tekstis ikka sees olla). Nii et kui pealkiri ütleb jutud ja järelsõna esseekogumik, saab kokku fiktsionaalse esseistika. Mulle meeldis, k u i d a s see kõik kirjutatud on, vaimukalt, iroonilise noodiga, kavalalt kokku õmmelduna, ilma nõela pistmata, mälu ja mõtte, assotsiatiivsuse ja fiktsionaalsuse vabadust täiel rinnal ära kasutades.

Viktorija monoloogi võiks pähe õppida, elujuhiseks, sukad aga tõmmata jalga istudes, aeglaselt.

Teid takistab alati loogika. Püüate avastada reeglid ja ära arvata lõpu. Saatus ei sõida liftiga. Võib minna nii ja võib minna naa. Ärge võtke endale Jumala rolli. Me sõuame kallasteta merel ja sureme alati üksinda. Suhted meestega on nooruses tragöödia, kooselus tragikomöödia ja vanaduses komöödia. Kuul, mis on lastud täpselt ühe objekti suunas, valib, samuti täpselt, teise. Me juhindume tihtipeale tõdedest, mille kustutame päevaraamatust kui ebausaldusväärsed. Üks kirjanik on öelnud, et näidendi esimeses vaatuses seinal rippuv püss peab viimases vaatuses pauku tegema. Teine arvas, et viimases vaatuses peab püss kinni kiiluma… Iga valemit võib hinnata kui ornamenti. Kiiged hoovi peal — pange silmad kinni — kriiksuvad kui kajakad, aga kassid nutavad kui lapsed. Nöör, millele ma pesu kuivama riputan, võib olla mõeldud millekski muuks… Kõike on kahe- ja kolmekordselt. Piiri taga on järgmine piir, põhja all on järgmine põhi. Hämaruses lendav linnuparv on kui kalapööris vees. Kahekordsed, mitmekordsed peegeldused, ja sama on kuni Maa tuumani, kuni aju tuumani…

[Geret · Rating 4 out of 5]

… kui tahad saada tõeliseks kirjanikuks, lahkud kodust igaveseks. [—] Nad elavad oma südame rütmis, erilises keskkonnas, kumisedes kaasa igapäevaelust sõltumatu igavikuga. Soovides säilitada oma annet, mis on pakkunud nii palju rõõmu võimalik, et õnnetutele inimestele, ei tohi kirjanikul olla ei kodu ega tööd, ei raha ega hingerahu. Ta peab mattuma üksindusse. Peab kannatama. Palju napsitama ja nälgima palju…

[Aimi Tedresalu · Rating 4 out of 5]

Autorit peetakse Leedu kirjanduse viimaste aastakümnete populaarse žanri ehk jutustuse ja essee hübriidi nimekaks esindajaks. Ise on ta öelnud, et tänapäeval on romaani kirjutamine liiga lihtne ja seda saab teha igaüks, kel vaid arvuti olemas ja kes arvab, et kui ta paar aastat võõral maal elanud, siis on tal kohe midagi tähtsat öelda. Et autor ise sellist "paljusõnalist rumalust" ei poolda, avaldabki ta pigem lühivorme ja pigem harva. Napilt 88 leheküljeline teos annab aga mõtlemisainet paljuks. Ühelt poolt toob kirjutaja meieni enda elus olulised seigad alates kirjandusüritustel esinemisest ja lõpetades suguvõsa katkenud suhetega. Teisalt pikib ta nende vahele mõnusad mõtteuperpallid ja tõlgendused, esialgu meelevaldsena näivad seosed, mis hiljem aga kenasti kokku põimivad. Leedu kirjandust ongi häbiväärselt vähe loetud.

[Kaarel Aadli · Rating 4 out of 5]

Märgatud sarnasusi Tawada "Kahtlaste kujudega.." ses mõttes, et kui kord katkeb, on keeruline järjele saada. Aga ega suurt vahet ei olegi, mis täpselt toimub (ja tunnistan, et arvestataval määral ei saanudki ma aru või ei mäletanud, mis toimub, sest eelmisest lugemisest oli mõni aeg möödas), sest kirjutatu on nii tihe ja lugemine iseenesest nõnda nauditav, et lihtsalt on tore. Aga pisi-pisi ära minult salmi küsi võrra oleks võinud minu maitsele meeldimiseks ikkagi veidi lahedam-ruumikam olla. Fire me.

[Piret Dahl · Rating 3 out of 5]

Too strong for me;)

[Paula · Rating 5 out of 5]

Rich vocabulary, witty stories, knowledgeable author.

[Andrea Laar · Rating 5 out of 5]

tohutult meeldis.